Hetkeil, mil ise ka ei tea, mida tahame...

Hetkeil, mil ise ka ei tea, mida tahame, oleks ehk arukas kedagi teist kuulata.

Komeet on natukene liiga kõrgel

Vaade võiks Estonia suhtes vähem ülevalt-alla olla. Estonia oleks vähem katuseline.

(no on alles probleemid :-)

Facebook vs blogi

Kumb on tõsisem psühholoogiline probleem? Ilmselt blogimine.

Kardinad eest ja võimalikult tumedad asjad päikeselaikudele!

Keegi tark võiks välja arvutada, kui palju miljoneid eurosid päevas Eestimaal küttekulud vähenevad, kui päike paistab (võrreldes sama temperatuuriga kuid pilves ilmaga). Nagu täna, mil tubased päikeselaigud kütavad ilmselt rohkem kui radiaatorid.

Mitteheatahtlikkus on minu arvates pahatahtlikkus

Kas tõesti inimesed mäletavad, mida nad lugenud on?

David Lodge’i raamatus „Ühest kohast teise“ leiutab Philip Swallow „tolakstegemise mängu“, igaüks peab nimetada tuntud raamatu, mida ta ise pole lugenud, punkte saab aga selle eest, kui paljud teised seda lugenud on. Selline piinlikule aususele sundiv mäng.

Kuid, kas siis tõesti inimesed mäletavad, mida nad lugenud on? Mina ei mäleta igatahes. Viitab see lugemise kvaliteedile, pealispindsusele?

(teemakäsitlus Pierre Bayard’i raamatust „Kuidas rääkida raamatutest, mida me lugenud pole?“)

Häid raamatuid on kolme sorti

Häid raamatuid on kolme sorti:
a) toredad lihtsad raamatud, milledest saame enamvähem üheselt aru;
b) keerulised raamatud, millede lugemine pole lihtne, kuid me teame, et midagi jääb arusaamatuks, midagi jääb märkamata. Enne ja pärast lugemist tekib kindlasti tahtmine autorist ja raamatust juurde lugeda; (nt T. Mann „Doktor Faustus“)
c) näiliselt toredad ja lihtsad raamatud, kuid milledes on peidetud sügavam sisu, millest esimesel lugemiskorral ei pruugi aru saada või mitte märgata. (nt Umberto Eco „Roosi nimi“)

Mitu inimest osales Karl Marxi matustel?

11.

Allikaid on palju, üks neist.

Piinlik või nii

...oli Eesti Laulu vaheklippe vaadata. Ja laulud... ju olen liiga vana et millestki taolisest aru saada.

Mida vähem aega televiisorile kulutada, seda parem.

Dagmar Raudam, Minu Gruusia

Südamlik, lihtne, siiras. :-)

Kui õhtul kell 5 lugema hakata, on keskööks raamat läbi loetud. (lugemine ei ole nii suur ettevõtmine, kui vahel näib)

Gruusia ja Google Maps

Väga veider, see Google Mapsi link viitab Tbilisi kesklinnale, kus ei ole kaardil mitte ühtegi teed-tänavat märgitud! Satelliidivaade on muidugi olemas, kuid miks pole tänavail nimesid?

(Lugedes Dagmar Raudami „Minu Gruusiat“ tekkis tahtmine kaardilt järge ajada, millest jutt käib.)

Veel ei saa, aga pole lugu, võite ka järgmine kord maksta

...öeldi Telliskivi Loomelinnaku antikvariaadis küsimuse peale, et kas kaardiga saab tasuda?

Viivi Luik, Varjuteater

Südamlik, lihtne, siiras, soe (igas mõttes :-).

Kõhklejaile: kui õhtul kell 5 lugema hakata, on keskööks raamat läbi loetud.

Pahameel tuleb kindlasti lahti kirjutada!

Vähemalt mõttes.

Ühest rahuldustpakkuvast hetkest

Selleks et maailmapilt paremini koos püsiks, on vaja mingi kriitiline kogus teadmisi, et oleks, mille vahel seoseid luua, mida kokku traageldada.

Ühest hetkest alates toimub aga paljude asjade selginemine eksponentsiaalselt.

Suure sula ootuses

See külm, või õigupoolest Tallinna absurdselt liustikulised kõnni- ja väiksemad sõiduteed hakkavad ära tüütama.

Kõigega ei ole võimalik harjuda.

Elu pisiasjad ongi õnn

Elu pisiasjad, mida tüütuks peame ja teistega jagame, ongi õnn. Viivi Luik.

Minevik on talutav, kui sellesse üleolevalt suhtuda

Minevik on talutav, kui sellesse üleolevalt suhtuda. T. Mann.

(ma ei pillu labaselt siia teiste tsitaate seetõttu, et võõra tarkuse aupaistest osa saada)

Arukas oleks maailmaasju aegajalt ümber hinnata

Sest kõik muutub. Ja et eksitused ei kumuleeruks.

Maailm on lugudest läbipõimunud

Teatrist tulnuna jalutades üksinda läbi õhtuse valjult krudiseva linna ja mõtiskledes… no küll see maailm on ikka imelikkeeruline ja lugudest läbipõimunud, ja iga päev ilusalt isemoodi!

(jaa, on küll nii jah, et liigne raamatulugemine võib raamatulugusid teatrilugudesse kiiluda, veel hullem, loetud lugusid ka reaalsusse tirida, kõik segi rullida, omamoodi prismana nähtut moonutama hakata)

Maailmas on liiga palju katkiminevat

Ka hoides ja hoolides.

Soovid ja isud

Need tekivad nähes laual kommi või küpsist, leides autost paki nätsu või pudeli limonaadi, ja mida suurem kogus seda miskit on, seda suurem on tekkinud isu.

Sõltumatukstegev on sellest teadlik olla ja taolisi võltsisusid pärisisudest eraldada ja tõrjuda osata.

Maailma õnnetus põhineb rumalusel ja vääritimõistmisel

Maailma õnnetus põhineb rumalusel ja vääritimõistmisel.

Google ja Vikipeedia abiga raamatu lugemine

Siinkirjutaja kaks viimatiloetud raamatut, Umberto Eco „Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsadesse“ ja Thomas Manni „Doktor Faustus“, on saanud tublisti täiendust internetist, õigupoolest, Google ja Vikipeedia on osaliselt täitnud need üüratud lüngad, mis lugeja rumaluse tõttu raamatutesse jäänuks. Nimed, viited, võõrsõnad, muusikalised mõisted jne jne.

Näiteks „Doktor Faustuses“ kirjeldatav loodav heliteos tugineb Düreri teosele „Apocalypsis cum Figuris“. Puutahvlitel kujutatu kirjeldusi lugedes tahaks neid aga ju näha, nt raamatu söömist, mille idee tulenevat kelleltki Hesekielilt, tema nägemustest. Ei, see ei saa olla Johann Georg Ludwig Hesekiel, sest Dürer elas viimasest mitusada aastat varem. Sellesama motiiviga on seotud veel mingisugune Patmose (väikese Kreeka saarekesenimeline) ringkiri, ettekuulutus Babülooniast… puder ja kapsad, aga tahaks aru saada ja autori mõttelõngani natukenegi küünida! Teises kohas kirjeldatakse migreenihooge kui võrdpilti sellel puutahvlil kujutatuga - haige tunneb end kui katlas olijana. Hetk hiljem kohtab metafoori tallest. Peale selle on suur hulk tuttavaid nimesid, kuid et need kuidagi suhestada, on vaja teada nende eluaastaid, kes kellele eelnes, kes keda sai mõjutada, nt Dante, Bach, Beethoven, Wagner, Adorno.

Asjamärgitud viited ja otsingud esindavad raamatu ehk vaid kümmet lehekülge – ma ei kujuta ette, kuidas selliseid raamatuid ilma internetita minusugune (eneses õigustamiseks reaalteaduste inseneriks nimetav) rumal inimene lugeda suudaks? Ega siin ei jää muud üle kui jälle rumaluse pärast masenduda ja tunda rõõmu interneti olemasolu üle.

Tummfilm-kontsert

Tänaõhtuse KUMU-s asetleidnud ürituse kohta on keeruline öelda, oli see nüüd kino või kontsert? :-) Tähelepanu kippus vist veidi hüplema, kord filmile „Noored kotkad“, kord live-helindajatele Meelis Vindile (klarnet) ja Napoleon Maddoxile (vokaal, beatbox). Viimasega intervjuu ERR-s.

Üheks kontserdi tunnuseks oli muidugi lisalugu pärast filmi lõppu. :-)

Kunst peaks teenima üldsust, peaks ulatuma „haritusest“ kaugemale

Kunst peaks teenima üldsust, kunsti piirid peaksid ulatuma „haritusest“ kaugemale. T. Mann.

Meedium määratleb sõnumi kvaliteedi?

Aegajalt tunnen puudust vanast heast kirjavahetuse kombest, suhtlusviisist, sellest kuidas 100 aastat tagasi inimesed, kelledel sulg jooksis, oluliste inimestega mõtteid vahetasid.

Kaalutletud, mõttetiheda, mittekiirustava, keele võimalusi kasutava, võib-olla ka veidi intiimse kirjavahetuse asemele on tulnud telefonikõne. Kärsitu, tühilihtlauseliselt pinnapealne, keerulisemaid mõttekonstruktsioone mittemahutav suhtluskanal. On SMS, kokkupakitud märksõnade kogum. On e-kiri, mis ehk lõputu kustutamise-redigeerimise võimaluse tõttu suuremat mõttelodevust pakuvad, ja mis ei saagi lõpuni parandatud ja mis justkui kiiret ärasaatmist nõudvalt poole pealt ära saadetakse.

Kahju et suhtlemisest on saanud nn tsättimine, 100-sõnalise leksikaga loba, lihtlausetele vastav lihtmõtlemine ja lihtütlemine.

Keegi on kusagil öelnud, et meedium-materjal määrab sõnumi-mõtte kvaliteedi. Mismoodi me 100 aasta pärast suhtleme?

Igas külas on oma valgusesüütaja – õpetaja, ning selle kustutaja – vaimulik

Igas külas on oma valgusesüütaja – õpetaja, ning selle kustutaja – vaimulik. Victor Hugo

Tsitaat leitud raamatust „Luul JUMALAST“, Richard Dawkins (otsustasin pealkirja teise sõna just niimoodi kirjutada)

Paras aeg pesu pesta ja tekid-padjad õue viia

Paras aeg pesu pesema panna, seda mitte väga kuivaks tsentrifuugida ja siis ööseks magamistuppa kuivama panna (et õhk niiskem oleks).

Ja paras aeg tekid-padjad rõdule või autosse külma kätte viia (et tolmulestad oma otsa leiaksid).

Kas ja kuidas toas õhku niisutada?

Mida külmem õhk, seda vähem ta veeauru sisaldada suudab, seda vähem vett „õhku mahub“ (ülearune vesi kondenseerub uduna või härmatisena õhust välja). Kui nüüd külm õhk üles soojendada, külm ja kuiv õhk sooja tuppa satub, siis absoluutne õhuniiskus muidugi ei muutu kuid suhteline õhuniiskus langeb järsult – kõik sellises õhus olevad asjad kuivavad väga kiiresti.

Selline madala suhtelise õhuniiskusega õhk pole aga mõnus, seega, õhku tuleks niisutada. Lihtsaim viis on märg rätik radikale/ahjule visata, lahtises kannus või potis vaikselt vett keeta ja siis auravana jahtuma jätta, peale kuuma dušši vannitoa uks lahti jätta (et ventilatsioon kallihinnalist veeauru välja ei imeks), veekauss tuppa tuua jne. Ühesõnaga, toas on vaja midagi kuivatada või aurutada. Või siis õhuniisutaja osta (mis sedasama teeb).


Mõisted:
Absoluutne õhuniiskus – vee kogus [g] õhu ruumala ühikus [m3],
Suhteline õhuniiskus – õhus reaalselt leiduva vee ja antud temperatuuril maksimaalselt võimaliku vee koguse suhe.


Arvutused:
-20 kraadine õhk suudab sisaldada maksimaalselt 0,9 g/m3.
+20 kraadine õhk suudab sisaldada maksimaalselt 17,3 g/m3.

Imedes õuest tuppa õhku ja soojendades seda 40 kraadi võrra, saab 100%-lisest suhtelise õhuniiskusega õhust (tavaliselt ta 100-lähedane on) 5%-lise suhtelise niiskusega õhk. Inimesele oleks mõnus aga 40…60%-line. Seega, kui soovime -20 kraadisest õueõhust saada +20 kraadist ja 50%-lise suht.õhuniiskusega õhku, on igasse õhu kuupmeetrisse vaja lisada:

17,3 / 2 = 8,65 (20 kraadises ja 50%-lise suht.õhuniiskusega õhus on nii palju vett);
õueõhuga tuleb tuppa 0,9 g/m3;
juurde on vaja 8,65 – 0,9 = 7,75 g/m3.

Seega, igasse kuupmeetrisse õueõhku tuleks lisada ca 8 g vett. 50 m2-ne korter on ca 130 m3. Sel juhul oleks õhku vaja ära aurutada ca 1 liiter vett.


Reaalselt on pilt keerulisem - me teeme süüa, kuivatame pesu, hingame, kastame lilli ja lisame muudmoodi tuppa veeauru. Teisalt, ventilatsioon vahetab mingi ajaperioodi tagant siseõhu välisõhu vastu, normaalse õhu kuiva õhu vastu. Seega, millise õhuniiskuse juures tasakaal tekib, on keeruline öelda, pidev niisutamine on aga kindlasti vajalik.

Plaan: üritada nädalavahetusel lugeda 16 tundi.

Plaan: üritada nädalavahetusel lugeda 16 tundi (lugemise hulka kuulub ka mõtisklemine ja märkmete tegemine).

Kehakaal ja unevajadus

Võttes kaalust alla 10%, väheneb unevajadus 15%.

Lemmik võib madalat maitset reeta :-)

Vahel näib et aegajalt hoitakse millegi (film, muusika, raamat) meeldimine enda teada. Ja õige ju kaa, selle millegi meeldimise tunnistamine, lemmikuks kuulutamine võib sisaldada ohtu oma madalat maitset reeta. :-)

Eelmisel nädalal mängiti Eestis John Cages'i muusikat

Ka Eestis kanti ette John Cages'i suurepärane lugu 4:33. :-) Tuli välja küll.

Kajastas MI

Igaühe leksikasse võiks kuuluda sõna altruism

Igaühe leksikasse võiks kuuluda mõiste altruism.

Eneseanalüüs

Sellega peaks igaüks aegajalt tegelema. Oma minevikus ja olevikus surkima.

Et asjad selgemaks saaksid.

Elutarkuse omandamine

Mõned asjad saavad selgeks äkki, juhuslikult, sekundiga, mõned aastatega, aastakümnetega.

Cambridge sai linnaõigused alles 1951. aastal

Sest linnas ei ole katedraali! Oh jah. :-)

Allikas: Vikipeedia

Lollilt aus

Aus ja siiras olemine, asjade välja ütlemine võib näida jultumusena. Päris kõike ei sobi jah, alati ja igas situatsioonis välja öelda, kuid kas „pole minu asi“ mitteütlemine, mittehuvitumine, on siis kiiduväärne?

Väljaütlemine sünnib hoolimisest. Lugupidamisest.

Punased khmeerid ja Pol Pot

Lugedes Pol Potist ja punastest khmeeridest meenub Orwelli 1984. Üheks hukkamise põhjuseks olla mh olnud prillide kandmine, mis võis viidata haridusele.

Eestis on aastal 2011 ikka väga ilus elada.

Erinevad eluperioodid

Oli vist 2005. aasta sügis - mäletan et kuulasin nädalate kaupa ja hommikust õhtuni äsjailmunud Eensaare-Petersoni plaati – mil oli üks imelik ja teistmoodi periood. Kuu või nii kestnud imelikkus seisnes kohtlaselt ilusveidras olekus, kogu maailm oli imeline ja õrn, lollakas naeratamine väsitas õhtuks päris ära. :-) Ma ei mäleta, mida sel ajal lugesin, selgeks või välja mõtlesin või millest vabanesin või miks see kõik nii oli, aga üks selline kummaline ja eriline õnnisolemise periood on siiani meeles. (Religioonide esindajad annaksid sellele seisundile kindlasti mingisuguse spetsiifilise põhjenduse.)

Kuid vastupidist, praegust, mitmeid kuid kestnud ajajärku saan tõenäoliselt mäletama kui masendumise perioodi – masendumist enese rumaluse pärast. Põhjuseks liiga palju kokkupuuteid inimestega, kelledele on põhjust liiga suure nurga all alt üles vaadata. Regulaarsed kokkupuuted ühe tohutu lugemusega tegelasega. Liiga masendavalt palju on seda, mida tahaks ja ka peaks teadma, kuid ei tea. Millest alustada? Perearstist?

Peale selle sissekande kirjutamist leitud üks teine, esimest lõiku puudutav sissekanne, aastast 2005. (kurat, asi on veel hullem, ilmselt mõtlesin 6 aastat tagasi targemaid mõtteid kui täna!)

Euro sümbolit polegi nii lihtne järele teha.

Euro sümbolit polegi nii lihtne järele teha.

Balletisoovitus: Othello

Pärdi muusika ja modernne ballett, väga vinge, ka võhikule! Mine või teist korda vaatama.

(aga et need mehed seal niimoodi üksteist süles rullisid… :-)


Ei mäletagi nii võimast balletielamust, va Boris Eifman, Youtubes.

Meeskirjanikud, naislugejad

Öeldakse et meeskirjanikud kirjutavad raamatuid meestele, naiskirjanikud kõigile. Ilmselt pole see päris nii, küll aga, on selliseid meeste kirjutatud raamatuid, mis räägivad meestemaailmast, milledest, ma julgen arvata, naislugeja kirjanikust natukene eemale jääb. Natukene.

Näide. Kaplinski „Seesama jõgi“.


(ma ei teadnudki, et Kaplinskist siin nii palju juttu on olnud)

Liiklusseisak ja Puhastus

Kui me Tallinn-Tartu maanteel liiklusseisakust pääsesime, oli Vanemuise etendus Puhastus juba alanud.

Et pärast raamatu lugemist oli nii mõnegi aruka inimesega, a’la Rein Raud veidi keerulisem nõustuda, et „mida Oksanen ka Eesti ajaloost teab“, siis, egas midagi, tuleb millalgi uuesti õigeks ajaks Tartusse üritada jõuda.

Helikajas Tsaari mõrsjast

Kes neljapäeval Estonia kontserdimajas ooperi „Tsaari mõrsja“ kontsertettekannet vaatamas käisid, neil tasuks Klassikaraadio 12.02 „Helikaja“ üle kuulata.

(Klassikaraadiost saab nimetatud kontserti 7.03 kell 19:00 kuulata)

Kust sa tead?

Jah ma tean, see on rumal komme nii küsida. Nagu kahtleks, sooviks kindlasti algallikat teada.

Kui tuleb hirmus tahtmine abikaasaga riidu minna

Kui tuleb hirmus tahtmine abikaasaga riidu minna, siis võiks seda vähemalt stiilselt ja ettevalmistatult teha, ehk ka koduseinte vahel. Mitte ülejala, kusagil teatri garderoobis või muidu külas, tühjast-tähjast teravustega teravusi välja kiskuda.

Jooks aplausi ajal

Inimesed, kes on sunnitud vahetult pärast etendust aplausi eel või ajal kuhugi tormama, elavad ilmselt jubekiiret elu.

Pisikesed naudingud

Pisikesed naudingud, a'la šokolaad, lisavad elule vürtsi.

Gruusia balleti gala

Ilmselt oli Gruusia balleti galal saal suhteliselt tühi kalli piletihinna tõttu. Nukker. Ja piinlik esinejate ees. Sest see modernne osa oli ju ülikõva!

(Küll oleks tore, kui balletti tantsitaks võimendamata (rikkumata heliga) orkestri saatel. Mitte veidralt võimendatud viiuli ja klaveri või ilmselt ülemäära pakitud mp3-de saatel.)

Mõned raamatud on kadunud

On raamatuid, mida oleme välja laenutanud kuid mis pole tagasi jõudnud. Ilmselt enamus on ka endal meelest läinud. Paar eredamat, mis meeles ja millest tahaks ühtteist otsida-sirvida:
1) Hesse Klaaspärlimäng, just see 1976 a. raamat;
2) T. Manni Novelle, just see 1987. a raamat;
3) Frommi Armastuse kunst, just see 1989 LR
4) jne.

Et kui keegi leiab riiulist võõra raamatu, aga ei oska seda kellelegi pakkuda, siis...

Millist hinda on võimalik aktsepteerida diktaatori kukutamisel?

Millist hinda, mõõdetuna inimeludes ja -õigustes, on võimalik aktsepteerida diktaatori kukutamisel ja demokraatia jaluleaitamisel?

On asju, mida ei saa öelda

Vahel, või siis ka tihemini, on nii, et on asju, mida ei saa, julge, sobi, tihka, söanda, raatsi öelda. Aga tahaks, sest see tunduks õige, aus ja hea.

Ütlemata jätmine võib kaasa tuua pingestatuse, kripelduse, enesesüüdistamise, kahetsemise. Ütlemine jällegi piinlikkuse, võimaliku jultunuks ja imelikuks pidamise.

Häda nende keeruliste asjadega.

Tahaks omale pähe Google'i installida

Tahaks omale pähe Google'i installida. Küll oleks mõnus.

Muidu raba muudkui telefoni-arvuti järele.

Inimese aukartuses iseenda ees peitub jumal

Inimese uhke teadmine võimest osa saada vaimsest maailmast, humanismi-, tõe-, vabaduse- ja õigluseideedest – selles inimese aukartuses iseenda ees peitubki jumal.
T. Mann „Doktor Faustus“.

Keel on mõtteviis

Ütles Arvo Valton 21.01.11 Räägivad saates. Öeldi muudki.

EL-st teatakse vähem kui NLiidust?

EL-i kohta näikse eestlased siiani vaat et vähem teadvat kui NLiidu kohta. Vähendamaks (siinkirjutaja) teadmatust EL-teemadel, pooleks tunniks lugemist: liikmes- ja kanditaatriigid, rahvaarvud, ajalugu, euro (müntide tagaküljed), Schengeni viisaruum (vikipeedias).

Selliseid asju võiks ju teada.

"Vabandust"

Boheemi teine vaatus on kohe-kohe algamas, kohvikusse liiga kauaks jäänuna ja nüüd oma rea keskel olevatele kohtadele ukerdades ja (mulle omaselt üle) mõeldes, kas peaks kõigi püstitõusjate ees vabandama või mitte ja lihtsalt naeratama, oleks see viisakas või lipitsevalt üleviisakas?, jõuan ühe daamini, kes parasjagu kohmakas vene keeles kaaslaselt vaikselt küsib, a’la „Как на эстонском языке извините“, sosistatakse „vabandust“. Sekund hiljem märkab daam mind ja tõuseb, mispeale mina selge häälega „vabandust“ ütlen. Puhkeme naerma. :-)

Kaks assotsiatsiooni Boheemiga: lavakujundus kinosnähtud „Madame Butterfly“-st. Tantsud kollastes vihmamantlites filmist „Singin’ in the Rain“.

Kahju, et polnud aega kuulata

Kaks inseneri sõidavad autoga, Klassikaraadiost tuleb imeilus vaikne klaveripala.
A: ilus
B: jaa
A: sellise muusika saatel tahaks auto peatada ja lihtsalt kuulata. Ja mitte kuhugi kiirustada
B: Jaa. Ja mõelda vaid, millegi nii ilusa loomiseks piisab vaid ühest inimesest ja klaverist! Olgu, selles osales ka helilooja. (mõte läheb liikuma… mitu inimest osaleb klaveri tootmises?... …millisest puidust klavereid tehakse?... …raadiomasti ehitus… …autoraadio tootmisprotsess… …sagedusmodulatsioon…)
Osa neist mõtteist saab A-ga arutatud, osad keerlevad B peas omaette. Ilmselt toimub sama ka A peas.

… kuni imeilus lugu lõpeb. Kahju, et polnud aega kuulata.

Rabedus

Rabedus viitab pingestatusele, sügavusele, keerulisusele. Paremini peidetuna-välja mängituna oleks see voorus. Ja ilmselt on niigi.

On helgehea ja rahustav teada, kui kellelgi hästi läheb

On helgehea ja rahustav teada, kui kellelgi tuttaval hästi läheb - on leidnud otsitu, on jõudnud õigesse kohta, on saanud soovitu.

Parandada võib ka pärast ja vaikselt

Kui vaja.

10 min varem

Ei tea kas see on üks vanakssaamise tunnus, kui ma igale poole 10 minutit varem kohale j6uan?

Mis asi on Wikileaks?

Ma varuks 15 minutit ja alustaks Vikipeediast: Wikileaks. Võib-olla tutvuks esimese lekkega ehk 12.07.2007 tulistamisega (nimetatud video Youtubes). Google on abiks, soliidsemad ajalehed jne.

Aga üldiselt, paljuski on tegu taunimisväärse varastatud info vahendamisega. Aga eks ole ka erandeid.

Tuled linnast? Lumesadu? Läbi, läbi näljane?

Eile tuli K. külla, õhtul, linnast. Parasjagu moosi-saia pugides küsin et „Tuled linnast? Lumesadu? Läbi, läbi näljane?“. Mispeale K. loeb ette Juhan Liivi luuletuse Rändaja. Imetlusväärne! :-)