teisipäev, november 30, 2010

Kus jooksevad usu ja tavade piirid?

Masendava ja hea filmi „Võõras“ taustal tekkis painav küsimus: kus jooksevad Türgis ja Türgi kogukonnas inimõiguste ja võrdõiguslikkuse pinnal religiooni ja kultuuri-tavade piirjooned? Kas tapma paneb tava või usk?

Ning kuidas saab filmis kujutatud kogukond koos püsida?

pühapäev, november 28, 2010

Eilne õhtu ja lumised agulid

Barcelona äärelinna hädaorg ja viletsus, läbi filmi Ilus. Ja mõnus õhtusöök kohvikus, lumesajuses Kadriorus.

Lumistes-valgetes Eesti agulites on midagi erilist. Küdevad ahjud, lumelabidatega lumelükkajad, mittekiirustavad inimesed, vaikne rahulikkus. Ja need agulikohvikud… tegelikult, üldse kohvikud, talvel, lumesajust sisse astuvad inimesed.

Maailma ilu nägemiseks tuleb seda vaadata.

Miks me kohtame põhjamaal üherattaveolisi sõiduautosid?

Küsigem seda täna endalt. On sel pusklemisel, venimisel, ohtlikel möödasõitudel, ristmikult mitte minemasaamisel, tõusudel, parklates kaapimisel mõtet? Neliveoline sõiduauto on kallis? Kas ikka on? Linnas liikuv põllumajandustehnika (maastur) (ülalüidamine) on kallis.

Varem siin lehel:
http://urmase.blogspot.com/2010/02/seoses-lumega-neliveolistest.html

laupäev, november 27, 2010

Maalil on jutustamistung

Nii külapoes kui KUMU-s.

Kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?

Juri Lotman kujutab oma Filmisemiootikas filmi kui filmitegijate kirja või sõnumit vaatajatele. Et sellest aru saada, tuleb osata keelt. Seega, järelikult on filmikeelt vaja ka õppida.

Aga kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?

Filmidel võiks juures olla märge, keda sobib kinno kutsuda

Filmidel võiks juures olla märge, keda sobib kinno kutsuda. Nt, sobilik naabrinaise – kursaõega filmi vaadata, sobilik head naistuttavat-sõpra kinno kutsuda, sobilik vaadata vaid koos elukaaslasega.

- sel aastal Pöffil nähtud kolmest filmist (Itaaliast, Venemaalt, Türgist) kolm on sisaldanud omajagu kaadreid, mis võivad nt naabrinaises taktitundetuid sõnumeid-assotsiatsioone tekitada, andes võimaluse otsida millelegi vihjeid. Pannes kutsuja, ebamugavusest nende võimalike assotsiatsioonide pärast, kahetsema et ta kutsus ja teamdatusse, mida kutsutu arvata võib. Ja kutsutava võimalikku ebameeldivasse positsiooni kutsumise, kutsuja ja filmi suhtes.

Ilmselt jah, olen ülemõtleja. Aga parem rohkem kui vähem. Ja parem kui vähem välja paistaks.

Mitmekeelsed lapsed ja nende mõtlemine

Kohvikus hommikust süües jäi kõrvallauast kõrva kahe väikese lapsega pere, kus suheldi eesti, vene ja inglise keeles, korraga, läbisegi. Huvitav, millistes ühikutes, milliste blokkidega, tükkidega, mõistetega need lapsed mõtlevad ja mõtlema hakkavad? Milline saab olema mõtlemise struktuur? Kas nad on täiskasvanuna võimelised kõigis kolmes keeles luulet lugema ja kirjutama?

Kaplinski raamatu „Paralleele ja parallelisme“ järgi kuuluvad kõik 3 keelt kommunikatiivsesse kultuuriruumi, mõisted on defineeritud paljuski läbi eituse, asjadel on selged piirid, tops on just konkreetne ese + ta ei ole see-ja-see-jne. Hiinalse (meditatiivne kultuuriruum) jaoks nt olla tops januse jootja… Kuid tajusid puudutavad mõisted on ju igas keeles nihkes ja erinevate mõõtmetega. Erinevate keeltega kombineerides saavad mõtted täpsemad olla?

Aino Järvesoo kirjutas kunagi, et mitmekeelses peres kasvava lapse maailmapilt on erinev emakeelse koduse keelega lapse omast. Tahaks neid maailmapilte kuidagi ära mõõta. Nii x, y, z kui t koordinaadistikus.

Rabe

Rabe olemine võib väga inimlik olla. Ja soe ja usalduslik.

Väljas sajab laia lund

Ainuüksi selliste lumesadude tõttu on põhjamaal ilus elada.

Põhjamaine aeglus ei ole nii aeglane, kui sama aeglane lõunamaisus

Selline tõdemus Pöffi filmi Mida rohkem ma võiks tahta ja Tsiitsitajad võrdlemisel. Väga erinevad filmid, kuid viimase filmi aeglus on võluv.

Ilmselt on võtmeks sügav tekst/dialoog, mida antakse aega mõelda.

teisipäev, november 23, 2010

Haritum inimene on keerulisem

Sügavamal - haritumal inimesel on keerulisemad kiiksud – eripärad.

Ikka parem kui lame lihtsakoelisus.

esmaspäev, november 22, 2010

Kunst – emotsioonide vormistamine

Kunst – emotsioonide vormistamine.

pühapäev, november 21, 2010

Paras aeg küünal põlema panna

Paras aeg küünlaid põletada.

Usk sünnib hirmust

Usk sünnib hirmust.

Vaadates öökapil veeklaasi

Et see Maa ka graviteerimist hetkekski ära ei unusta.

laupäev, november 20, 2010

Ei mäleta, kas olen seda raamatut lugenud või mitte

Mul on raamaturiiulis rida raamatuid, millede kohta ma ei mäleta, kas ma olen neid lugenud või mitte. Ja sama ja veel piinlikum lugu on mõne aruka inimesega mõnest autorist/raamatust vesteldes… jah ma tean, see jätab üpris kohtlase mulje. Mis teha. Ju on tegemist kehva mäluga (milleks siis üldse midagi lugeda, kui meelde midagi ei jää? Õnneks, midagi jääb, raamatut sirvides tuleb veel lugemise fakt ja sisu siiski meelde). Teiseks mittemäletamise versiooniks olen enesele pakkunud soovmõtlemist, sassi läinud mõttemänge-plaane järgmisena lugemistootavate raamatute nimekirja koostamisel. Ühesõnaga, segadust kui palju!

Väga lohutav on aga teada, et ka Kaplinski ei mäleta mõnd loetud raamatut. Milline kergendus! (Paralleele ja parallelisme, lk 166.) (Ärme seekord absoluutarvudest ja suhtarvudest räägi)

Tertullianus: Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt

Tertullianus (160-222. a.) leidis, et usk ja mõistus, mida kuulutasid paganlikud filosoofid, ei sobi kokku. Kes on saanud ilmutuse ja tunnetanud Kristust, ei vaja enam mõistuslikke seletusi maailma kohta. Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt. Kui usutõed ja mõistus lähevad vastuollu, siis tuleb mõistus tühjaks tunnistada, sest usutõdesid ei saagi inimmõistusega mõista, need on Jumalast. Usutõdede näiline absurdsus on tegelikult isegi nende tõesuse kõige kindlamaks tagatiseks. Tertullianusele on omistatud (ta pole seda siiski ise sel kujul välja öelnud) tuntud sentents: “Credo quia absurdum est!” (Usun, sest see on absurdne!).

Tekst on pärit siit: http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm

reede, november 19, 2010

Filmiilm - koerailm. Kutsuv - tõukav

Praegust ilma iseloomustades mõistega „filmiilm“ poleks nii eitav ja negatiivse alatooniga kui „koerailm“.

kolmapäev, november 17, 2010

Kui palju maksab Eesti keskmine pikselöök?

Eesti keskmine pikselöök on umbes 15 kWh, st ca 20 krooni. Küll aga võib see sutsakas palju pahandust teha, nt halvasti kaitstud 20 MEEK-i maksva trafo maha põletada.

teisipäev, november 16, 2010

Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid!

Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid, teadjameestele-nõidadele. Lükkad CAT5 juhtme külge ja pendel ongi veebis, nõid näeb arvutist onlines kõikvõimalikke parameetreid, nagu näiteks:

universumi, teadvuse ja Neptuuni vibratsioone ja nende asünkroonsussagedusi,

induktsioon-transformaatorenergiate imaginaarnurkade hilistusi,

difraktsioon-interferentsajulainete efektiivväärtus-koonduvuspunkti käänuväärtusi,

ekstrapoleerdimensioonide resonantsvõnkesageduste kõrgemate harmoonikute taandatud ruutkeskmiste hälvete kuupsõltuvuste ektreemum-piirväärtuste kordajaid,

aura itereeritud-interaktsiooni Kõiksuse Teadvuse sagedusenergia potentsiaalenergiatihendusfunktioone

Muuhulgas oleks sellise pendliga võimalik maatriksmeetodil läheneda energia Gaussi jaotuskõvera sirgeksväänamisalgoritmide teisendusfunktisoonide leidmiseks!

Superpendli hind: 7000 €. Ostes korraga kaks pendlit, saad 14500 € eest kaks pendlit!! Kasuta võimalust!

(joonis 1. Lagi, nael, naela otsas netikaabel, kaabli otsas raskus, suvaline raskus. Pendlile mõjub vertikaalne raskusjõud F=mg ning! Horisontaalsuunaline! Vaimuenergia! jõud! v=A x i x m. A - absurditegur, i – ibakonstant, m – teaduse ja koolihariduse mittemäletamise ja mitteuskumise kordaja)

Gmaili "Viimane kontotegevus"

Kasulikku infot Gmaili kasutajaile: Viimane kontotegevus. Sisseloginuna otselink konto viimastele tegevustele.

esmaspäev, november 15, 2010

Uppuvale laevale ei ole mõtet elama asuda

Ega tööle minna.

Jüri Üdi klubi

Jüri Üdi klubi, väga muhe ja mõnus saade, see õhkkond, taustamuusika, saatekülalised.

Ainult et valel ajal, Välisilm jääb nägemata.

Me elame oma esimest ja viimast elu

Kallid inimesed, me elame oma esimest ja viimast elu. Ja kui sellega on midagi viltu, nt töö nöuab rahuajal!!! ületunde, töötamist nädalavahetustel, öösiti jne, siis muudkem oma elu normaalseks ja vahetagem töökohti, kohe. Vajadusel lahkugem Eestist. Kohe.

Töö jääb tegemata? Ja siis? Kui see töö on oluline, saavad töötingimused muutuma. Me peame eneste ja oma lähedaste eest seisma.

pühapäev, november 14, 2010

Inimese köige suurem tarkus

Inimese köige suurem tarkus on oskus olulisel ja mitteolulisel vahet teha. Ja seda nüüd praegu, mitte 10 aasta pärast.

Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?

Oleks vist tore kasutada siinset kanalit erinevate suurte võitude kajastamiseks.

Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?

Vastus: sisse logides (juhul M-ID parasjagu töötab) leiad oma nime paremal üleval nurgas, sinna vajutades näed oma arveid jne asjalikku. (siinkirjutajal kulus umbes 15 minutit selle tarkuseni jõudmiseks. Kusagil menüüsügavustes oli küll jah, Data saldo, kuid seal väideti, et ma pole klient).

Tele2 uus koduleht ei ole väga erinev EMT kodulehest

Tele2 uus koduleht ei ole väga erinev EMT kodulehest.

laupäev, november 13, 2010

reede, november 12, 2010

Sõbrad-tuttavad, kelledele on põhjust alt üles vaadata

See on hea, kui meid ümbritsevad sõbrad-tuttavad, kelledele on põhjust alt üles vaadata (ma mõtlen eelkõige intellektuaalses plaanis).

Jah, ma lugesin Kändleri artiklit: EPL, Inimene kaldub hindama lähedasi endast paremaks.

Loetud raamatud ühendavad inimesi

Raamatud ühendavad-lähendavad inimesi, raamatuis käinuna-olnuna omatakse-jagatakse ühiseid kogemusi, mõtteid, üleelamisi. Raamatus justkui kohtutakse teiste lugejatega.

Maailm on ilus. Ja keeruline.

neljapäev, november 11, 2010

Lugemajulgustav ajaühik

Paljusiunatud Puhastuse (jah, lugemissurve oli paisunud ülemäära suureks) loeb läbi kahe õhtuga, igal juhul vähem kui 10 tunniga. Kiire lugeja ilmselt veel märksa kiiremini.

teisipäev, november 09, 2010

Ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge külla minna

Tegemist on valehirmuga, kui keegi (eriti kaaslaseta, üksik) ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge oma sõpradele ja headele tuttavatele külla minna või muidu ühendust võtta. Kartes närvidele käia, „teiste elu segada“. Seades enesele ühepoolselt asjatuid, enda väljamõeldud piirdeid.

(Üks mõnus lihtsalt läbihüppamise põhjus oleks nt mõne raamatu laenamine)

Katuseaken on mõnus aken

Katuseaken on mõnus aken. Seni kuni saabub öö ja sajab rahet.

Aga, muidu jah.

pühapäev, november 07, 2010

Inseneri kunsti definitsioon

Kulturnike ja humanitaaride kunsti definitsioone on kõik kohad täis, siit tuleb nüüd inseneri definitsioon. :-)

Kunst, see on info (maailm tugineb teatavasti kolmele vaalale: info, mateeria, energia) edastamine ning selleks on vaja täita 3 tingimust:
a) on vaja saatjat (kunstnikku),
b) on vaja vastuvõtjat (kunsti tarbijat),
c) on vaja protokolli, et vastuvõtja saatjast aru saaks (ühine kultuuriruum, looja ja mõtestaja ühisosa, ühine märkide keel – vaevalt lammas freskodest midagi arvata oskab). Kui üks kolmest osapoolest puudub, pole ka kunsti.

Ehk siis, kunst on codec/lisakoefitsient maailma teistsuguseks avamiseks/läbikorrutamiseks.

Jaa, igasuguses infovahetuses tekivad moonutused ja vead. Kui vigu ehk erinevaid tõlgendusi poleks, oleks kunst mõttetu. Veaparandusalgoritme asendab vastuvõtja ise, suvaliste täiendustega. Tulemuseks on midagi uut ja unikaalset – elamus.


Mõte läks liikuma loengus.

Duhh Usust ja värgist

Duhh Usust ja värgist. Kommentaarid.

laupäev, november 06, 2010

eelmises Möttes, mille alapealkiri oli "Eesti mees. Eesti naine"

Eilses Aunaste saates (ma ei näe põhjust seda saadet mitte sallida) oli juttu keskeakriisist, keegi seal mainis, et vanadel eestlastel ilmselt ei olnud kriise, ringijooksmisi jms.

Kui tõsisemalt rääkida, siis eelmises Möttes, mille alapealkiri oli „Eesti mees. Eesti naine", oli sel teemal üht-teist lugeda. Nt Mare Taagepera „Armastuse keemia" või arg olla kartvates meestest kirjutav Rein Taagepera „Naise ja mehe vaheline usaldus". Jõmm-põrsaste kirjeldamiseks sobib hästi lõik viimativiidatud artiklist:

„Paljude eesti meeste nõrkuseks on argus. Oh ei, mitte füüsiline argus. Nad on valmis igasugustele riskidele vastu vaatama, kui peavad seda vajalikuks. Probleemiks on psüühiline argus. Liiga paljud mehed tunnevad meeletut hirmu selle ees, et neid võidaks pidada araks. Ütle neile: „Sa ei julge viina juua", „sa ei julge... suitsetada, narkotsi proovida, vette hüpata" ja mida veel, ja nad lähevad hirmunult õnge. Nad on liiga arad, et sellisele vaimsele survele vastu seista."

Ümbernurga küsimärgita küsimine

Ei ei, enesest rääkimine ei viita vaid eneseimetlusele ja egoismile, vaid soovile teha vahetust "mina räägin endast ja usaldan sind, sina räägi endast ja usalda mind", selline tavapärane ümbernurga küsimärgita küsimine, jättes mh vastajale rohkem vastamisruumi ja võimaldades mõnedest teemadest mugavamalt mööda minna.

Jah, triviaalne, aga vahel jääb märkamata.

Kuidas pääseda Tele2 kodulehele?

Kuidas pääseda Tele2 kodulehele? Tele2.ee lehel avanevast multifilm-imeasjast pääsemiseks vajuta vasakul üleval nurgas olevale nupukesele „Tele2 lehele“ (mul kulus selle adumiseks mitu minutit ja ohtralt sõimu :-).

Targem oleks muidugi
Firefoxi AdBlockPlus targemaks õpetada: vajuta ABP nupukesel -> Open blockable items. All avanevas aknas tee intra.tele2… algavatel ridadel paremklikk ja vali Block this item. Mul toimib, tele2.ee lehele minnes jõuan nüüd ka tegelikult tele2.ee lehele.

Mida rohkem kokku hoiame, seda soojem on

Mida rohkem kokku hoiame, seda soojem maailm on.

neljapäev, november 04, 2010

Pudsunudsija

K: Mis asi on pudsunudsija?
V: Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist.

Allikas: Vikipeediä

teisipäev, november 02, 2010

Eesti väljateoreetikud, ühinege!

Ja kirjutage väljateooria õpik.

Saialetist leiab vaid porolooni

No mis pagan see on, et Eestis saia ei ole? Saialetist leiab vaid porolooni. :-)

(süües Ave leiba ja juues Helmuti õunamahla)

esmaspäev, november 01, 2010

Mõned näited telefonide reklaamidest

Kompaktne ja tugeva ehitusega liugklapiga telefon, mille õiged detailid muudavad pildistamise ja fotode jagamise Sinu igapäevaelu osaks.

Sõbrad ja pere on alati kõige olulisemad - *** lähendab meid üksteisele, sest pääsed kiiresti ja lihtsalt juurde oma e-postile, kontaktidele ja suhtluskeskkondadele.

Värvikas ja kompaktne *** on mõeldud Sinu elu eriliste hetkede jäädvustamiseks ja jagamiseks ning suhtlusvõrgustike kasutamiseks.

Elegantne *** on mugav, kaasaegne ja täis üllatusi – selle telefoniga hoiad oma sõprade ja perega kontakti mitmel viisil.

Oma innovaatilise disaini ja uusima tehnoloogiaga pakub *** täiuslikku tasakaalu vormi ja funktsiooni vahel.

*** on elegantne ja funktsionaalne seade, millega saad teha oivalisi pilte, ning mis aitab määrata asukohta, sirvida kiiremini veebi ja olla paremini kuuldav.

Sileda ja metalse töötlusega *** sobib imepäraselt kätte ja tõmbab endale ümbritsevate inimeste tähelepanu.

Laula valjusti. Ole pöörane. Või tsilli lihtsalt. *** on muusikatelefon parima saadaoleva muusikaga - sinu helidega.

*** on klassikaline disain ning moodsad mugavusfunktsioonid, mis aitavad Sul sammu pidada oma aktiivse eluviisiga, samas võimaldades maksimaalselt ära kasutada rahulikke hetki.

Mängi. Puuduta. Vaimustu. Pilkupüüdev *** ühendab Sinu peos uuendusliku disaini, tipptehnoloogia ja meelelahutusmaailma.



Jah, reklaamid ei ole inseneridele mõeldud, sest nad ei saa aru, miks selliseid tektse koostatakse. :-)