Rumaluse tunnistamisest

Oma rumaluse tunnistamine on suur tarkus.

Lehmad ja vikerkaar (foto)

EDGE leviala laieneb

Viimasel ajal on silma jäänud, et emt on usinasti EDGE leviala suurendama hakanud. Võsul, Kärlas ja Pangal olen viimase paari kuu jooksul x hetkel avastanud, et nett on kiiremaks läinud. Tore.

Ei, ei Anneli ega Kaja pole mulle ümbrikku rahaga ulatanud. :-)

 

Õnneks

... on väga vähe vaja.

2. kiiks

Haa, mul on teine kiiks veel! Ja see seisneb selles, et kõik asjad tuleb üle lugeda, loendada. Laelauad voodi kohal, nii umbes kord nädalas kindlasti, siis veel nt triibud panni põhjal jne jne.

Sellega seoses meenus Gerli kiiks paaris ja paaritute arvudega. Ja siit kohe ka soovitus talle: Siberi šamaanid räägivad, et esivanemate vaimude ja jumalatega suhtlemiseks tuleb paaritu arv kärbseseeni süüa. Sest paaris arv kärbseseente vaime moodustavad omavahel paarid ja hukutavad nii inimese vaimu. Paaritu arvu korral jääb üks ärasöödud kärbseseene vaim üle, mis astub siis inimese vaimuga paari, viies viimase vajalikesse kohtadesse. Et siis, Gerli, kärbseseente söömisel peaksid erandi tegema.

Kahepalgelisus

Kas pole imelik, viimastel aastasadadel oleme elanud
muinasjuttudes/müütides, et vaene on heatahtlik ja õilis, see oleks
justkui ideaal. Vanemaks saades tekib meie leksikasse sõna edu. Ja
sellest hetkest ollakse edukultuse küüsis, muinasjutud on hoobilt
peast pühitud, eduks on siinmail muidugi raha.

Sambast veel

No vat on, lasti üks usumees vabadussamba konkursi žüriid juhtima, ja tulemuseks on praegune ristiga jama, kodanik Põder räägib ise, et ega see ausammas polegi üldse meile, vaid neile kes kunagi verd valasid. Vat siis. :-) Et siis neil ülevalt pilve äärelt ilus alla vaadata?

Mis nüüd edasi saab? Kunagi räägiti Fjuki Räägivad saates ka ausammastest, seal toodi näide, et Poola riigi 1000. aastapäevaks otsustati selle asemel et igasse haldusüksusesse monument panna, hoopis ausammaste alla kuluva raha koolide remondiks kulutada. Veel üks mõte, ausambad kaetakse enne avamist linaga, me võiks selle oma kavandatava jubedusega nii teha, et lina maha ei tõmbagi kunagi, veel parem, see „lina“ olgu ka dolokivist. Põder rahul, et ikkagi rist, kunstiinimesed (sh mina) rahul, et koledus ilmarahva silma ei pääse ja piinlikkus tundmata jääb.

 

Miks ma valimistel oma e-häält muutsin

Seoses sellega, et kavatsen oma Riigikokku valitule e-maili saata, meenus valimisteaegne küsimus, et miks umbes 700 e-hääletanut oma häält muutsid. Mina muutsin sellepärast, et näha, kuidas see hääle muutmise võimalus lahendatud on ja ka sellepärast, et esmalt Aaviksood (ikkagi professor) Herkelile (ikkagi endine Isamaaliitlane) eelistanuna ja jäädeski Aaviksoo valijaks, oleksin ühenderakonnale ja nende erinevate tiibade hääli eraldi kokkulugejate jaoks enda poolt vale signaali andnud.

Selle jutu kirjutamisega tuli veel üks asi meelde, Herkeli Müüt ja mõtlemine ootab raamaturiiulis lugemist.

 

Vabasussambast

Mida mina planeeritavast vabadussambast arvan? Tuleb välja, et ma ei esinda rahva arvamust. See tohutu rist seal tohutult kõrgel oli mulle esimesest sekundist vastuvõetamatu. Rohkem pole mul mõtet sel teemal siin rääkida, targemad inimesed on pooled ajalehed täis kirjutanud, juttu, millega ma väga nõus olen. Konkurss tuleks uuesti korraldada või teema üldse unustada.

Aga nt Ringhäälingumaja konkurss on minu arvates jällegi suurepäraselt õnnestunud. Soolalaos olid mõned esitatud tööd väljas.

Gmail Symbianile?

Alles ma halasin siin, et Google ei lase Picasa versioone valida. Näikse, et sama jama on ka mobiilse Gmailiga, mitmest kohast on silma jäänud (mh siit ja siit), et on olemas rakendus ka Symbianile, kuid kust leida? Gmaili kodukalt jagatakse siin Eestis vaid Java rakendust. Vähemalt mulle ja N6120C-le.

Vikerraadio nädalaks aknast välja

No korras, nüüd võib Vikerraadio nädalaks ajaks aknast välja visata -
kusagil Jaapanis on mingid võistlused ja millegipärast räägitakse
sealtoimuvast kogu aeg.

Kuule mees, sa tunned puudust nõmedatest asjadest

Inimene on allutatud oma ihadele. Õigemini, kuna iha on millegi puudumine, siis juhindume nende puuduste likvideerimistest. Normaalne, kõik kogu aeg tahavad midagi, või siis vahel tahavad ka mitte tahta. Ja siis vastavalt ka käituvad ja tegutsevad.

Mõni lollakas käitub imelikult? Aga tal pole ju pääsu, tal on mingi imelik, st vastavat käitumist nõudev iha mida ta nüüd rahuldada püüab. Süüdi on puudus, mida ta tunneb. :-) Minna ja öelda, et kuule mees, sa tunned puudust nõmedatest asjadest? Vat ei teagi, kumb antud juhul see nõme oleks.

Segase jutu mõte: enne kui kedagi lollakaks tembeldada, tuleks endalt küsida, MIKS ta lollakas on, MIKS keegi just nii teeb. Tõenäoliselt tuleb välja, et ta polegi lollakas.

Ihade tekkemehhanismist võib-olla kunagi teine kord.

 

Pildid eilsest äikesest (foto)

Fotode autor, nagu siin lehel ikka (kui pole teisiti märgitud), on Urmas Sander.

Mõte peale söömist

Lihtsalt üks mõte meile kes me täna juba lõunat oleme söönud ja
parasjagu mõnusalt seedimisega tegeleme: maailmas sureb ööpäevas 25
000 inimest nälga, ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kolmandik
neist on lapsed.

Õnnest

Õnn ei ole edukas teiste moodi olemine. Mõiste õnn ei saagi üldse mingisugust võrdlust kellegagi või millegagi sisaldada.

Kinnisvara hindadest

Kinnisvaraga toimuvas on märgata mõistuspärasust. Tore. Ja ehk omandab viimaks ka selline mõiste nagu kvaliteet ehituses mingisuguse tähenduse. Kurb on aga see, et nii paljud toredad inimesed, suurest hirmust et jäädakse hiljaks, jäädakse millestki lõplikult ilma, on jõudnud krabada seda mis ette juhtus ja ettejuhtuvate hindadega ning sidusid endid selliste summadega aastakümneteks pankadega.

Varem, veel.

Jälle venekeelsest telekanalist

Indrek Ibrus räägib EPL-s venekeelsest telekanalist. Mitte et „midagi tuleb ju üha laiemas kaares soppa pritsiva Kremli vastu ette võtta“, vaid et me võiks kohalikule venelasele anda VÕIMALUSE ka kohalikku elu elada. Ma ikkagi ei usu, et kõik siinsed venelased tahavad teleka kaudu ainult ja ainult meelt lahutada, mõni ehk ikka ka liita. St mina nt oleksin nõus loovutama osa oma maksukroone mõtlevale venelasele telekanali ülalpidamiseks.

Varem samal teemal.

Rumalad situatsioonid

Rumalad situatsioonid tekivad ainult rumalusest. Ja ainult just rumalusest.

Teatrielamus

Anneli kirjutab meie teatriskäigust. Tõesti, lavalt vaadates (pealtvaatajad istuvad laval, tegevus toimub saalis) on Vene teater veel eriti imposantne.

(alla 16 mittesoovitav tähendab seda, et üks daam võtab kätte ja võtab riided seljast)

Võimu mõjust

Veider, kuidas inimesed muutuvad võimuga kokku puutudes lapsikuteks.
Soliidsed härrad ja prouad tähtsa võimuesindajaga kohtudes, nt oodates
vestlusvõimalust presidendiga . Või igapäevaselt politsei nähes
pugejalikult, ülepingutatult, kiitust ootavalt korralik olles. Miks
võimuga lapsikus assotsieerub? Lapsepõlves unistatakse võimust? Võim
on lapsik?

Tahan Skype-i mobiili saada

’Tea millal Skype ise mobiilides jooksva programmi välja laseb? Ei viitsi nende Fringide, Mobivoxide jne asjadega jännata. Pealegi, Fring ei tööta 6120-ga.

Religioonidest.

Religioonidest.

Erinevad praagid

Arsti praak on mahamaetuna surnuaial, juristi praak käib pügatud peaga linnapeal ringi, arhitekti praak on pikka aega ilmarahvale naerda, õpetaja praagiga on aga asi veel hullem – see paljuneb. St, rumalus paljuneb.

Laupäevasest paraadist

Ah et mida mina sellest paraadist arvan? Mõne veiderdaja pärast ei oleks vist arukas selliseid üritusi siiski ära keerata, probleem on ju tegelikult olemas, ega neil elu kerge ei ole, nad tunnevad endid kindlasti tõrjututena, suur osa meie ühiskonnas peab neid kahjuks hälvikuteks. Mulle tundub. Olukorras, kus paljud homod varjavad kiivalt oma orientatsiooni, kartes päevast päeva sõpradele-tuttavatele vahele jääda või end nt tööjuures nö sisse rääkida, vajavad nad ehk mingisugust probleemitõstatamise võimalust. Olgu selleks siis tolerantsi propageeriv paraad. Veiderdajate ja poolearuliste homode tasalülitamise eest peaksid aga ka normaalsed homod ise hoolt kandma. Muidu keerab see üritus homode endi vastu, tavaline (lehti lugev, telekat vaatav) inimene tahab ju ikka poolt valida, oma poolehoidu määratleda, nii et, katsuge muneloopivatest jobudest rohkem mõistmist võita.

Enesearmastusest

Enesearmastus võiks tähendada eneseväärikuse teadvustamist, enesest
ja oma tervisest hoolimist.

Varjud (foto)

Fotod on pärit siit.

Nokia 6300 ja 6120 hinnast

Imelik, Nokia 6300 ja 6120 (siin on Oliveri ülevaade) maksavad sama palju. Ebaloogiline. Viimasel on 3,5G tugi, Symbian, mitu korda rohkem mälu jne.

Kühmus noored

1 põhjus, miks mõni noor kühmu hoiab: austusest vanemate vastu ei soovita neist pikemaks kasvada.

Jälle laenudest ja laenuvõtjatest

On äärmiselt kahetsusväärne, et pangad annavad tagatiseta laenu piiratud teovõimega inimestele. SMS-laenudest rääkimata.

Isikuandmete kaitse seadus ei luba pangal inimese tausta uurida? No kurat, midagi tuleb muuta!

Rumalusest ja rassismist

Teadmatust ja teadmisi on mitmesuguseid. Mõni ei tea midagi keemiast, küll aga teab sotsioloogiast. Täiesti normaalne ju. On aga üks valdkond, milles rumal olemist pannakse väga pahaks. See on rassism. Mõni ei salli juute, teine vihkab venelasi, kolmas ei kannata neegreid. Kuid taoline mittesallimine on ju kõige ehedam rumalus, ebateadmine, valedesse uskumine. Mõned ei salli veel metsamehi, põllumehi, maaklereid, arvatakse et ühed on nagunii vargad, teised lollakad ja kolmandad pätid. Jällegi, sellise avalduse tegija on ju lihtsalt rumal. Miks ühe rumaluse ümber lüüakse lokku, teise ümber aga mitte? Ajaloo taak? Juutidega tehtud jubeduste pärast? Noh, haritlasi ja targemaid inimesi on ju aastasadu tapetud, religioossetel põhjustel, „need kuradi haritlased tuleks ükskord tööle panna“ lause peale ei liiguta aga keegi kulmugi.

Näide. Räägin kahest tuttavast. Üks neist ei salli juute, kahjuks pole mul õnnestunud temaga siiani sel teemal rääkida, et miks küll ometi. Teine tuttav ei salli saari, saarepuud. Temaga olen sel teemal vestelnud, saarel olevat paha energia. Paneb muigama, eks? Arvatavasti paneks muigama ka esimese mehe selgitus. Neid mõlemaid peaks nüüd hukka mõistma? Kumba meest rohkem? Mina liigitaks mõlemad pimedad sallimatused lihtsalt rumaluseks. Ja kõik.

See oleks hoopis teine asi, kui keegi vägivallale õhutab, siis peab loomulikult politsei sekkuma. Aga kui keegi midagi oma rumalusest arvab…

 

Või mis?

Kõik oleme veidrikud

Keegi tark on öelnud, et me kõik oleme veidrikud. Ainult et igaüks isemoodi.

Lohutav, onju.

Aeg ongi jumal

Aeg ongi tegelikult jumal. Aeg on absoluutne, ta on kõikjal, teab ja näeb kõike, sekkub kõikjale, aja eest ei saa peitu pugeda, ei puu taha ega kusagile mujale. Absoluutselt kõigil ja kõigel tuleb temaga kokku puutuda, tema diktaadile alluda.

 

Mõned aastad tagasi juhtus vahel nii, et mõni mõte läks poolkogemata ka riimi. Mul on need read kõik telefonis siiani ka kirjas, ja vähemalt ühe olen ka siia kirja pannud. Et mul polnud meeles, ega ma ka alljärgnevat juba siia lisanud pole, toksisin Googlesse „aeg lõhub ja loob“. Ja ohoo, keegi on selle ÖöHulkuri foorumisse üles pannud. Mina see igatahes pole. :-) Ja ega ma vist ei mõtlegi välja, kuidas sai minu telefonist see tekst internetti. See, et keegi teine 100% samasugused sõnad ritta seab, ei ole nüüd kuigi tõenäoline. Vahet pole.

 

Aeg lõhub ja loob

kõik mõttetuks muudab

meil’ homse ta toob

või arutust annab?

Siis tervise võtab

ja mõistuse viib

…

On kombeks meil loota

et sinna on aega.

Ajaveebide põhjal pole arukas kirjutajast põhjapanevaid järeldusi teha

Mingi aeg tagasi arutati ajaveebides, et kas blogimine võib töö otsingutel komistuskiviks saada. Mina nii ei arva. Blogi on lihtsalt 1 tööintervjuu osa, just nagu üks teine Urmaski ka ütleb.

Blogides vingumisest. Blogijaid on erinevaid, mõni kirjutab kogu aeg ja kõigest, mõni aga harvem ja siis kui viitsib. Üks ei ole parem kui teine. Tihtilugu tekib aga see kirjutada viitsimine just siis, kui midagi parasjagu närvidele käib. Ajaveeb saab sel juhul väljaelamise, võib-olla ka maailmaparandamise kohaks. Ja siis võibki nii kujuneda, et blogi ei kajasta kirjutajat üksüheselt. Sest ta kanaliseerib elu positiivse poole nt lähedatele ja sõpradele, negatiivse aga arvutile ja internetile.

Kuidas me Riiast Jurmalasse sõitsime

Eelmise teema jätkuks.

Mida teha ilusal suvisel pühapäeval? Milline rumal küsimus! Loomulikult ummikus seista, 1,5 tunniga Riiast Jurmalasse sõita, (15 km). 3 realisele teele 5-6 rida tekitada, teepeenral auto kummid lõhkuda, ärakoolenud ehk ülekuumenenud autode taga või muude takistuste ilmnedes tolmuks sõidetud heinaselt teepeenralt asfaldile signaalitades tagasi trügida, ajaviiteks autost välja ronida ja korralik poksi sõpruskohtumine maha pidada (*), sport massidesse!, Jurmala piiril kus linna sissesõiduks tuleb automaati 1 lat loovutada tõeline kaos tekitada, kõik ukerdavad autodega või jooksevad kuhugi. Põnevust rohkem kui rubla eest. :-) Ja siis veel naljaviluks mõelda, et mis asi see nüüd selle ummiku siis tegelikult põhjustas.

(*) nimetatud šõu leidis aset üsna meie lähedal, st oli au esiridades ummikuelu nautida. Peale 3 minutilist tõsist andmist väsiti, erimeelsused, kes kuhu vahele võiks keerata, lahenesid sedavõrd, et saadi taas kulgemist jätkata.

 

Lätlastele vist meeldivad ummikud

Mida teevad eestlased, kui kokku saavad? Räägivad, mida ja kui palju keegi eile või nädalavahetusel jõi ja kui täis keegi oli. Mida lätlased kohtudes teevad? Moodustavad liiklusummiku. Kusagil maanteel mõnikümmend km ummikut tekitada on kökimöki.

Modellindusest ja fotondusest

Modell Milana räägib, kuidas moefotot teha. Lisaks viitab ilmekatele näidetele. :-) Nii et, normaalsed (noored) naised, ärge võrrelge endid alaväärsust tundes plakatitega ja kataloogidega, ka nemad on seal tegelikult normaalse kehaehitusega.

Eesti rõivapoodidest

Ma olen väljamaal poodlemas käimisi siiani ikka poosetamiseks pidanud, et meil ju ka kõik kohad poode täis. Aga midagi on meie rõivapoodidega lahti tõesti. Esiteks, riided on Eestis kallid. Teiseks, nad ei sobi selga. Kui Helsingis 4 paari teksaseid jalga proovisin, sobisid kõik 4 nagu valatult. Piinarikkaid püksteoste Eestis ei taha meenutadagi, higisena kabiinides mürgeldamisi, kuhu Anneli ja poemüüjad võidu üha uusi juurde tassivad. Värvidest ja moodidest ei tea ma mitte midagi, teist nii lolli kui mina, annab otsida, aga no kui riidelapid on valesti kokku õmmeldud, siis pole tarkust vajagi. (olen 72 kg ja 180 cm, täiesti tavaline ju.) Ja juttu, et meil pole valikut, kuuleb üsna sageli. Mis toimub? Suured poeketid pole nii pisikesest riigist huvitatud?

Samal teemal räägib João Lopes Marques Ekspressis.

Pepus tänav (foto)

Olgu ka siin lehel sellest tänavanimest tehtud pilt. Riias, täna, telefoniga.

Maja tugi (foto)

Riias

Tahad linnukest panna?

Tahad linnukest panna?

Viitas suur ja väike.

Sitikas ja ekskrement (foto)

Ülbe rõvetsemine leidis aset meie telgis ja minu silme all

Sasipusa (foto)

Arhitektuur. Eeelmisel sügisel, temperatuur -0,5 kraadi.

Sõimajatest

Tahan veel korraks demokraatlikust mõtteviisist nämmutada.

Sõim on üldjuhul kellegi sellise arvamus, kes arvab, et tal on õigus. Las tal olla õigus nii arvata ja olgu tal arvamus, et ta õigesti arvab. Sõim on ju lihtsalt üks mitte kõige õnnestunum arvamuse avaldus, millele on juurde lisatud arvamus kuulajast. St sõimuna esitatud arvamust ei peaks tõsisemalt võtma. Ja mitte ka selle äpardunud esitusviisi tõttu loobuda soovist sõimajat mõista.

Vikerkaarest, st füüsikast

See on ikka nii, et millestki midagi teadmine loob illusiooni, et teadmine on olemas ja tõkestab niiviisi täiendava teadmise vastuvõttu. Tulemuseks on eneselegi üllatuseks lüngad asjades, mis ilmnevad vastuoludena kellegagi teemast rääkides või muul põhjusel üle mõeldes.

 

Vikerkaarest. Elektromagnetlaine, st ka nähtav valgus murdub, muudab suunda, kui siseneb/väljub erinevate murdumisnäitajaga keskkondadest. Nt kui valgus siseneb õhust vette või vastupidi. Muide, valguse kiirus mingis keskkonnas ka väheneb murdumisnäitaja kordselt, mis ongi suunamuutuse põhjuseks (vee murdumisnäitaja keskmisele valguse lainepikkusele õhu suhtes on 1,33).

Vihma ajal on õhk täis vihmapiiskasid, mis pindpinevuse tõttu on peaaegu ümmargused. Osa valgusest peegeldub vihmapiiska sisenemata (muidu me piiska ei näekski), osa siseneb piiska ja väljub teiselt poolt veidi teises suunas. Osa valgusest aga siseneb piiska, muudab muidugi veidi suunda, peegeldub piisa teisest seinast tagasi (kui valgus langeb keskkondade piirile väiksema nurga all kui on murdumisnurk, siis valgus peegeldub samasse keskkonda tagasi, ei pääse välja, nt just selline on valguskaablite tööpõhimõte) ning väljub alles siis piisast, olles seda teed läbides 3 korda murdunud e suunda muutnud. Matemaatikat tehes ilmneb, sellise teekonna puhul on piiska sisenenud ja väljunud valguse vaheline nurk 40-42°.

Edasi. Erineva lainepikkusega (sagedusega) elektromagnetlained murduvad veidi erinevalt (murdumisnäitaja on erinev). Valguse värvus pole aga muud, kui erineva lainepikkusega el. magn. lained, mis meie silma kolvikestes erinevaid elektrilisi impulsse esile kutsuvad ja nii meile maailmast värvilist pilti pakuvad. Tavaliselt on meie ümber lõputu valguskiirte segapudru, igast suunast ja lainepikkusega el. magn. lained liituvad ja paistavad meile valge valgusena. Kuid kui ühest suunast (Päikeselt) langeb veepiiskadele suunatud valgus, siis murdub-peegeldub-murdub „piisaseinast“ ka 40 kraadise nurga all valgust tagasi, eraldades valgest valgusest värvid. Juhul kui mõni silm „veeseina“ poole vaatama juhtub, näebki ta vikerkaart. Kusjuures üks konkreetne veepiisk näitab meile korraga vaid ühte värvi, (teised värvid murduvad teise kohta, seega  igaüks näeb oma vikerkaart, vikerkaare asukoht sõltub vaataja asukohast) ja seda üürikese hetke, allapoole langedes näitab ta meile juba mõnd teist värvi, ja hetk hiljem konkreetsele vaatajale üldse mitte. Vahel näeme kaht vikerkaart? See teine, välimine ja nõrgem tekib sellest, kui valgus teeb piisas ringi peale, vt Wikipediast.

 

Kokkuvõtteks: vikerkaart saame näha vaid siis, kui vaatame päikesele vastassuunas ja kohta, mis moodustab pilvele langenud valgusega 40 kraadise nurga.

Uurigem veel seda lehte, seal on veepiisas toimuvad murdumised-peegeldumised ära märgitud. Veel vikerkaarest. Ja uuesti Wikipedia.