Nummerdatud baleriinid

Baleriinidel võiksid numbrid seljal olla, saaks aru, kes - kuhu liikunud on.

PC vs mac

Väga asjalik pilt. :-)

Pärit siit.

Miks diisel soojaks ei lähe?

Päris nii see ei ole, et diisel võtab vähe kütust, kasutegur on suur, kogu kütuse energia muundub väntvõllil mehaaniliseks energiaks ja mootor ei lähe sellepärast soojaks. Ei ole nii. Asi on selles, et diisli ja otto ringprotsessid on erinevad. Otto ehk bensiinimootorisse juhitakse vaid nii palju õhku, kui on vaja bensiini täielikuks põletamiseks (massisuhe 1:15-le), mitte aga rohkem. Diiselmootorisse sisenevat õhku aga ei piirata, ja selleks, et töötakti alguseks oleks silindris suurem rõhk, et tagada diisli võimalikult efektiivne põlemine – diiselmootor pumpab endast tunduvalt rohkem õhku läbi kui bensiinimootor. Bensiinimootoris tekkivast soojusest eraldatakse enamus läbi jahutusvedeliku, diislil aga mootorit läbiva õhu kaudu. Protsente ei oska ma öelda, bensiinimootori puhul kehtib rusikareegel, 1/3 soojusest lahkub läbi väljalaske, 1/3 läbi jahutusvedeliku ja 1/3-st saab kasulik energia. Diisli puhul lahkub rohkem soojust väljalaske kaudu kui jahutusvedeliku kaudu. Jahutusvedelik on aga see, millega salongi soojendatakse.

 

Siiski, mingi allika diislist lahkuva soojuse kohta leidsin (ajusopist ja Googlist, aastast 2000 :-).

 

 

Ja veel, muidugi on väga oluline insenerimõte, see, kas ja kui palju on mõeldud külmadele ilmadele. Ehk siis, see, kui soojaks diiselauto läheb, sõltub auto ka margist.

 

 

Spämmi hulk suureneb?

Tundub, et viimasel ajal on märgatavalt suurenenud firmanimi@ aadressidele saadetava spämmi hulk.

M. Lotman: Neitsi horoskoope ei usu

M. Lotman EPL-s Neitsi horoskoope ei usu. Olen selliseid artikleid vägaväga oodanud ja ootan kas edaspidi! Tunnistagem, see on täiesti ja erakordselt kohutav olukord, kus tõsiseltvõetavusele pretendeeriv ajaleht trükib selliseid nähtusi, nagu astroloogia, ennustajad, nõiad! Õõvastav oli mh paberlehes olnud graafik, kus erinevate Euroopa riikide uskumised oli ära toodud. Nt Maltal usub jumalat 95% inimestest!!!

Soojakulud uues ja vanas, tasakaalustamata keskküttesüsteemiga majas

Detsembri soojakulud:

1952-l aastal ehitatud, 10 korteriga keskküttega majas: 43,02 EEK/m2; (ja toas on ikka jahe)

2007 aastal ehitatud, 9 korteriga gaasikatlaga majas: 16,51 EEK/m2.

 

Kui saaks kogu riigi elu- ja muud ruumid soojapidavamateks…

Paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub

Endale, paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub:

Olavi Kärner: kas inimene mõjutab kliimat?

Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html

http://globaleconomicanalysis.blogspot.com/2009/11/hackers-prove-global-warming-is-scam.html

http://www.geocraft.com/WVFossils/greenhouse_data.html

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=28572851

 

 

EPL: Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla

Üks põhjustest, miks ma inimtekkelise kliimasoojenemise vastu niiväga skeptiline olen olnud, peitub taaskord eilses EPL-i artiklis Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla. Ehk siis, IPCC kliimasoojenemise käsitlust ja pretendeerimist teaduslikkusele ei ole võimalik tõsiselt võtta. Näiteks IPCC absurdne väide, „vaidlus inimtekkelise kliimasoojenemise üle on juba vaieldud ja pole mõtet sellest enam rääkida" (sama väitis ka Al Gore) – ehk siis, teaduses on selline väide ABSRUD, nonsenss. Kliimaraportid peaks ja tohiks tugineda AINULT teaduslikele artiklitele. Teadusartiklil on aga väga konkreetsed nõuded. Kellegi alusetutele, kontrollimatutele arvamusele, mis tuginevad (kui üldse?) andmetele, mis pole kõigile kättesaadavad, pole mitte mingisugust kaalu. Tore on, kui keegi midagi arvab, kuid see ei ole teadus, sellisele pinnale ei saa edasised teadustööd tugineda, taolised raportid võivad olla ajaviite - öökapilugemiseks, aga mitte riikidevaheliste kokkulepete aluseks.

 

On alust arvata, et kui inimtekkeline CO2 põhjustaks kliimasoojenemist, oleks seda kinnitav käsitlus ka tegelikult teaduslik. Ei oleks praegust varjamist, võltsimist, andmete korrigeerimist. Teadusajakirjades avaldataks raportite aluseks olevaid nõuetekohaseid teadusartikleid. Ehk siis, tekib küsimus, miks on IPCC ümber selline susserdamine ja salatsemine?

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt:

Lõpetuseks päeva mõte Carl Saganilt:

Teadus ei ole täiuslik. Seda saab vääralt kasutada. See on kõigest tööriist. Aga see on parim tööriist, mis meil on, iseend parandav, jätkuv, rakendatav kõigele. Teadusel on kaks reeglit. Esiteks — pole olemas pühasid tõdesid; kõiki oletusi peab kriitiliselt uurima; autoriteedist tulenevad argumendid on väärtusetud. Teiseks — mis iganes on vastuolus faktidega, tuleb ära visata või ringi teha. … Nii mõnigi ilmne asi on teinekord vale; ootamatu on mõnikord tõene.

[Science] is not perfect. It can be misused. It is only a tool. But it is by far the best tool we have, self-correcting, ongoing, applicable to everything. It has two rules. First: there are no sacred truths; all assumptions must be critically examined; arguments from authority are worthless. Second: whatever is inconsistent with the facts must be discarded or revised. … The obvious is sometimes false; the unexpected is sometimes true. Cosmos 1985

 

Ühest autost

Majal ja majal võib olla suur vahe, nagu ka raamatul ja raamatul, heliteosel ja heliteosel, toolil ja tooli, toidul ja toidul, autol ja autol. Jah muidugi, odavalt ehitatud autot ei ole kohane kalli ja targemat insenerimõtet ja materjale sisaldava autoga võrrelda, pahasti on aga siis, kui kehvasti väljakukkunud auto eest palju raha küsitakse! Kui odaval autol külmaga uksi avades need valjusti krääksuvad, ust lukustades ukse sees midagi kääksub, juhthoovad on raskesti/ebaloogiliselt kasutatavad, auto peaaegu uuena koliseb, külmaga tagavedrustus krigiseb (umbes nagu vanad lehtvedrud), salongiõhu ventilaator undab (nagu vanasti Moskvitšil), pole hea juhitavusega, võtab nõrga mootori kohta liialt palju bensiini, rooli ei jõua ühe käega keerata (roolivõimendi pole kiirustundlik), pedaalid nõksuvad jalgade all kojameeste taktis, päikesesirmi ei saa käpikutega alla keerata (pole kohta, kuhu sõrmi taha ajada), armatuuris puudub mootori temperatuurinäidik (ei tea millal on mõtet kägisevat salongiventilaatorit puhuma panna), külmaga ei tõmba turvavööde rullid turvavööd sisse (autost väljudes tuleb turvavöid istme kõrvale sättida, et neid mitte ukse vahele lüüa), siis see kõik oleks mõistetav - odav ju, selle raha eest ei saagi paremat teostust. Aga kui just selliste ja veel muude hädadega pisiauto maksab poes pea 400 000 krooni, on minu arvates midagi väga viltu.

 

Milana kirjutab näljutamisest

Lugemist tütarlastele: http://milanapaevik.blogspot.com/2010/01/kas-ka-sina-unistad-naljasurmast.html

 

 

2 varianti

Võib teha nii, et
a) kõigil oleks parem
b) minul oles parem (kui teistel)

Eesti keele seletav sõnaraamat EKI kodulehel

Tuleb välja, et iga eestimaalane ei tea veel, et uus 150 000 märksõna sisaldav Eesti keele seletav sõnaraamat on Eesti Keele Instituudi kodulehel kõigile tasuta kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/ekss/.

Nagu teisedki EKI keelekogud.

Millal see elulooline kollasus raamatupoodides lõpeb?

'Tea millal see elulooline kollasus raamatupoodides ja müügiedetabelites ükskord lõpeb? Ja milline žanr järgmiseks moeröögatuseks saab? Ei ei, kuniks on lugejaid, antagu aga minna, trükitagu neid aina juurde… päriskirjanduse (*) lugemine pelutabki ju õhtul voodis lugedes une ja rahvuslik koguprodukt saaks vähenenud unetundidest kannatada. Pealegi, parem imeda enesesse edeva tele- või teatritegelase isiklikku elulugu, kui määrida omi mõtteid astroloogia või muu sarnase jamaloogiaga.

 

(*) Tõde sai öeldud. :-)

ERR-i saadete arhiivid võiksid olla kuulatavad/vaadatavad Elioni digiboksiga

Oleks tore, kui Elion läbi oma digibokside pakuks ERR-i saadete arhiivist kuulamise/vaatamise võimalust. Klassikaraadio ja Vikerraadio saateid vähemalt.

Asjatundmatud looduskatastroofide kajastused meedias

Soovimata küll pahurtargutav olla, ei saa me minu arvates kuidagi rahul olla meedia asjatundmatute looduskatastroofide kajastustega. Ebaadekvaatsus hakkab silma nüüd Haitil toimuva kajastamises kui ka nt 2005 aasta New Orleansis toimunu edastamises (leidsin ühe oma kommentaarigi üles). Nimelt, esimesed uudised räägivad a'la 100-st hukkunust, kuigi telepildis on taamal purunenud/üleujutatud linnaosad. Siis algab erinevate meediaväljaannete vahel võistlus hukkunutu arvu enampakkumises. Järgmisena keskendutakse üksikute inimeste pääsemistele, kõik see ninnunännu emotsioonid, seejärel järgneb lootusepuhang, et hullem on möödas. Päev hiljem selgub „üllatuseks", et palju inimesi jäi ju ellu, kelledel pole aga ei juua ega süüa. Sel ajal, kui keegi kusagilt välja õngitseti, sureb nurga taga 100 inimest vigastustesse või janusse.

 

Mina aga sooviksin reaalses maailmas toimuvast kainet ja loogilist ülevaadet - maa värises, suures linnas varises väga palju maju kokku (x % majadest), et suur osa linnainimesi viibib just hoonetes, saab x-st mingi hinnangulise hukkunute arvu tuletada. Siis, kas haiglad jäid püsti, kas tänavad on sõidetavad, elekter ja side toimib? Et mõne tunni pärast peale maavärinat on sadadel tuhandetel kui mitte miljonil inimesel janu, siis ülioluline teema on see, kas ja kuidas suudetakse vett, toitu, öömaja organiseerida. Ehk siis, me soovime ju teada, mis toimus, mis toimuma hakkab, palju on surnuid-vigastatuid, millised on väljavaated edasiste surmade vältimiseks, mida on puudu jne. Praegu pakutakse aga juhuslikke pildikesi juhuslikest sündmustest.

 

Elektrienergia säästmise seade

Viletsat huumorit: Elektrienergia säästmise seade. Sellise jama ja seadme selgituste peale ikka annab tulla…

 

Horisont: Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö

Kui ma ei eksi, siis viimases Horisondis ilmunud artikkel Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö on üks väheseid (või ainus?) selleteemaline kirjutis, kus CO2-e hüsteeriat hukka ei mõisteta.

 

Paljudele aspektidele leiab netist vastuväiteid, kuid ma ei söandaks siin nimetatud artiklit kommenteerida.

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes. Vastupidiselt nt brittidele.

Lume sulatamisele kuluvast energiast

ERR: Moskvas hakatavat lund sulatama. Kiire ja elementaarne arvutus:

1 kg lume sulamise erisoojus (latentne soojus) on 334 kJ*kg, koos miinuskraadide juurest oleva lume 0 kraadini soojendamiseks kulub ka mingi energia. Ehk siis, nt 400 kJ*kg tähendab 111 kWh energiat tonni lume sulatamiseks. Kui seda teha diisliga, siis 40 MJ/kg = 11 kWh ehk siis 10 liitrit diislit tonni lume sulatamiseks.

Seda siis juhul, kui sulatava seadme kasutegur 100% oleks. Tegelikkuses kuluks koos lume soojendamisega diislit ehk poolteist…paar korda rohkem. Autodega äraveoga ei oksa ma siin kohe võrrelda, ei tea, mitu m3 autole mahub, nt kui 50 m3 (sahatatud-kopaga tõstetud lume tihedus?) ja kütusekulu on 30 l/100 km, siis autodega paarikümne km kaugusele vedades kulub vast nii 10 korda vähem kütust. Umbes. Hinnanguliselt.

Latentsest ja muudest (eri)soojustest: http://ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc

HILJEM: Just, see 344 kJ*kg on lume sulatamiseks kuluv latentne soojusenergia, 0 kraadisest lumest 0 kraadise vee saavutamiseks. Lume soojendamiseks kuluv energia sõltub ilmast. Paremaks hoomamiseks olgu lisatud, et ühe kg jää sulatamiseks kulub 80 korda rohkem energiat kui ühe kg vee temperatuuri tõstmine 1 kraadi võrra. Ehk siis, jää ainuüksi sulatamine on sama energiamahukas kui 0 kraadise vee kütmine 80 kraadini.

Jah muidugi, selle lumesulatuspeletisel on mingi ühest väiksem kasutegur. Peale selle tuleb lumevesi 0 kraadist soojemaks kütta, muidu külmub sulatamisahjust välja voolav vesi sealsamas jälle ära... lume sulatamine on hullmeelselt energiamahukas ettevõtmine. (kui just Islandi kombel kuumaveeallikate soojusega ei saa tänavatelt lund sulatada)

Jääpurikad ei pruugi tähendada halba ehitukvaliteeti

Pahatihti seostatakse majadele purikate tekkimist ainuüksi ehituskvaliteediga. Päris nii see siiski ei ole. Sest maju on erinevaid, alljärgnevalt joonistan paar võimalikku pööningut/katust.

Esimene maja on selline, kus pööningul eluruume pole, st tubade soe lagi on lumisest katusest kaugel, ja kui pööningul saab välisõhk suhteliselt vabalt liikuda, siis kogu lagede kaudu lekkinud soojus väljub kergesti pööningult – pööningul on külm ja lumi sulama ei hakka.

Teisel majal on lumise katuse all soe tuba. See, kuidas temperatuur katuses/laes jaguneb, sõltub soojustusest ja lumekihi paksusest – et lumekiht on halva soojusjuhtivusega (kuiv lumi on vaid paar korda halvem soojustus kui kivivill), on lumi vaadeldav seina/katuse osana (*). Sel juhul pole midagi imelikku, kui lume all, katuse pinnal temperatuur üle 0 kraadi on ja vesi mööda katust, lume all, allapoole voolab, et „õue“ külma kätte jõudes purikateks külmuda.

Kolmandal majal on kogu pööning soe, lisaks, katuseakende olemasolul lekib sealt tahestahtmata rohkem soojust kui soojustatud katuse kaudu – nii et kolmandas majas võivad soojuskaod tegelikult palju väiksemad olla, kui esimeses majas.

Lisaks eelnevale, nii renoveeritud kui uutel majadel võivad vihmaveerennides küttekaablid olla, mis jällegi hägustab purikate olemasolu ja soojapidavuse seost.

(*)

vaatleme lund seina/katuse osana. Ütleme et meil on ülihästi soojustatud sein, nt 50 cm kivivilla, ühel pool seina on -20 kraadi, teisel pool +20 kraadi. Temperatuuride erinevus on 40 kraadi, st 40 kraadi jaguneb 50 cm-l (joonisel temperatuurigradient A). Juhul kui soojustuse paksus oleks nt 1 m, siis jaguneksid need 40 kraadi ühe meetri peale. Juhul kui pool „soojustust“ oleks lumi, mis on kivivillast 2 korda kehvem soojustusmaterjal, siis juhul kui meil on 50 cm villa ja 1 m lund, oleks seina ja lume piiril 0 kraadi (joonisel temperatuurigradient B).

Paljuütlev Hans Trassi tsitaat

Hans Trassi tsitaat EPL-s: „paljud klassifikatsioonid, süsteemid ja tüpoloogiad võivad tunduda meile kummaliste või isegi absurdsetena, kui me ei suuda nihutada end hindajatena ajas tagasi." Selleks, et me seda suudaks, tuleks probleemile (nt CO2-e hüsteeriale) läheneda teadusliku meetodiga, ehk siis, koolitarkusega. Kui me ei suuda, siis paistabki maailma meile kummalise ja absurdsena – ning sellest sünnivad lollused, uskumused, müüdid.

 

12 puntkti EPL-le selle eest, et aastahoroskoopidest hoidutud on

Tore, et EPL ei ole madaldunud astroloogilisse jamaloogiasse ega ole aastahoroskoope trükkinud.

 

Paras aeg Kopenhaagen 2010 kliimakonverents kokku kutsuda

Nüüd oleks paras aeg Kopenhaagen 2010 kliimakonverents kokku kutsuda ja sõlmida siduv leping, mille kohaselt tõstetaks Maa põhjapoolkeral temperatuuri vähemalt 2 kraadi. Ning et varem või hiljem, 100 või 1000 aasta pärast lõpeb praegune soe periood ja läheneme järjekordsele jääajale, siis võiks kohe ühe jutiga pikemajalisema temperatuuri tõstmise graafiku koostada. (et veeaur on pea 300 korda efektiivsem kasvuhoonegaas kui CO2 ja seda on õhus pea 100 korda rohkem, siis tuleks riike ja kodanikke sundida vett aurustama)

 

Ja ühtlasi võiks samas ka ööpäeva 30-le tunnile pikendada.

 

Kui tõsisemalt rääkida, siis ühe või mõne aasta põhjal on planeedi kliima muutumisi muidugi rakse täheldada.

 

Kampaaniad, allahindlused, sooduskupongid

Minu arvates võiksid need kõikvõimalikud kampaaniad, allahindlused, sooduskupongid, kliendikaardid, boonuspunktid, hullud päevad jne jamad olemata olla. Kaubal olgu oma hind, kui on vaja, lähen ostan.