laupäev, Märts 03, 2012

Leida Rammo Kahekõnes

Vaatamist hädaldavatele-vinguvatele "ah mis mina" vanaprouadele: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=125692

Rannamäe läks ilmselgelt liiale

Rannamäe oli väga kuri, et ta ei tea täpselt, mis seisus Laar on: http://vikerraadio.err.ee/saade/rahvateenrid/3338

Siinkirjutaja on veednumusel, et haiglavoodis ei ole ministrid ega presidendid, vaid inimesed, ja eraisikutena. Ehk antud juhul pole ei Rannamäe ega minu asi, kuskohast Laaril valutab, millised põletikud ja näitajad Laaril on, avalikkusel piisab teadmisest et kaitseminister on haiglas.

Samamoodi ei tohiks ju seegi kellegi asi on, mida presidendil opereeriti, kus opereeriti, miks opereeriti. Õigemini, mitte presidenti ei opereeritud, vaid Ilvest, inimest.

Nad on avaliku elu tegelased? Avalikkus peaks lõppema palati ukse taga. Mis on selle mõte, mida see meile annaks, kui koos lähedastega on haigevoodi kõrval ka Õhtulehe fotograafid?

Seltskonna lärmakusest

Seltskond on nii lärmakas, kui lärmakas on seltskonna kõige lärmakam lärmaja. Sest kui tahta sõna sekka öelda, tuleb temast üle lärmata.

Vahel on mõistilik muidugi olemasolevale lärmile vunki mitte juurde anda ja vait olla. :-)

TED-st ja "tarkadest"

http://www.thedailybeast.com/articles/2012/03/02/ted-conferences-drag-down-intellectuals-glorify-smart-style-people.html

Noh, ilmselt pannakse seal TED-le natukene liiga laia lauaga, kuigi, eks tõesti, ole seal ju esinenud ka nt Al'Gore-laadsed tegelased, aga ka, kui poolsuurustavalt kohalikku mõõdet anda, näiteks Marju Lauristin. Mis aga mulle alulviidatud artikli juures meeldib, äratundmist pakub, on kerge aasimine nende kallal, kes silmatorkavalt tahavad ja (vist ikka natukene petlikult) arvavad, et kuulanuna mõnd loengut ja lugenuna nt filosoofiana markeeritud tekste, tõstab nad üle teiste kodanike - millegi üle vaatamine või lugemine tähendakski justkui tark olemist. Ja tark olla on väga hea ja teistest parem. Ja sellest piisab, et hakata sõna võtma, ja sõnavõtmine teeb juba iseeneset veel eriti targaks.


Vastulausena oleks siia nüüd sobilik üks varasem mõttekäik:
http://urmase.blogspot.com/2009/06/enamale-pretendeerimine-voiks.html



kolmapäev, Veebruar 29, 2012

Nutitelefonidest

Vahel mulle tundub, et saabub aeg, mil nii mõnigi tänane (puutetundliku ekraaniga) nutitelefoni kasutaja valib omale järgmiseks telefoniks tavalise nuppudega mobiili. Millega saab lihtsasti ja kiiresti helistada, mille akut peab kuus vaid paar...kolm korda laadima, millel on väga hea levi(!!!), st iga kõne õnnestub ja need ei katke, mis ei jookse kokku ja mis käivitub 10 sekundiga. Sest olgem ausad, nt vana hea Nokia on ju helistamiseks igast nutitelefonist peajagu üle.

Jah, nutitelefoniga saab sadat imeasja teha, aga tegelikult... aga paljud tegelikult kõiki neid võimalusi kasutavad? Ja tavalisel inimesel on ju kodus ja tööl arvuti olemas - pea kogu aeg on arvuti käeulatuses.



pühapäev, Veebruar 26, 2012

Empaatia, tagasihoidlikkus ja karjeristid

Empaatiavõime puudumine tähendab teadupärast oskamatust end teise inimese olukordadesse panna, nagu ka kuulamisoskuse puudumist, suutmatust mõista enesest erinevaid (teistsuguse kogemusega) inimesi, oskamatust sisse elada teiste rõõmudesse ja üleelamistesse, võimetust enese mina natukenegi taandada, tegemaks ruumi kellelegi teise arvamustele ja tahetele - see tähendab kitsukest maailmapilti, oskamatust märgata rohkemat kui iseend. Kui seda viimastki.

Empaatia puudus on seega justkui pahe, puudjääk, vanemate kasvatusviga. Samas, nii nagu on neid, kes teesklevad empaatiavõime olemasolu, on ka neid, kes teesklevad selle puudumist. Sest empaatia näikse Kõvade Meeste hulgas midagi piinlikku olevat. Veider. Siinkohal on nüüd õnnelik see ühiskonna intellektuaalselt ebaküps ja ebaterve osa, kes ei tea empaatiast midagi, ei pea teesklema ega midagi. Õnn seisneb nt eelistes karjääriredelil - võimu, domineerimise, auahnuse, omakasu, enese vahendeid valimata paremasse olukokorda mängimise ihalused ei põhjusta süümepiinu. Ega ebamugavusi nende ees, kes karjeristi õigete inimeste kintsu kutsikalikke kaapimisi pealt näevad ja kellede najal kõrgemale üritatakse pürgida. 
 
Viisakus ja väärikus, mis on empaatiavõimega tihedalt seotud, on veel omaette teema.


Ja lisaks eelnevale lisab meie maailmale veel ka nt ebakompetentsust  Dunningi-Krugeri efekt - küll on ikka paljud asjad valesti!

laupäev, Veebruar 25, 2012

Poekettide omamärgitooted

Paar päeva tagasi teatas Tere, et loobub omamärgipiima tootmisest. Suurepärane! Ära hakkab tüütama see poekettidele kirjutamine ja pärimine, et mis piima, mahla jne müüte. Pealegi, poe vastus võib ju muutuda, täna pakendab poe nimega pakendisse piima Valio, homme mõni Poola piimatööstus, ja pakil seda kirjas pole. 

Ehk siis, ilmselt pole pikas perspektiivis mõistlik poekettide tootjate survestamist toetada ja igal võimalusel vältida poodide omamärgitooteid. Et kaubal jääks alles päritolu ja kvaliteet.

Termokaameraga pidurite hindamisest

Sel ideel oleks sisu, kui pidurite temperatuure hinnataks pärast tugevat pidurdust. Vaikselt peatumiseks ja õrnalt pidurdades võtavad ka uue auto pidurid eri ratastel kindlasti veidi erinevalt, selle põhjal väita, et selle või teise ratta pidur ei tööta ja auto on piduriteta "taparelv", oleks liialt julge.

neljapäev, Veebruar 23, 2012

Huvitav kas see märk kehtib veel? (foto)


7 märki ja valvekaamera (foto)

Reguleerimine ja järelvalve


Keegi võiks veel ühe appi iPadile kirjutada

Teadupärast ei ole iPadiga lubatud, st on keelatud, võimatuks tehtud ja välistatud Appstore'st mobiilsidevõrgu kaudu alla laadida appe, mis on suuremad kui 20 MB. Sel juhul on kohustuslik, sunduslik, möödapääsmatu, vältimatu, obligatoorne WIFI ühendust. Noh jah. Juhul kui WIFI-t pole, saab selle muidugi mobiiltelefoniga luua ja sel viisil iPadi edasi kasutada, kuid... iPadis võiks olla kohe selline app, mis 3G netti WIFI kaudu jagab ja siis ise ka kinni püüab ja sel viisil välise abita mõistusevastastest nõudmistest mööda saab. :-)

kolmapäev, Veebruar 22, 2012

iPadile rakenduse ostmine

Olen 2 õhtut möllanud ja üritanud üht appi osta, kuid Swedbanki pangakaarte ei aktsepteerita... jah peaks googeldama ja kirjutama... aga kui midagi ikka ei tööta, siis kas peab sellega jändama ja tööle upitama?

19. veebruari Püramiidi tipus

19. veebruari Püramiidi tipus räägiti reaalteaduslikest kunsti uurimise tehnikatest. Väga põnev. 

Võibolla tõstab taoline lähenemine paduhumanitaaride silmis alaväärset ja maises tühjas-tähjas sonkivate reaalikate mainet. Aga võibolla ka mitte. 

esmaspäev, Veebruar 20, 2012

Miks on AK-s papp?

Mingi musta kuuega onu mingist organisatsinoonist. Mhm.

pühapäev, Veebruar 19, 2012

M. Lotman ACTA-st

http://www.lotman.ee/1/post/2012/02/actast.html

Teadmisteni jõudmine pole üldjuhul lihtne

...ja vist ei saa ega peagi olema. Pahasti on aga siis, kui millegi huvitava teadasaamist keegi segab. Võtame populaarteaduslikud telekanalid. Just täna hommikul juhtusin kahte saadet http://natgeotv.com -st vaatama, käidi ülikoolide laborites, kaamera ees olid targad inimesed, tulemuseks oli aga saatetegija lapsik vaimustumine kõrvalistest (olmeesemetaga sarnastest aga lihtsalt suurematest) asjadest, jättes põhiteemale keskendumata ja laskamata asjaosalistel asjast rääkida. Kahju. Lisame siia veel reklaampauside ajal väikelastele mõeldud intonatsiooniga infot mittekandvate lausungite hõikamine... oh jah. Osad kommertskanalid ilmselt keskenduvadki väikelastele või intellektuaalselt vastavale tasandile jäänud täiskasvanutele (eredaimateks näideteks on telereklaamid), kuid populaarteaduslikke telekanaleid vaatab ilmselt vanem kui 15 aastane inimene. St hea meelega vaataks kui viieminutilise sisuka sisu ümber ei keerutataks 25 minutit saatejuhi isiklikku vaimustust, kordamisi, ebaolulisel peatumist.

Ehk siis, taolisi saateid vaadates hakkab igav, nagu ka kuulates liiga aeglaselt rääkivat inimest.

laupäev, Veebruar 18, 2012