Kaheksanda Mai Liikumine

Siinkirjutaja veedab viimasel ajal oma aega Kaheksanda Mai Liikumise lehel kommentaare lugedes ja kirjutades.   

Naljakas, et aastal 2007 on mõnda raamatut võimatu poest saada

Naljakas, et aastal 2007 on mõnda raamatut võimatu poest saada. Ma mõtlen uusi ja paar aastat tagasi kirjastatuid. Tänapäeval on trükimasinal tõenäoliselt suur punane Start nupp, ja juba kukubki arvutist sissesöödetud raamat masinast välja. Kuid moodsale trükitehnikale vaatamata müüakse tiraažid läbi ja juurde enam naljalt ei trükita. Miks? Et hind ei kukuks ja ostjad, hirmust ilma jääda, kõik kohe ära krabaks?

 

Sirvisin millalgi raamatupoes Vaino Vahingu Päevaraamatut, mõtlesin et tuleks kunagi koju viia, aga aega ju on… tuhkagi, nüüd ei leia enam kusagilt. Räägivad, et isegi Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“ olla läbi müüdud (kuigi, ise olen mõnes poes veel näinud). Vanematest raamatutest sai „Roosi nimega“ nalja (olin kirjavahetuses kirjastajaga, neil ei olnud uut trükki plaanis; mõnes raamatupoes soovitati Kuldsesse Börsi ostukuulutus panna, et neid varastatakse raamatukogudest, ja siis müüakse soovijatele, lõpuks siis EPL paiskas neid hulgim turule), ja suur nali on muidugi 7-nda Eesti Entsüklopeediaga, olen minagi antikvariaadis järjekorras. Tegelikult on neid raamatuid, mida taga olen ajanud (ja antikvariaadis järjekorras olnud), veel ja veel, paljudest (nt J. Lotmani raamatutest) on õnneks nüüd vist kordustrükid tehtud, aga kuidagi imelik tundub see kõik.

 

See kuju tuleks sobivamasse kohta viia

Sattusin Kaheksanda Mai Liikumise lehelt seda juttu koos kommentaaridega lugema.

 

Need argumendid, millega seal kommentaarides pronksmehe allesjätmist toetatakse, teevad mind veidi nõutuks. Vägisi tekib küsimus, kumb oli enne, kas eestlase mittesallimine ja siis sellele kinnituse otsimine või siis mingites ootustes pettumine ja pettumusele selgituse otsimine.

 

Jaa, alles ma arvasin, et pronkssõdur võiks mõneks ajaks veel vanale kohale jääda, et vanad inimesed käivad seal hukkunuid mälestamas ja et peame venelastele enda ajaloost rääkima jne. Aga no praegu on asi ju püstihulluks läinud, nõdrameelsed hullud õhutavad venekeelses meedias vaenu ja see sõdur seal Tõnismäel mürgitab meid kõiki üha rohkem! Ma ei näe võimalust veel aastaid oodata ja lasta seal mürgeldustel korduda. Ei ole mul ka erilist usku meie selgitustöö tulemuslikkusesse, võrreldes Klenski ja co-ga. Järelikult, ootamisega ei võida enam midagi. See kuju tuleks sobivamasse kohta viia.

Tahan tervitada kellapoodide müüjaid

Eriti Viru Keskuse omasid, kes esmaspäeva õhtupoolikuks olid kõik (sajad ja sajad) kellad peale kellakeeramist õigeks keeranud.

 

". on toonud ilmale 19 last ja kaotanud igasuguse mõtlemisvõime"

Kuu või paar tagasi loeti Vikerraadios järjejutuna üht (nime lasin siis muidugi kõrvust mööda) Thomas Manni novelli, ja et ka mitu aastat tagasi Ööülikoolis (selgub et aastal 2004) Manni tsiteeriti, et Ilmar Vene oma Pahustumises (lk 179) temast räägib, ja et ikkagi Nobeli saanud mees jne jne, siis noh, teda lugemata jätmine oleks ju suur patt. Kondasin mööda raamatupoode, et kas Mannilt on mingeid novelle vms, ei teadnud keegi midagi. Väga imelik. Esmaspäeval sain ühest antikvariaadist Novelle ja Doktor Faustuse, hea seegi. Novelle lugedes jõudsin siis aga ühe väga tuttava, siinse jutu pealkirjaks oleva lauseni.

 

Et siis, too raadios ette kantud ja lugemakutsuv novell oli Tristan.

 

Selline tore lugu siis täna. :-)

 

 

Veel rahvusest

Tatsutahime küsib endalt, kas ta on eestlane. Et ma sellest küsimusest aru ei oska saada, siis vahutasin sinna ka kommentaari. Olgu see siin ära märgitud.

Kas Kant on põrgus?

Ma ei mäleta Meistrist ja Margaritast kahjuks suurt midagi, st kindlasti tuleb millalgi üle lugeda. Eriti nüüd, mil ETV-s sari jookseb ja Anneli, raamatud süles, õhinaga filmi jälgib. Siinjuures soovitan soojalt samuti see kommentaaridega raamat muretseda. (sõnatüvi mure on tingitud sellest, et raamat olla läbi müüdud).
Ülelugemise vajalikkusest hea näide: see oli vist eelmisel kolmapäeval, mil ma TERVE PÄEVA mõtlesin, et Woland ütles ju 1. seerias seal pargis, et ta kohtus hommikul Kantiga, st Kant on põrgus, miks on Kant põrgus? Nüüd täna raamatut lapataes jäi silma, et Woland tegelikult lihtsalt vestles ühel hommikusöögil Kantiga, Jumala olemasolu viie tõestuse mahategemisest, st Kant ikka ei pruugi põrgus olla. Või saadetakse kõik Jumalasalgajad siiski igal juhul põrgusse? :-) Jajaa, see raamat tuleb kindlasti uuesti hoolega läbi lugeda.
Tumeblondi samal teemal.

Detroidi hääbumisest

Horisondis viidatakse Detroidi hääbumisele.

Metsas uputab

Tundub, et meil tegeldakse liiga vähe maaparandusega. Olemasolevaid kraave ei hooldata kuigi innukalt, kasvavad võssa, metsamasinad „pumpavad“ rööbastes oleva veega kraavid muda täis, metsateede teetruubid vajuvad sisse, kunagised kraavid on aastakümnetega puid ja leherisu täis mädanenud.

See toru on tiba peenike kogu selle vee ärajuhtimiseks.


Seoses vee ja torudega meenus vee võrdlus elektriga. :-)

Aitab nüüd sellest Klassist ja koolivägivallast

Ma pean Ilmar Raagist väga lugu, ma ei ole siiani kohanud, et ta kusagil mittetarka juttu räägiks, tema ajaleheartikleid, raadio- ja telesaateid tasub ikka alati jälgida. Mingi aeg tagasi tegi ta omale blogi, lugesin ja olin natuke pettunud, et mis asja ta nüüd seal ajama hakkab, miks selline pinge, miks selline teema? Et mida ta raiskab sõnu minu arvates mitte kuigi olulisele teemale, rääkigu parem nt filmindusest üldiselt, meediast, ühiskonnast nagu Ööülikoolis või Reporteritundides. Aga nojah, seal ajaveebis käib jutt tema filmist. Filmist, mida ma veel näinud pole, mida kindlasti vaatama lähen (mitte reklaami vaid Raagi pärast) ja millest ma tõenäoliselt aru ei saa(*). Nüüd ma jõuangi jutuga sinna, kuhu ma jõuda tahtsin.

Mulle tundub, et see koolivägivalla teema on viimasel ajal kuidagi liialt üles puhutud. Eks natuke ole ka reklaam filmile ja selleteemalised raadio- ja telesaated ja artiklid veidi segi läinud, ja ju sellepärast üleküllastumus ongi tekkinud. Ja eks see asi on end ka ise kerima hakanud. Raag ise kirjutab just samast asjast. St, aitab nüüd selles teemast küll.

(*) Lapsed on erinevatest kodudest erinevate taustadega ja teevad ikka rohkem või vähem lollusi. Vahel tuleb ette ka madistamisi, mõningane agressiivsus on ju üks arengufaas, kuid sellistest mastaapidest rääkida… aga noh, eks kunsti asi olegi liialdada, rõhuasetustega tähelepanu juhtida. Või on tõesti siis mul ja kõigil neil keda ma olen kuulnud filmi kommenteerimas, kõigil nii kohtuavalt vedanud, ja sellepärast tundub teema liiga kunst, liiga vähe eluline, liiga räige, arusaamatu? Nii, kõigepealt tuleks siiski film ära näha ja alles siis seletama hakata

Täiendus: ei, koolivägivalda ei pea ma marginaalseks probleemiks seetõttu, et ma üritaks nüüd kuidagi amatöör-psühholoogiliselt, a’la jungilikult isiksusi lahata, vaid ma pole vist kunagi sellest teemast aru saanud. Mulle tundub, et olen alati, lapsestsaati kraaklejaid kuidagi… millestki ilmajäänutena, millestki puudust tundvatena näinud. Jaa, just. Et laiavad siin niisama, ja et neil pole seda ja teist ja kolmandat. On istuma jäänud ja muidu kehvad tegelased. Ma arvan, et nii olen alati arvanud.

Rahvusest

Hakkasin Toivo kommentaarile vastust kirjutama, kuid nagu ikka, vastus läks pikaks, ja et teema on põnev(*), siis olgu see kommentaar siin:

 

Rahvus on ähmane mõiste tõesti. Eestlane võiks olla see, kes identifitseerib end kui eestlast, kes räägib eesti keelt, kes hoiab eesti kultuuri, kes mäletab eesti ajalugu, kes tahab olla eestlane, kes tunneb teiste eestlastega ühtekuuluvustunnet (ühtekuuluvuse aluseks võiksid olla mingisugused rahvuslikud eripärad). Kultuur ületab muidugi rahvuste piire, kuid rahvuskultuur võiks olla mingisugune raamistatud ala, mida peetakse omaks ja mida tuntakse paremini kui kogu maailma kultuuri. Ja sellised piirid jooksevad ju piki rahvuste piire. Noh, lihtne näide: ma ei tea ühtegi läti luuletajat.

 

 

(*) peale selle vastuse kirjutamist vaatasin mõistet rahvus Vikipeediast ja Mart Laari raamatust „Äratajad“, lk 49-72, sattus esimesena näppu. Viimane allikas viitab rahvusest rääkides mh Tanel Mätliku „Rahvuslusest ja rahvusidentiteedist“ (10 1996 Akadeemias, kahjuks mul nii vanasid Akadeemiaid ei ole), Herderile, Hegelile jne jne jne. Muide, Edward Hallett Carr uuris oma teadlasterühmaga 1939-1945 rahvuse olemust, ja töö tulemuseks oli tõdemus, et rahvus on defineerimatu asi. Tublid. :-) Ja eks see mõiste on viimastel aastakümnetel ka tähendust, isegi märki, negatiivseks muutnud, et nagu mingi vastandumine teistega, rahvuslik egoism, eraldumine teistest jne. Tundub et rahvuse mõiste on ka eri rahvastel erinev, rahvuse tunnusteks peetakse erinevaid asju, meil on väga oluline keel, mõnedele (nt serblastele) usk, ühest keelest teise tõlkimisel tuleb vigu ja nihkeid sisse, ja siis on veel mõisted natsionalism, rahvuslus.

 

Punane Hanrahan sel teemal, veel. Ja siin sel teemal. Aitab tänaseks.

 

Kuhu jäi tänane Aktuaalne Kaamera??

No mis, kuhu jäi tänane Aktuaalne Kaamera?? Nad näitavad ETV-s õhtul kell 9 mingit jalgpalli!? Ja siis veel reklaame! Nad on seal hulluks läinud.

 

See Leemet on üks tuttav kuju. Ehk Kiviräha viimasest raamatust

See on ikka nii, et lugeja-vaataja tahab raamatu-, filmi- jne (pea)tegelastega samastuda, kangelases end ära tunda. Või vähemalt teda mõista, mis eeldab aga samuti teatud äratundmisi, mingisuguste senikogetud situatsioonide kattumist. Ja see eelnimetatud ühisosa ja raamatu-filmi headus on omavahel korrelatsioonis.

 

Kiviräha „Mees, kes tundis ussisõnu“ lugema hakates olid mul tõsised eelarvamused, et ju ta mingi väga kerge ja lihtne naljaraamatuke on, aga ei! St mu arvates väga mõnus lugemine, mulle väga meeldis. Hoogne ja tugevates toonides. Eks me kõik, nagu peategelane Leemetki, kohtame pahatihti lollust, umbset, enesega rahulolevat, veendunud, pealetükkivat lollust. Ja samuti põrkume vastu religioonide absurdsust. Njaa, see Leemet on tuttav kuju.

 

 

Seoses selle raamatuga tekkis ka üks konkreetne küsimus: mis aastal sureb viimane eestlane? Aastal 2500? 2200?

 

Nukker seis valitsuse moodustamisel

Jällegi, pole tähtis, mida ma (viimastel aastatel) Reformierakonnast ja Ansipist arvan, aga väga kurb on Ansipi häma (Rannamäe sõnul häbematust) kuulda, seoses välisministri kohaga. Ehk siiski võidab riigimehelikkus ja erakonna huvide ja varjujäämise kartuse asemel lähtutakse Eesti riigi huvidest, st välisministriks saab maailmas tuntud, hinnatud, auhinnatud ja Eesti edu autoriks peetav Mart Laar. (vastuvaidlejad võiks Laari nime veidi Googeldada, võõrkeelseid vasteid lapata)

 

Paet on kindlasti tore mees, kuid… on ju võimekamaid inimesi! Siinkohal meenub 2 aastat tagasi KOV teledebatt, kus Paet kellegagi vaidles, ma ei mäleta, kes ta oponent oli, aga mäletan enda ehmatust, et kas tõesti ei leitud kedagi haritumat, keda telekasse saata.

 

Seepi ei ole

Saaremaa Laevakompanii laevad on omadega 20-ndasse sajandisse jõudnud! Kaardiga on võimalik maksta! Kahju et seebiraha kõik makseterminali ostuks on kulunud. Või siis sõidab pidevalt Kuivastu Virtsu vahet keegi, kes seda seepi sööb? Vahet pole, käsi neis laevades igatahes pesta ei saa.

 

Peab ikka ise pesuvahendeid ligi hoidma.

 

Kivisildnik kultuuri loomastumisest

Seda mida Kivisildnik ooperist arvab, seda me teame. Neljapäeval (15.03) Vikerraadios Kivisildniku positiivses programmis rääkis ta kultuuri tarbimisest laiemalt, ehk siis Kultuuri loomastumisest. :-) Õige koht algab 18:15. Kuulata saab wma või mp3-na, veel mõne päeva jooksul.

 

Geneka laager

Ühel veebruarikuu hilisõhtul, kui väljas paukus pakane, remontisin mina oma soojas bussis generaatorit:



Kurjajuur ise

(fotoka võtsin kotist välja sellepärast, et juhul kui kokku pannes juhtmepusast aru ei saa, siis saab lahtivõtmisel klõpsitud piltidelt ühtteist vaadata)

Laagritest varem.

Poliitikud, internet on teie suurim sõber ja vaenlane

Pole tähtis, mida ma Evelyn Sepa, Kalle Mihkelsi ja Edgar Savisaare ajaveebidest arvan, juhin vaid tähelepanu, et Jubejuss ja Arkadi Zuk on usinasti kaht esimest, vähem Savisaart kommenteerimas. Teevad vähem ja rohkem nalja. (nt Jubejuss: Strandbergi jalajälgedes kasvab muru.) :-)

 

Seal neid kommentaare lugedes sattusin Youtube keskerakonnaga, Savisaarega, rahvaliiduga, Rüüteliga, Reiljaniga seotud videoid vaatama. Poliitikud, internet on teie suurim sõber ja vaenlane, mõnede puhul (Reiljan!) eriti just seda viimast, pea kõik teie ütlemised ja tegemised jäävad halastamatult netti üles, kõigile, igal hetkel lugemiseks-nägemiseks. Ka aastate pärast.

Pildid metsast

Praegu keelatakse nõrga jää tõttu järvedele minemist. Metsa tohib minna.

Pall olgu telekas ikka ümmargune

Jälle ühest asjast, millest ma päris aru ei saa: laiekraan telekad. Õigemini, kui neist parasjagu laiformaat (tavaliselt 16:9) filmi vaadata, siis on ju kõik arusaadav, kuid meie telekanalid on ju ikkagi 4:3, ja põhiliselt vaatame just TV-d. Ja paljud vaatavadki siis laiaks tiritud pilti, modellid on paksud (väga oluline eks) ja autorattad on lopergused. Mõni telekas üritab pildi keskmist osa vähem laiaks tirida, kuid servades on pilt seda hullem. Nt minu silm sellist pilti vaadata ei saa. Pealegi tähendab selline vigurdamine tõenäoliselt teleka sees mingisugust matemaatikat, mis tähendab tõenäoliselt pildi kvaliteedi langust.

 

Tahan seda öelda, et HDTV ootuses ja DVD-de vaatamiseks ostetud laiekraan oleks viisakas häälestada 4:3 pilti näitama, TV puhul siis, las need mustad triibud jäävad mõlemale poole, või siis zuumida 16:9 pilt 4:3 pildile peale nii, et 4:3 pildist lõigatakse veidi ülevalt ja alt ära (subtiitrid võivad siis jällegi nurga taha jääda). Aga panna pubides ja laevades jne kohtades laiekraanid telekanaleid laiaks venitama… Kohutav.

 

Läbi OBD auto kallale

Soetasin OBD2 – USB kaabli, auto ja arvuti vahele. Ja nüüd tuli ka litsents tarkvarale (99$). Põnev. Kui palavik alaneb, lähen õue Audit (A4) progema. Esmalt katsun sedaankerest universaali ja 2,8 mootorist 2,7 turbo programmeerida, siis vaatab edasi. :-) …juhul kui ta veel käima läheb ja turvapadjad välja ei lenda.

 

Enne tuleb aga ise terveks saada.

 

Kui kõik enesega sisedialoogi pidades enese üle arutleksid, oleks maailm sõbralikum paik

Meil räägitakse palju, et oleme hädas väärtuste nihkumistega ebasoovitavates suundades, individualism, näivus, moraalitus jne. Mida teha? Muidugi, haridus on võtmeks. Ja kui minu teha oleks, siis õpetaksin ma koolis rohkem psühholoogiat. Et noorel tekiks terviklikum minapilt, identiteet, mina ja maailma vahekord. Tõsi, taoline koolitarkus ei haaku täiel määral ebaküpse inimesega, kuid arenedes on ainest millest mõtiskleda, on oskus eneses urgitseda, teiste käitumisi mõista – oskus endast ja teistest aru saada. No aga see on ju üks väga hinnaline oskus.

 

Kui jõmm bemmiga teaks, kuidas ja KUI paljud teda nt Jungi teooria järgi egoks, personaks, varjuks, kompleksideks jagavad, siis ta ei olekski ehk niiväga jõmm. Vaid taluks üksinda vaikuses enesest mõtlemist, teadvustaks enesele oma nõrkusi, miinusmärgiga mõtteid ja soove, kohe lõpuni ja ausalt. Kui seda kõike keegi teine ütlema tuleb, siis me ju ei usu, hakkame vastu ja vihastume. Ehk siis, kui kõik enesega sisedialoogi pidades enese üle arutleksid, ausalt, siis oleks maailm sõbralikum paik. Ja seda kõvamees-maskimängu oleks ehk vähem. (Jung ütles, et mida vähem oma nn varjust, enese varjatud-peidetud salaihadest-soovidest teada tahame, seda rohkem teistes taolisi negatiivseid jooni näeme)

 

Mulle ei meeldi sellised kõnetamised

Mulle ei meeldi, kui kindlustusfirma kõnetab mind teatega, et vaata Urmas, sa oled ju loll, selle autoga hakkad ju kindlasti ennast lömmi sõitma, ja sellepärast on selle auto kasko kallim kui sama mudeli teine modifikatsioon. Mis sest et see teine sama kerega (plekid sama kallid) on märksa liiklusohtlikum, kuna sõidukiiruse muutmise võime on tagasihoidlikum.

 

Mulle ei meeldi, kui pardlitootja kõnetab mind samamoodi, vaata Urmas, sa oled ju loll, me ei saa sul lasta laadiva pardliga (kui juhe taga, siis käima ei lähe) habet ajada, äkki ronid sellega vette vms. Mis sest et pardlisse jõuab inimesele ohutu pinge.

 

Mulle ei meeldi sellised tummad, „võta teadmiseks“ kõnetamised.

 

Olukorrast Virtsus ja Kuivastus

Loodetavasti on uue valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võimeline vähendama lõputuid praamijärjekordi Virtsus ja Kuivastus. Kui jääda (lolli aruga) lootma, et ehk ikka mahub peale ja telefonitsi mitte broneerida (suvel ja nv-l ei saa aga tihtilugu ka broneerida) ja jõuda sadamasse hiljem kui 20 min enne väljasõitu, st ei saa ka enam kohapeal bronnida (loe: 50 lisakrooniga end teistest ootajatest ette osta), siis jääb üle järgmist laeva oodata. Tavaliselt 2 tundi, suvel 1 tund, mis muidugi ei tähenda, et järgmisele kindlasti ära mahub. Sajad (kuumematel aegadel tõenäoliselt tuhanded) inimesed istuvad iga päev tööajal niisama, veokid-kaubikud jne tööriistad niisama kasutult seismas. Sest Eesti riik ei ole suuteline saartega ühendust pidama.

 

Rahuajal, 21. sajandil, demokraatlikus riigis. Ajuvaba.

 

Luksusest

Võimalus tüdineda oleks üks tore võimalus.

 

Ettepanek Tallina Linnavalitsusele parkimisprobleemi lahendamiseks

See on iseenesestmõistetav, et tasulise parkimise ala tuleb üha laiendada! Hurraa! Et parkimisprobleem Tallinna linnas lõplikult lahendada, tuleb parkimine tasuliseks muuta kogu Eesti territooriumil + 10 km üle riigipiiri. Nii igaks juhuks. Peale parkimistasu seada sisse ka peatumistasu, nii kui foori või sebra ees seisma jääd, kohe maksad 5 krooni Tallinna linnavalitsusele, läbi vastava palavalt armastatud eraettevõtte muidugi. See oleks ühtlasi ka parkimise alustamise tasu, ja parkimisajaks pidada aega, mil autol rattad ringi ei käi. Parkimistasu laienegu ka Eesti vetes viibivatel laevadel seisvatele autodele, garaažis, koduaias, seenemetsas, bensiinijaamas, autoremonditöökojas jne kohtades seisma jäänud autodele. Parkimist tuleb ju kuidagi reguleerida!

 

Edaspidi võiks seda parkimise ärakorraldamist laiendada traktoritele, tornkraanadele, jalgratastele, rulluiskudele, hobustele, ratastega kontoritoolidele ja laudadele. Tegelikult, majade eest tuleks ikka kaa parkimistasu maksta, selle koha peale ei saa ju autot parkida, järelikult on ka majade parkimise korraldamine vajalik. Veel võiks kehtestada võimaliku peatumissoovi tekkimise tasu, et juhul kui juhil ikkagi tekib tahtmine auto seisma jätta, et siis seda soovi eos maksustada.

 

 

Sellised mõtted tekkisid seoses Tallinnas tasulise parkimisala järjekordse laienemisega. Samal teemal.

 

Mul on vedanud

Võõrasse kultuuriruumi sattunud inimestel on tõenäoliselt hirm, et neil kaob side oma lastega, et nende lapsed ei saa neist enam aru, nad ei koge, vaimustu, osale lapsevanema kultuuris. Nt eestlaste puhul ei saaks laps aru, kes või mis on Toots, näkineid kandlega, Taara, Jaan Kross, Lembitu, Nuustaku, tädi Maali, Koidula jne. Neil ei oleks ühiseid lugusid ja reaktsioone situatsioonidele. Eks sellist väga olulise jäädavalt kadumist tundsid eestlased venestamise ajal, ja ma arvan, et natukene ka venelased praegu Eestis. See seletaks vist venelaste vastuseisu (hirmu?) eestikeelsele haridusele.

Ja siit edasi, sama asi kehtib kindlasti ka paarisuhetes, kooskogemine, samadest asjadest vaimustumine, läbielamine, läbimõtlemine, nt samade raamatute lugemine, filmide - teatrietenduste vaatamine, muusika kuulamine, riigi-, kultuuri-, majanduselus toimuva koosteadmine, sarnaste väärtushinnangute kandmine, see kõik tuleb minu arvates ainult kasuks. Et saaks rõõmu ja muret, vaimustust ja pettumust, ärevust ja rahulolu jagada. Ja siit ka lugemis-, kuulamis-, vaatamis-, kogemissoovitused lähedastele, soov sarnaseid läbielamisi ja naudinguid omada, ühisosa suurendada.

Imeootuses

Väike lootusevärin on ikka sees, ehk juhtub ime… ehk need valijad, kes on nüüd üle hulga aja viitsinud hääletama minna (- valimisaktiivsus tuleb seekord vist päris hea, kella 4-ks oli hääletanuid üle 50%), ehk nad ikka ei vali Keskerakonda, ehk on see seni passiivsem olnud seltskond tibakene taibukam.

Reede õhtu kassalindil

Natuke imelik on reede õhtul kaubanduskeskusest õuna, pirni, juustu ja leiba osta. Sest kõik ostavad alkoholi. Ja siis hiljem valavad selle kõik ka omale sisse.

Oliver aasta tagasi samal teemal.

Audi AAH mootoril tühikäik kõigub?

Audi AAH mootoril tühikäik kõigub? Esindus kirjutas diagnostikalehe nurgale uue tühikäiguklapi koodi ja hinna ca 2500 krooni? Vaäga suure tõenäosusega piisab aga ka puhastamisest. Sama asi Audiworld.com –s.

Samalt tüübilt veel. Ja Audiworldist veel.

Lause Vikerraadios

Juhan Kivirähk: "Kui praegune valitsusliit jätkab, siis pole Eesti
nelja aasta pärast enam elamisväärne riik."

Esimene sõna, mis Kesknädalat lugedes pähe tuleb

Soperdis.

 

Riigikoguraadio

Küll oleks tore, kui Eestis oleks Riigikoguraadio. Iga päev hommikust õhtuni otseülekanded Riigikogust. Öösel ja siis kui mingisugune riigisaladuse arutamine vms, siis sel ajal võiks edastada nt Vikerraadiot. Ma küll aegajalt kuulaks.

Ei, valimisreklaamid ei ole igavad ja nõmedad

See on natukene inetu, kui (raadio)ajakirjanikud räägivad, KUI vale ja mõttetu ja surmigav ja nõme ja mis kõik veel need valimisreklaamid on. Minu arvates on ikka vastupidi! See kõik on ju erakordselt huvitav! Mina loen küll võimalusel valimisreklaamid läbi ja kuulan/vaatan huviga kõiki valmissaateid, tegelikult üldse kõiki poliitikasaateid. Põnev on jälgida kuvandit, mida mingi erakond oma valijast on loonud, millisele inimrühmale mängitakse, kuidas mängitakse, kuidas üritatakse erinevaid valijarühmi haarata nii, et ei tekiks teravaid vastuolusid, ja kuivõrd mõnd ühiskonnakihti eiratakse. Nt kuidas mängitakse tõrjutut, tagakiusatut, et end samuti tundvad inimesed samastuda saaks ja seeläbi sümpaatiat võita, kuidas järjekindlalt räägitakse ja räägitakse triviaalsetest asjades, asjust millega kõik nõus on, ja siis kuidas ilmselgetele asjadele mingi oma teema juurde poogitakse. Kui vastastikku pole erinevatest erakondadest just juhmid inimesed (eks praeguseks ajaks on lollikesed luku taha pandud, noh, need kõige rumalamad vähemalt), siis on lõbus nende väitlemisi jälgida, kus mustast valge saab jne jne. Kõik see mäng on ju väga põnev! Ja ka informeeriv.