Mängukarule nime andmise eest vangi

Maailm on hulluks läinud: Briti õpetaja mõisteti Muhamedi-nimelise mängukaru tõttu vangi.

Uus Google Maps telefonile

Oliver räägib uuest Goolge Mapsist. Saaremaal annab asi veel huvitavaid tulemusi, pool aega pole asukoha määramine võimalik, pool aega pillutab maailma eri paikade vahel. Kord USA lõunaossa, Kreekasse, Londonisse ja Indiasse. :-) Virtusus aga selgub karm reaalsus, st et Virtsus näitab Virtsut.

Lamba ja telekavaataja juhtimisest

Kanade ja lammaste juhtimiskolmnurk: A juhib B-d, B juhib C-d ja C
A-d. Tulemus: keegi kurat ei tea kuhu suunas nad järgmisena jooksevad.
Meelelahutustööstuse ja selle tarbija kaksnurk: eratelekanal juhib
vaatajat ja vaataja telekanalit. Tulemus; keegi kurat ei tea mis
saasta järgmisena telekast tulema hakkab.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Kuidas kommentaari linki lisada?

Tee järgnevast reast copy-paste ja muuda ära jutumärkide vahele jääv link ja > < märkide vahel olev sõna, mis edasi suunab. Antud juhul viitab sõna Google www.google.ee lehele. Jah just, selle pudru tõstad kommentaari, vajalikku kohta teksti sisse.

<a href="http://www.google.ee/">Google</a>

Mul on see rida Notepadi tõstetud ja desktopile salvestatud.

Parkimine kallineb

Tallinnas kallineb 1. veebruarist parkimine. Ka maamaksu plaanitakse 2,5 korda tõsta.

Tubli, Savisaar, kui mingiks asjaks raha napib, siis tuleb muidugi mingi uus maks välja mõelda või olemasolevaid suurendada. Kanalisatsiooni ehituseks tuleks kehtestada aknamaks. Iga aken 100 krooni kuus. Ja parkimist tuleks ülelinnalise tasuga reguleerida, 100 krooni tund. Linnapiirist alates. Ja need linnavaenlased, kes väljaspool linna elavad, neilt tuleks linna sisenemise maksu küsida, 100 krooni linnapääs. Vaata kui palju raha siis linn saab! Selle eest saab nii mõnegi, valimistel kasukstuleva tehingu sõlmida. Mõned miljardid koolide haldajatele lükata, korteritega ja kruntidega vajalikke teeneid osta jne jne. Milleks hakata pead vaevama mingi kanalisatasiooni ehituseks eurorahade taotlemisega?

Kaugel pole aeg, mil Tallinnas on Euroopa kõige kallim parkimine.

Äriplaan: Põhja Koreasse UPSe smuugeldada

Äriplaan on selline, et Põhja Koreasse võiks mini-UPS-e smuugeldada.
Teadupärast kontrollivad sealsed võimuesindajad aegajalt, et ega
kommunismi ehitav rahvas õhtul kodus roiskuva ja manduva Lõuna Korea
filme või muid saateid videolt või muudmoodi ei vaataks (et nad
võõrkeeli ei oska, siis ainsaks aknaks maailma on just Lõuna Korea
inforuum). Selleks lülitatakse trepikojast elekter välja ja siis
käiakse korterhaaval videomakke kontrollimas, et mis kassett sinna
sisse kinni on jäänud. Vot, neile võiks müüa pisikesi UPSe, et nad
ruttu keelatud materjali makist kätte saaks ja karistustest pääseks.
Oi kui head ja üllad äriplaanid mul ikka on!

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Kõrboja peremehest saated Tekstiluup

Peale eilset teatrielamust otsisin Tekstiluupide CD välja, et kuulata mõttekäike Tammsaare Kõrboja peremehest, kus on taas teemaks avalikkuse arvamus, näivus, naiste emantsipatsioon.

Emantsipatsiooni Googeldades trehvasin artiklile Vilde kui naisõiguslane. Võiks lugeda.

M-ID ja GPRS ehk kuidas Elioni ITB-sse pääseda

Olles üle mobiili netis (mitte3G võrgus) võib teadupärast M-ID mitte töötada, nimelt, nt Elioni iseteenindusbüroo leht uuendab end iga 3 sekundi järelt, see on aeg, mil pea pideva andmesidevoo vahele ei mahu PIN koodi küsimiseks saadetav sõnum ära. St telefon oleks justkui levist väljas ja identifitseerimist ei toimugi. Sellisele jamale on mitu lahendus, esiteks, mine 3G võrku kus kõned ja andmed liiguvad korraga, osta ägedama EDGE klassiga telefon mis ka hetkel toimuva andmeside ajal SMS-e ja kõnesid oskab vastu võtta, või siis kolmas, mille ma hetk tagasi avastasin: vajuta brauseri Stop nuppu ja leht ei uuenda end enam. St andmesidevoog katkeb ja M-ID PINi küsiv SMS pääseb läbi. Ja siis pressides nuppu kontrolli olekut vms ja pääsed ITB-sse.

Ei taha raadiost ülekandeid pallimängudest!

Mida kuradit, täna oli huvitav Reporteritund, stuudios Kaldre, Mikser
ja Mihkelson. Lootsin saate õhtul korduse ajal terves pikkuses ära
kuulata, aga nüüd röögib keegi spordireporter sellest, kuidas
täiskasvanud mehed kusagil pallimängu mängivad. Oh jah.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Kus on venekeelsele valijale lähedane KE?

No küll on kahju, et venekeelsele valijale lähedalseisev Keskerakond
ei kutsunud inimesi mõistusele aprillirahutuste ja nüüd rahavahetuse
ajal. Paraku pigem vastupidi. Nii KE poliitikud kui nende Vesti Dnja
õhutab valedega järjepidevalt rahvustevahelist vaenu, ja miks ma küll
ei imesta, kui krooni uus kurss sündis mõnes Eesti partei peakontoris.
Väga loodan, et mu viimane mõte on vaid tõsine mõttevääratus.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Tõde ja õigus 4 Linnateatris

Gerli räägib Linnateatri Karin. Indrek. Tõde ja õigus 4-st. Tammsaare – Nüganen, tulemus on tõesti võimas! Ja see lava ja valgus ja Kõre ja Sammul ja kõik! Ning Tammsaare kaasaegsus on suisa jahmatav. 

Kats sõnastas tabavalt põhjuse, miks Tõde ja õiguse viimased osad paljudel lugemata jäävad (mul on nad ka lugemata, küll aga mitte kauaks :-) – Tammsaare on kooli kohustusliku kirjanduse nimistus liiga varastes klassides. Ajal, mil teismeline lugeja raamatus kirjutatud hädade põhjal eestlast vihkama hakkab ja raamatukangelased oma jamadega nõmedateks tituleerib.

Liigutavatele teatrielamustele mõeldes meenuvad esimestena veel Ugala Keisri hull ja Merle Karusoo suurepärased lavastused Under ja Voldemar (see viimane, Kiviräha kirjutatud tükk võinuks ehk veidi tõsisem olla, nagu ka Anneli arvas, aga see selleks).

Auto istme reguleerimisest

Minu nägemus. Allavajutatud siduri puhul võiks põlv veidikene kõveraks jääda, selle järgi alusta istme ette-taha reguleerimisest. Nüüd toeta selg seljatoele, see on oluline sellepärast, et läbi koosluse selg-tagumik tajume auto suuna muutusi, auto saab justkui meie keha osaks. Seljatuge ära ka liiga püsti aja, muidu sa ei ole seljatoega piisavalt kontaktis. Aseta käsi sirgelt rooliratta peale, nii et õlg seljatoele jääks. Rooliratas võiks jääda randme alla, et käelaba saaks rippuda üle rooli. Reguleeril rool vastavale kaugusele. Rooliratas säti sellisele kõrgusele, et olulisi näidikuid näeksid ja ta vastu kintse/õllekõhut ei hõõruks. Tänapäeval (ja ka vanematel kallimatel) saab paljudel autodel istmeid ja roole igas suunas liigutada, teeme siis oma olemise mõnusaks. :-) Liiga lösakil, roolist kaugel istudes ei saa me rooli nii kiiresti keerata kui õigesti istudes. Ning 5. käigu pärast enese upitamine on kõike muud kui mugav.

Oma Maapäev ETV-s

Kolmapäeva õhtul tuleks ETV-d vaadata. Mh näidatakse harivat telelavastust Oma Maapäev, mida meil eile KUMUs näha õnnestust. Peale loengut „Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis".

Loomad inimeste keskel

Reede õhtul Õismäel ühes šašlõssnajas süües tuli hea mõte: Mati Kaalu telefoninumber tuleks telefoni salvestada. Et saaks kiirelt teada anda, kui mõni tõenäoliselt loomaaiast ärakaranud metslane kusagil ringi kooserdab. Seal söögikohas nt kostus ühest lauast metsloomade hääli.

Ussike (foto)

Selle tegelase teekond on tänaseks lõppenud.

Iklas (foto)

Looduse Omnibussiga Iklas, 2004

Mäebe kool (foto)

Siin on talveöine pilt.

3. kiiks

Iga ostukorvi tõstetava toiduaine säilivuskuupäeva tuleb ilmtingimata vaadata. Alati! Sest toit peab võimalikult värske olema, nad sätivad aga vana kraami ettepoole.

1. ja 2. nn kiiks.

Virtsu teeremont

Virtsus käis mitu aega põhjalik teeremont. Paistab et nüüd on tööd lõpukorral. Nii, aga miks see tee nii kitas tehti? Sadama lähedal, poe ees on teel laiust jah, omajagu, kuid eemal külavahel? Reede õhtul, pühade ajal, eriti veel kui tuul puhub ja Viire sõita ei saa, on autoderivi Virtsu asula piirini, so 3 km. Ja siis on 1 sõidurada ootajaid täis, liinibussid, broneeringutega ja varem ostetud piletitega laevaleminejad üritavad seega tavareisijatest teist sõidurada kasutades mööda sõita, kuid seal sõidavad ju ka laevalt mahatulijad. Kusagilmaal on veel keset teed raudpost pandud, mis seal veel saab? Ja siis need lamavad politseinikud. Miks 24/7 tuleb hüpete juures peaaegu seisma jääda?

Teeremondi ajal sai seal palju nalja, bussid ja bronnidega autod ukerdasid teistest mööda, lõpuks olid kõik ristirästi endid kinni sõitnud, ja siis tõi laev veel portsu autosid sadamasse, kes kõik tahtsid sealt sadamast ka jalga lasta. Vahel üritas politsei seal midagi reguleerida, 1 tuttav (varemostetud piletiga) oli 1,5 tundi Lihula piirist politsei eksordi saatel laevani sõitnud, st läbi Virtsu asula, tavaootajatest mööda. Ja nüüd on uus ja uhke tee, ja NII kitsas. Varem said laevalt maha tulijad ja laevale minejad teepeenrale sõita, et paratamatult tekkiv kolmas rida ära mahutada, nüüd on aga äärekivi ja kõnnitee. Viimast oli muidugi väga vaja, kohalikud mammid tahavad ju ka reedel poodi pääseda. Igatahes, tsirkus saab kardetavasti jätkuma, ja mitte väiksem kui enne teeremonti. Sinu ja minu raha eest.

ER ostuks kulunud rahaga saanuks pool Tln-Trt maanteed

Kuulates täna raadiost vaidlusi, et kas ja kuidas Tln-Trt maantee
ehitust rahastada, meenub meie Suure Juhi Savisaare sõrmenips, mille
peale Eesti Raudtee (ettevõte, mis täna maksaks väga palju vähem) või
Tallinnas üks krundike 150 000 000 eest osteti.

--
Sent from Google Mail for mobile | mobile.google.com

Kui palju maksab fringiga helistamine?

Kui palju maksab fringiga helistamine? Tund juttu on umbes 6 MB. MB hind tuleks siis igaühel oma operaatorilt välja uurida. Ja ei ole erilist vahet, kas teine pool kasutab MSN-i või Skype. Ma ise eelistan Fring - MSN-i, viide on väiksem. Fring – Skype kõne puhul on vahel viide koguni vaat et sekund, lisaks läheb telefon kahtlaselt soojaks, tundub et on rohkem matemaatikat vaja teha, mis see muu soojeneb kui protsessor ja ju sellest ka viide (eks see sõltub ka telefoni arvutusvõimsusest, 6120C-l on üksainus 369 MHz-ne CPU) .

Heaks kõnekvaliteediks ei pea 3G võrgus viibima, ka EDGE kärab väga hästi. Kui palju MSN-i helistamine akut võtab? Pakun et umbes samapalju kui tavalise kõne puhul. Tunnisele kõnele 2 aku pügalat või nii.

Soovitan omale võtta mõni kuumaksupõhine andmesidepakett (mul on nt EMT Internet 199). Saab rahulikult Gmaili kasutada, Google Mapsi või mgmapsi või Nokia mapsi lapata, veebis kolada, pilte meilida, Fringiga MSN-i/Skype helistada jne jne. Kui arvutiga üle mobiili netti ei kipu, peaks sajast megabaidist kuus piisama.

Üks meilitsi liikuv ülesanne

Siin on 1 Exceli fail, mille avamiseks on vaja teha natuke tööd ehk tuleb ära lahendada mõistatus:

Bussis on 7 last.
Igal lapsel on 7 kotti.
Igas kotis on 7 suurt kassi.
Igal suurel kassil on 7 väikest kassi.
Igal kassil on 4 jalga.

Jalgade arv on salasõna faili avamiseks.
Kui sul õnnestub avada fail, siis kirjuta oma nimi nimekirja ja saada edasi oma tuttavatele.

 

 

Kahjuks ei oska ma parooliga kaitstud Exceli tabelit Goolge Docs-i üles panna.

Ei, ma ei õigusta turvavööta sõitjaid, aga kas sundimine on ikka kohane?

Ka J. Pirita on seda meelt, et turvarihma kasutamine ei peaks olema kohustuslik. Kui keegi soovib end avarii korral rokem vigastada, siis mis õigusega riik seda keelab? Helkuri mittekandmine on ikka hoopis teine asi, autojuht võib allaajamise vältimiseks teelt välja keerata, auto alla jäänud tume tont rikub oma lolli peaga auto ära jne. Aga kui keegi oma autos vööta sõidab… palju õnne! Ekstreemseid hobisid on ju mitmesuguseid. Ja neid ei keela keegi.

Vööst varem.

ATM sõi kaardi ära?

Enne panka helistamist võiks turvamehega rääkida. Mina, loll, enne
helistasin. 10 sekundit peale seda kui mu masinasse jäänud kaart
suleti, ulatas turva mulle mu veel seedimata kaardi. Kaardi, mida
panga sõnul olevat masinast väga raske kätte saada. Kaardi, mille
taasavamine on keerulisem kui uue tegemine.

--
Sent from Google Mail for mobile | mobile.google.com

Audi bensiininäidikust taas

Pool aatat tagasi rääkisin siin A4 (B5) bensiininäidiku anduri remondist. Olgu lisatud, et asendusjuhe olgu tõesti palju- ja peenekiuline. See andur liigub, st loksub bensiini sees palju, kui juhe sealt varre alt läbi toppida ja ta suht terava nurga alla jääb, siis ei kesta mitte väga pehme juhe kuigi kaua.

Mart andis hea juhtmesoovituse, koaksiaalkaabli varjestus. Mille peale Kaido laost mingi turbojuhtme välja tiris, mille varjestus sadakonnast või rohkemast väga peenikesest vasktraadist koosnes. St pühapäev ei ole enam bensupäev, tankimine võib taas näidiku järgi käia.

KUMU ekskursioonidele!

Nagu teada, on nädalavahetustel KUMU-s ekskursioonid/loengud, täna rääkis Risthein Nõuka aja märkidest Eesti kunstis, kõik oli väga ilus, aga miks rahvast nii vähe on? Kõik on nii pädevad, et kunstiteadlase abi pole vaja?

J. Lotman ütles, et kultuur on kordamine, hea giidi mõte ongi kordusi, äratundmisi, seoseid, mõjutusi näha.

Kumus varem.

Teletornis söömas

Käisime täna Teletornis söömas, maa peal saaks 250 krooni eest muidugi paremat toitu, aga sellist vaadet, nõukaaegset keskkonda ja Säästumarketi nõusid pole mitte igal pool. Varsti panevad ju torni kinni. Nii et nädal on veel jäänud, võtkem siis fotokas kaasa ja üles, miks mitte ka sööma.

Eel- ja põhiroa vahelise arvutuse kohaselt näeb sealt 47 km kaugusele.

Seaduskuulekusest

Tõnu jalutab pargis, äkki näeb, et keset kõnniteed on suur kast joonistatud. Imelik. Läheb edasi, ühtäkki panevad kõik pargisviibijad röökima

-„seis, üle joone astumine keelatud!!"

Tõnu peatub hämmeldunult, küsib lähedal pingikesel istuvalt tüübilt,

-„mis kast see on?"

-„sulle öeldi, et üle joone astumine on keelatud, see on seadus ja seadus on vanem kui meist keegi!"

-„Miks?". Tüüp kargas, just nagu seda oodates ja ainult sellepärast seal pingil istudes, püsti ja hüüdis,

-„võtke kurjategija kinni, tal on plaanis üle joone astuda!". Tõnut vaadati üleüldise hukkamõistuga, kui kohalekutsutud turvamehed teda minema tirisid. Kastivalvurid olid rahul, üksteist vaadati heakskiitvalt. Seaduskuulekate kodanikena kaitsesid nad seadust nii nagu suutsid.

Jaak juhtus mööda minema, kastivalvurid tõmbusid pingesse, lootes endamisi, et ka Jaak seaduse vastu eksiks, et eneste pürgimusi seaduse valvamisel õigustada. Kahjuks keeras Jaak ära, seaduserikkumine jäi toime panemata. Pagan küll.

Kastivalvur Aadu teatas ühel päeval, et ta joonistas omale koju elutuppa kaa sarnase kasti. Ta sai teistelt kiita. Kõik olid rahul. Aadule jäi aga kripeldama, et äkki ikka keegi arvab, et ta kodus vahel astub salamisi üle joone ja ta ei ole piisavalt seaduskuulekas. Ta tegi ettepaneku, et paneb elutuppa kaamera üles ja siis saavad kõik vaadata, et ta tõepoolest ka kodus seadust ei riku. Mh saaks maailmale tõestada, et kodus naisi-lapsi ei peksa. Pargist kostus ovatsioone. Mõne aja pärast teatas kastivalvur Marek, et tal on nüüd kodus veel suurem kast kui Aadul ja et ta on seega veel seaduskuulekam kui Aadu. Veel mõne aja möödudes oli üks turvamees kastivalvurite kodustele kastidele suunatud kaameraid valvamas, sest tegelikult, pargis olid nii Aadu, Marek kui ka teised väga seaduskuulekad, kuid mine sa tea, mida nad kodus ikkagi teevad. Seega oli vaja turvameest kes monitorilt neid kõiki jälgiks. Salamisi loodeti, et mõni neist ka vahele jääks, see ju tõstaks seadusekuulekaid veel kõrgemale pulgale, näitaks et hooletus on täiesti võimalik kuid nemad täidavad alati kuulekalt seadust. Ükskord oli ju Aadu koju minnes ohtlikult lähedalt kasti nurgast mööda kõndinud, mispeale taas turvad kutsuti ja Aadu uurimisele viidi, ega ta ometi ei kavatsenud seadusest ülenurga astuda.

Et kellelgi ei tekiks mõttepoegagi seaduse rikkumisest, varustati pargis olev joonistatud kast giljotiiniga, nii kui keegi üle joone astus, langes surnul maha – inimese kohus on ju seadust järgida. Ja kurjategija peabki karmi karistuse saama. Jama oli aga selles, et inimesed vältisid seda parki. Selle vastu oli lihtne lahendus, teised pargid keelati ära ja inimesed toodi kohustuslikus korras Seaduse Parki.

 

Jutukese sündimisele andis ainest eestlaste ohtlik tendents Suure Venna ihalusele (ju on see minevikust pärit, mõndasid tänaseid probleemu ju vene ajal polnud). Mõelda vaid, kui igal inimesel oleks positsioneeriv kiip naha all, siis kõik mõrvarid ju tabataks 100%. Ja autodele võiks vastavad seadmed olla. Ning kodudes võiks kaamerad olla, et koduvägivald fikseeritud saaks. Ja üldse, igal inimesel võiks personaalne politseinik igal sammul kaasas käia, no küll oleks siis turvaline elu! Nii hea oleks olla!

Värava haavamisel trahv 3000 krooni (foto)

Ei tea kes selle trahvi määrab? Huvitav et trahv trauma tõsidusest ei sõltu. Ja milline karistus värava tapmise eest järgneks?

Netis võiks rohkem loenguid ja konverentse olla

Küll oleks tore, kui igasugused konverentsid, loengud jne etteasted oleksid netist (tasuta, unistada ju võib) jälgitavad, ka hiljem. Lugeda on jah, tore, aga vaadata-kuulata oleks veel toredam. Sest Teadmine, see on ju jõud. :-) Ja interneti kaudu saab seda jõudu väga edukalt jagada.

Kas meelelahutus vajab põhjendamist?

Kas meelelahutus vajab põhjendamist?

Mis teeb naised ilusaks?

Kallid preilid ja prouad, vihkamine ei tee naist kauniks. (Hetk tagasi
kõlas Klassikaraadios Theo Mackebeni "Armastus teeb naise kauniks",)

--
Sent from Google Mail for mobile | mobile.google.com

Ära roni, tapab (foto)

Kolhida kabiin seapukiks (foto)

Kolhida (ZILi mootoriga tõeline vene ime. Eriti imeline oli temaga siis sõita, kui sõidu ajal kabiin üles tuli ja et pedaalid kabiini põrandasse jäid, ei saanud ka pidurit vajutada) kabiin, uks lukus ja puha.

Kõige ilmastikukindlam seapukk, mida ma seni näinud olen. :-) Pildid on tehtud täna. Jah, Sõrves on lumi maas.

Lume sügavus on auto kõhu all näha.

Maastikumaalist

28. oktoobril oli KUMU-s loeng teemal Rännud maastikus. Lugejaks noor andekas kunstiteadlane Ingrid Sahk, kes on nii bakalaureuse kui magistritöö just maastikumaalist kirjutanud. Mh oli imetlusväärne see, kuidas ta suutis mornide ja kurjade nägudega kuulajate ees ise nii positiivseks ja heatujuliseks jääda! :-) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Tartu Ülikool on osad lõputööd netti riputanud. Tore. Mh on seal nimetatud maastikumaalide teemaline töö (pdf).

Kõubass

Pahal lapsel mitu nime. Paha selles mõttes, et algul nagu lubab mingi raha eest sõita, siis ikka arvab, et ei tule välja, andke raha juurde. Ja kui ei anna, siis ka enam ei sõida. Nüüd siis selle võõrkeelse nimega ettevõtte hääldustest:

Kõubass (äikese tümakas, müristamine on tõesti bassirohke),

kõupass (äikese reisidokument),

kõupuss (äikese nuga. St piksenool? Ja need samad pussnoad sajavadki vahel alla?),

kõubuss (buss mis kuulub äikesele),

koobuss (buss, kuduma! Võis siis koob-uss, ehk uss koob praegu. Korruptsiooniuss? Koob ametniku südametunnistusele võrku?),

koopass (korraldus passile, et too kuduma hakkaks),

koobass (tümakas võiks kududa. Või siis koob-ass, mingi tagumikus värk, võib-olla bussivedude konkurss),

gõubuss (buss, no mine nüüd!, nt palve rikkis bussile),

gõupuss (nuga, mine (nt omavalitsuse selga)),

gõubass (bass, liikveke!),

gõupass (pass, hakkame minema),

goobuss, (uss koob, nõrga geega)

gobus,

kobus,

gobuss (GeorgOts buss),

gopass.

Nahk või nailon

Kas naturaalsest nahast riietus on roheliste arvates öko või mitte? Aga karusnahast? Meilgi ju siin vahel vastavad meeleavaldused.

Ma ei saa siin oma arvamust mainimata jätta, et nahale (taastuv ressurss) alternatiivse tehismaterjali tootmiseks tuleb kõikvõimalikke taastumatuid ressursse kulutada ja reostada. Peale selle ei idane ega mädane tehisriie. Ilma riideta on meil siin aga külm.

Ja mille poolest on kasvanduses elav karusloom erilisem teistest loomadest, keda inimene kasvatab, selleks et nad mingi aeg maha lüüa?

Lahtisest kraanist

Gaasiballooni ja muid kraane ei oleks arukas päris lõpuni lahti
keerata. Miks? Tuleb kraani avada sooviv naabri Ants ja kukub juba
lahti keeratud kraani veel rohkem lahti keerama, juhul kui Ants kaval
ei ole ja ei proovi korraks kraani kinni keerata, lammutab ta selle
kraani appivõetud torutangidega laiali. Maksimaalselt lahtisest
asendist nõksu tagasi keeratud kraani nö lahti keerates saab aga iga
loll aru, et kraan on juba lahti.

Jutt ei käi kuulkraanist.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Söögielamustest

Olen palju kordi mõelnud, et kas sobib negatiivsetest teeninduskogemustest siin rääkida, kuid tänane õhtusöök muutis vaikimise liiga keeruliseks. Seega, minu selle aasta 2 kõige jubedamat söögielamust:

Maailmas, Tartus. Sealiha ploomikastmes, hind 95 krooni. Maitsetu ja külm, kaunistuseks praele visatud poolkuivanud ja MULLASTE juurtega rohttaim. Söögisaalis külm, WC-s pole seepi.

Texmexis, Pärnus. Grillitud seafilee, hind 185 krooni. Toidus leidus ohtralt liiva, maitsetu.

Odavate sööklate kallal viriseda ei oleks ilus ning need mõned kallimad kohad mujal Eestis, kus teenindus alla igasugust arvestust, toitudel külmkapi maitse juures jne, need ei ole nii ülbed prohmakad, et neid siin kirjeldama hakata.

 

Minu selle aasta kõige meeldivamad söögielamused (väljaspool enda ja isakodu (ta on supergrillija)):

Mõõkkala, Tallinnas.

Sämmi grill, Mäos. (lollikindel, alati maitsev liha)

GoSpa, Kuressaares.

+ hästi paljud söögikohad (sööme palju väljas), kus toit on hea, tool ja laud riideid ära ei määri, teenindus meeldiv, kuid nimeliselt ei oskagi viimases ajast rohkem mõnd kohta välja tuua.

 

Hinnangud põhinevad peamiselt sealihast roogadel.

Paar vana nõuannet teemal auto ja külm ilm

Võtan nõuks end korrata:

õhtul enne auto seismapanemist tee esiklaas puhtaks,

ära uha ilmaaegu esiklaasile kuuma õhku,

sõidust tulles oleks arukas natuke aega auto uksi pärani lahti hoida. Sellise tuulutamisega saad paraja koguse aurustunud vett autost kätte, hommikul pole klaasid seestpoolt märjad/jääs. (mõnede autode klaasidel on seespool kile vms pehmem kiht, selliseid seestpoolt mitte mingil juhul kraapida!)

Kurja juur (foto)

Info ja mateeria seos

Täpselt 3 aastat tagasi pistsin arvutisse 120 GB-se, 7200 p/min Seagate kõvaketta, hinnaga 1380 eeku. Täna suskasin sinna kõrvale, ruumipuudusest tüdinuna, 320 GB-se 7200 p/min Seagate-i, hinnaga 1275 eeku. Need on nüüd suvalised odavad kettad. Imeline on see arvutimaailm. Moore rääkis küll protsessoritest, kuid ka kõvakettad panevad ajas eksponentsiaalselt üha ja üha edasi, täna mine too poest kasvõi 1 TB-ne. Ja kui mõelda veel mälupulkadele, mälukaartidele… millal saabub aeg, mil info kandmiseks polegi mateeriat vaja?  

Liiklusluure pimedas

Ratla kandis seisis pool tundi tagasi Kuressaare - Virtsu mnt ääres valgustamata sõiduk, mitte niisama sõiduk, vaid politseivärvides politseiauto (vist Subaru). Selline pimedas parkimine on ebaviisakas seetõttu, et vastutulevate autode tulede valguses on selline pime tont nähtav alles viimasel hetkel.

Kas taoline liiklejate ehmatamine on õigustatud põhjusel, et ÄKKI keegi ikka kusagil ületab kiirust?

Las nad elavad nagu nad ise tahavad

Neile, kel on olnud õnne mitte elada sellises absurdses moodustises nagu NSVL, soovitaksin

meietaoliste paremaks mõistmiseks:

vaadata filmi Teiste elud (Das Leben der Anderen) ja lugeda Orwelli 1984 (Nineteen Eighty-Four, väga põhjalik ülevaade) (Orwell.ru lehel).

 

Ning nt veel Goldingu Kärbeste jumalale (Lord of the flies) ja Orwelli Loomade farmile (Animal Farm) (Orwell.ru lehel) mõeldes ei saa totalitaarse riigi kodanikult alati küsida, et öelge nüüd kohe, kuidas te elada tahate. Jah, see et eurooplane just nii küsida soovib, inimindiviidi ja inimelu ülimaks peab, ongi see põhjus, miks on euroopa maailma parim koht elamiseks. AGA, kirjaoskamatu iraaklane, kes pole kunagi sellistel teemadel mõelnud, tal ei ole sellisele küsimusele vastust. Ja sellest ka kartused muutuste ees. Ja siit ka küsimus, kas kellelgil on õigus sellist inimest sundida taolistel teemadel mõtlema, otsustama ja vastutama?

Vangistuses sündinu, kes ei ole teistsugusest elust teadlik (nagu nt filmis Saar) ja on oma kongis ehk isegi õnnelik, on muidugi pahane, kui keegi ta vanglast välja tirib, vabadusse, kus sajab ka vihma ja süüa ei pisteta luugist sisse. Ja veelkord, kas kellelgi on õigus teda veenda, et kongis on tore küll, aga vaata, väljas on veel toredam? Kes on see jumal, kes ütleb, et mina tean paremini kuidas sa elada tahad?

Teeme ära

www.teeme2008.ee

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Kokku põrkamistest (füüsikast)

Õiendasin siin, et teelekaranud põdra pärast pole ehk arukas autoga teelt välja keerata. Kirjutasin ka M. Kompusele, ta võttis teema ka veelkord (1.11 saates) üles, lugedes e-kirjagi ette. :-) Suur tänu talle.

Üks mõte nüüd veel. Ikka kokkupõrkamisest.

 

Kodanik A jookseb seisvale, sama raskele kodanik B-le otsa. Kodanik B paisatakse eemale, kodanik A kaotab ca poole oma kiirusest. Kui jalad sõlme ei läheks ja nad pikali ei lendaks, liiguks nad pärast pauku mõlemad võrdse kiirusega A algses suunas. No umbes nii. Kui A ja B teineteisele võrdse kiirusega vastu jookseks, siis pärast kõmakat peatuksid mõlemad hetkega ja oleks sealsamas pikali maas. Juhul kui mõlemad ka sama kõvade peadega on, siis pole vahet, kas nad jooksid vastu seina või põrkusid teineteisega, sama valus on (st kui riputada voodilina kas vastu seina või sellesse kohta, kus inimesed kokku põrkuvad, siis ei saa jooksja aru, mis seal lina taga nüüd oli, sein või teine vastujooksja. Ideaaljuhul). Sama lugu on ka autodega. Et kui 100-ga seisvale (millel pidureid peal pole) autole sisse lajatada, siis pärast pauku liiguvad mõlemad kiirusega 50 km/h ja sõitja endises suunas. (jah, raudkuulide puhul annaks liikuv kuul kogu oma kineetilise energia paigalseisvale üle, lüües selle sama kiirusega liikuma ja jäädes ise seisma, kuid autode puhul pole tegu elastsete deformatsioonidega. Vastu seina sõites ei põrka auto sama kiirusega tagasi nagu raudkuul või pall kiviseinast, vaid jääb seina äärde kõverikuna paigale (seal on muide päris paljude autode crash testid)

Kodanik A jookseb 5 korda kergemale lapsele otsa. Laps lendab kus-kurat, kodanik A aeglustub vaid veidi. Kodanik A-le on väga suur vahe, kas joosta otsa lapsele või põrgata vastu seina (vastujooksva täiskasvanuga). Umbes nii võiks ehk näha ka 1500 kg-se auto ja 300 kg-se põdra kokkupõrget vs vastu puud sõitmisega.

 

Ei, mitte et ma alati kõigi teiste seisukohad eos ära blokeeriks, vaid et ma arvan, et vahel ei ole ma tõest väga kaugel. :-)

Arhiivid tõlkes. Dissidentluse biennaal '77

KUMUs on viimast nädalat üleval Arhiivid tõlkes. Dissidentluse biennaal '77. Kindlasti käigem vaatamas! Ja kindlasti tuhnigem väljapandud materjalides! Ürituse blog.

Stephen Hanseni kontserdil märkasin Estonia Kontserdisaalis, valgusmummude valguses kahelpool lava mingisuguseid mügerusi. Hoolsamal vaatamisel tundus parempoolne mügarus Lenini vasakule vaatava näokujutisena, ei no selge, kujutised on maha toksitud ja üle pahteldatud, kuid midagi aimatavat on veel näha. Dissidentluse biennaalil 1977. aasta Sirpi ja Vasaraid sirvides oli mingisugusest parteiüritusest foto Estonia Kontsredisaalist, nimetatud kohtadel ei ole mitte Lenini nägu vaid (E)NSVL-i vapid. Muidugi, võib-olla oli enne vappe seal ka Lenin. Selline taak minevikust siis meie Rahvusooperi majas. :-)

 

Jah, kord kuus KUMU-s käia on on liiga vähe. Me Anneliga nt käime vist ca 20 korda aastas, keskmiselt üle nädala või nii.

Koosinusefektist ja politsei radarist (st füüsikast)

Paar nädalat tagasi pidas Lihula kandis vastusõitnud politsei mind kinni, ma olevat 107-ga sõitnud. Mina muidugi vastu, et ei või olla, seier näitas 100 ja tegelik oli 95. (GPS-ga kontrollitud.) Politseinik leebus mõne aja pärast, küsis veel teiselt, et näit ju veel radaril ees, võime näidata kui soovin. (*) Mina raiusin aga ikka oma 95-t. Loeti siis natuke sõnu peale, anti katkise auto pilt ja lasti minema. Miks selline segadus?

Kui paigalseisva radariga mõõtes tuleb koosinusefekt (**) alati autojuhi kasuks, siis liikuvast autost mõõtes võib asi vastupidi olla. Nimelt, selleks, et vastutuleva auto kiirust teada saada, tuleb autodevahelisest kiirusest lahutada radari enda kiirus. Seda saadakse aga teada mõne paigalseisva objekti „kiirust" mõõtes. Siitt saabki eksimus alguse. Paigalseidvaks objektiks võib olla liiklusmärk tee ääres, aeglaselt liikuv traktor kusagil eemal, eemal põllul olev suur kivi jne. Ning kui radar enda kiirust selle kivi järgi arvetsab, kivi, mis jääb auto liikumise suunas x nurga alla, st cos x korda väiksemaks arvutab, siis sellevõrra arvutab radar  vastutulija kiiruse suuremaks. (kahe, teineteise poole liikuva autodevahelise kiiruse mõõdab ta ju täpselt).

Ehk minu puhul, kuna kahelpool teed oli lage heinamaa, liiklusmärke polnud, siis radaril oli raske millegi alusel politsei enda kiirust määratleda. Ju leidis mõne kivi või mütaka kusagil teest eemal, sellele aitab kaasa ka jõmplisel teel politseiniku käe värisemine, sest radari sihtimine on sel juhul oluline, et ikka võimalikult teelähedaselt objektilt radar enda liikumise kiiruse kätte saaks.

Antud politseinikele ei julgenud ma sõna koosinusefekt öelda, äkki oleksid veel ägestunud ja ninatargaks pidanud vms. Kuid sellisest radari tööpõhimõttest tuleneva apsakaga pidi igatahahes tegu olema.

Et mind liigses eneimetluses ja faktide eiramises süüdistada ei saaks :-), siis panen ka mõned lingid siia, et usutavam oleks. 5 aastat tagasi lugesin koosinusefektist siit (jutulõng ise siin). Veel teemast, veel, jne.

 

(*) Radarile võib auto armatuurist ventilatsiooni august, puhuri kiirusega manipuleerides, suvalisi näite esile manada. St salongiventika tiiviku labade kiirusi mõõtes.

(**) Veidi lähemalt koosinusefektist. Otse lähenevat/eelamduvat autot mõõtes seda viga pole, sest cos 0=1. Juhul kui mõõdaksime eemalt möödasõitvat autot täpselt külje pealt, st cos 90=0, siis saaksime ka radari näiduks 0 km/h, meie suhtes ta ei lähene ega kaugene. Kuigi sõidab 100 km/h. Sellest ka olulisus, millise nurga all me liikuvat autot mõõdame.

 

Ja veel, Doppleri efektist? Inglise keeles. Ehk siis, kui mootorratta mootoris leiab aset 10 000 töötakti sekundis, 10 000 miniplahvatust, milledest igaüht me kuuleme, 10 kHz-se pininana. Kui see motikas meie suunas liikuma hakkab, siis iga järgneva töötakti heli hakkab meie poole liikuma veidi lähemalt kui eelmine, ja jõuab ka sellevõrra meie juurde ka varem kohale, motikas tuleb ju meie poole. Ja nii kuulemegi 10 kHz asemel nt 11 kHz-st heli. Kuid kui motikas mööda läheb, langeb heli 9 kHz-ni, iga järgnev õhuvõnge mis motikalt pärit, saadetakse teele kaugemalt, sealt on helil pikem maa tulla, võtab kauem aega, kuuldav sagedus langeb. Sama põhimõtte järgi muutub ka valguse värvus. Meist eemalduvalt kehalt tulev valgus muutub punasemaks. Ning üle 250 km/h liikuvast autost, mis liigub otse mobiilimasti poole või eemale, ei saa enam mobiiliga helistada, Doppleri efektist tulenevalt nihkub telefonist saadetav elektromangetlaine ettenähtud sagedusaknast (mobiilimastist vaadatuna) välja, ta hakkab mobiilsidet segama ja ei saa ise mastist tulevast infost aru.

 

Selline koolilastele mõeldud füüsikajutt siis täna. :-)

Aplodeerimisest

Ilsele meeldib ooperis käia. Saab piduriided selga panna, kodust välja minna, on põhjust meikida ja pärast saab sõbrannadele rääkida, kui ilus kõik oli. No ja vanamees on ka nõus kaasa tulema kui tal vaheajal konjakit lubada juua. Las tipsutab, nihelebki pärast vähem. Peale selle on Ilsel üks salasoov, mida tal vahelduva eduga ka teostada õnnestub (kui Asta või Mirtel just ette ei jõua), seda võiks nimetada suisa pürgimuseks, eneseteostuseks! Ja nimelt, peale järjekordset tuntud aariat olla esimene, kes plaksutama hakkab. See on õnnis tunne, olla entusiast, initsiaator, ja eelkõige, olla viisakas! Kõrgkultuurne inimene on ju viisakas. Ja veel, lavalolijad ju ootavad kiitust, viisakas oleks neile seda siis ka jagada! … ja mõelda vaid, seda kõike ise algatada. Küll see ooper on ikka tore.

 

Ja nüüd üks teine nägemus: aplaus alaku siis, kui dirigent on end näoga saali poole pööranud. Mitte enne ega muul ajal.

Aplaus lõhub ja rikub, minu arvates.