Tahaksin lugemisreisile minna

Pakiks kohvrisse 10 raamatut, lendaks-sõidaks mõnda Tšehhi-Sloveenia-Horvaatia ääremaa väikelinna, võtaks 10 päevaks toa väikeses linnaäärses külalistemajas-hotellikeses.

Hommikuti kell 8 ärkaks, sööks, jalutaks, siis loeks, ja mõtleks. Pargis, välikohvikus, terrassil, jõe või järve ääres. Lõuna, jalutuskäik, lugemine, mõtlemine. Õhtusöök, jalutuskäik ja voodilugemine.

See võiks mõnus olla.

Kas piim lisada kohvile kohe või vahetult enne joomahakkamist?

Väljas süües tuuakse aegajalt kohv liialt vara lauda. Et joomahakkamise hetkeks see võimalikult vähe maha jahtuks, oleme küsimuse ees: kas piim/koor/suhkur valada kohvile kohe peale või siis, kui kohvi jooma hakkame, nt 5 minuti pärast?

Õige oleks piim kohe kohvile peale valada, st piima jahutava toime (nt 5 kraadi) võrra kohv kohe maha jahutada. Sest kohvi jahtumise kiirus ajas muutub, mida kuumem see on, seda kiiremini soojus keskkonda kandub. Ja vastupidi. Ehk siis, kui piim pärast lisada, oleme rohkem soojust kohviku õhule loovutanud ja kohv on sellevõrra külmem.

Sinine joon - piima lisamine kohe;
punane joon - piima lisamine joomist alustades, st 5 minuti pärast.

DocPoint

Olen siia aegajalt üles märkinud käidud-nähtud üritused - eile Docpointil nähtud filmid:

Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt (lähiajal tuleb ka inglisekeelsete subtiitritega Artisesse ja märtsis ETV-sse)

Viinavabrik,

Roheline laine, link filmi kodulehele. Käsitletud masendavad sündmused 2009. aastal Iraanis ja nimed vajavad veel googeldamist.

http://tallinn.docpoint.info/

Visiitkooselud

Taolisel õnne ohverdamisel ei ole mõtet. Kui vähegi võimalik, siis ei tohiks me endid karistada mingisuguste tuleviku kuupäevadega, elagem kohe ja täna – organiseerigem elu ümber nii, et saaks iga päev koos olla. Ükskõik mis hinnaga.

Vanaduses ja peale surma on aega üksi olla küll ja küll.

Selleaastane Eesti Kontserdi uusaastakontsert oli viimaste aastate üks eredamaid

Muusikalise valiku, õhtujuhi ja dirigendi poolest.

(ETV-s on ülekande kordus, seepärast tuli meelde)

Pudelivee juhtivus

Tellisime kohvikus toidu kõrvale vett, toodi Toscanas villitud vesi, mh on pudelil ära toodud vee elektriline juhtivus, 223 uS/cm. Et siis, tore teada. :-)

Vahetada Žiguli kolvikäigu teadmine mingi inimlikuma teadmise vastu!

Rumala inimesena on õnn (aegajalt) viibida väga intelligentsete inimeste hulgas, kuulata, saada parandatud ja saada vastuseid. Tõsi, see õnn on lahjendatud ennastsüüdistava piinlikkusega – miks ma küll nii umbselt loll olen?? Või siis veidi ennastõigustavamalt, miks ma nii vähe ja veel ka valesid asju tean? Millised on need õiged asjad, millised valed?

Tundub et siin ilmneb humanitaaria ja reaalia vastuolu. Igapäevaelu vs igapäevaelu suhtes nurgatagused teadmised. Inimest inimeseks tegevad kunst-kultuur vs valemid-teooriad. Ümbermõtestamisi võimaldavad distsipliinid vs päheõppimist nõudvad faktid.
Viimasteta ei saa, kuid keskendudes aastaid valemeile, ei jaksa-oska-saa samal ajal elulisematele teemadele pühenduda.

Seega, vahetada lapsepõlvest tänaseni meelde jäänud erinevate Žigulide kolvikäikude ja –läbimõõtude teadmine millegi inimlikuma vastu! No näiteks suurlinnade väljakute-parkide ja ooperimajade nimede vastu. Kursiga 1:1.

(Googlest leitavus pole argument, sealt leiab nii Wieni nihkeseaduse kui Rober Burnsi, viimane on aga ilmselt elulisem teadmine kui see esimene)

Tugipunktideks on inimesed

Elus on vaja tugipunkte, nagu mülkas mättaid.

Asjalik kirjutis Eesti energeetikast ajalehes „Koduomanik“

Asjalik, mitte päris igapäevane kirjutis Eesti energeetikast ajalehes „Koduomanik“ lk 3 (.pdf).

Me peaksime rohkem asju kirja panema

Et asjad saaksid selgemaks.

Veel googeldamisest

Minuga googeldamisest rääkides ei ole vaja tögada, et "sina Urmas muidugi ei saa ju googeldada, enne kui kelletki luba pole küsinud"! Lõuapoolikud. :-)

Jutt käib siis, teadagi, sellest mõtelusest:
http://urmase.blogspot.com/2011/01/googeldamisest.html

Parim tõlge, mida ma lugenud olen

Helga Krossi tõlgitud Thomas Manni "Doktor Faustus". Minu sügav kummardus!

Sõnavara ja õnne sõltuvus

Millisel inimesel on suuremad eeldused õnnelik olla?

a) Lihtlauselisel inimesel, kelle leksikasse kuulub 300 sõna;
b) Vähem lihtlauselisel inimesel, kelle leksikasse kuulub 3000 sõna;
c) Mittelihtlauselisel inimesel, kelle leksikasse kuulub 50 000 sõna?

Ehk siis, kui keerulisi mõtteid on inimesel tegelikult vaja mõelda ja edasi anda?

Armastusväärsed inimesed ei salli üksteist

Armastusväärsed inimesed tihtilugu ei salli üksteist. Ja eriti, mulle tundub, käib see just ilusate naiste kohta.

Õelus on loomuomane mõtlemise vaenlastele

Õelus on loomuomane mõtlemise vaenlastele.

Eelistades väikeseid poekesi, kulub vähem raha

Tähelepanek: eelistades väikeseid poekesi suurtele selvepoodidele, ostab ja kulutab inimene vähem.

Selle võrra saab rohkem kohvikus käia! Väga mõnus.

Enesega rahul olemine võib väga intensiivne olla

Enesega rahul olemine võib nii intensiivne olla, et muuks ei jätkugi aega.

Kui tead mida otsid, leiad kiiremini

Ning pigem teada kui ära tunda.

(Teadmiseks on kahjuks aga teadmisi vaja.)

Õigustamatud vabandused

Mis keelab meil olemast sellised, nagu me tahame, et me oleksime?

Elu mõte

Leida omale elukaaslane ja elada õnnelikult. Mitte oodata!

Selle nimel tuleks tegutsema hakata KOHE - otsida, anda, proovida, muuta, leida.

Erakordsetest

Kes on, need eitavad. Kes ei ole, need jaatavad.

Goethe: kristlus oli poliitiline revolutsioon

Goethe: kristlus oli poliitiline revolutsioon, mis eksikombel kõlbeliseks on muutunud.

Kallid õhtusöögid

Mehi on kahte sorti: need, kes oma kalleimad õhtusöögid on söönud koos sõpradega ja need, kes kalleimad õhtusöögid on söönud koos oma naisega (ja koos sõpradega).

Filosoofia on teaduste kuninganna

Adrian Leverkühn ja Serenus Zeitbolm: "filosoofia on teaduste kuninganna".

Thomas Manni Doktor Faustus.

(vahendab loodusteaduste insener)

Saksa saunakultuuri osatuletised-mõjutused-komponendid

Saunamõnu, tervislikkus, võimalus näidata, näha, mittemuretseda, mittehäbeneda, juttu puhuda, aega veeta, mittekiirustada, mõelda.

Mis veel?

Kui sisemine mina vait jääks

Küll see võiks jube olla, kui sisemine teine mina, kes meiega pidevalt dialoogis on, näiteks solvuks ja paariks päevaks vait jääks.

Eluteatri näitelaval

Vahel juhtub nii, et eluteatri näitelaval kellegi ees mängimiseks valitud-kujunenud roll kukub läbi.

Siis pole muud kui kaasa tunda ja uut rolli (aidata) otsida. Vähetähtis pole ilmselt ka ajastus ja muidugi üleüldse arusaamine, et on aeg enesetõlgendamise rakurssi muuta.

Telefonis võiks olla liikuvate asjanduste kiirusi mõõtev programm

Pildistamise teravustamiseks on vaja teada kaamera kaugust objektini, teades säriaega, zoomi määra ehk objektiivi nö nurka ja fotolt uduste detailide "pikkusi", saaks trigonomeetria abiga väga hõlpsasti objekti kiiruse arvutada, no nt kuni 5 m kauguselt. Eks see ole päris fotokaga tehtud fotode põhjal käsitsi ka tehtav, kuid telefon võiks seda sekundiga teha.

(Vaja arvutada uduste detailide pikkuste suhe kaadri nö üldlaiusesse, selle omakorda saab koosinuse ja Pythagorase abiga, sealt edasi on juba väga lihtne)

Linnad on seljaga raudtee poole

Või siis oma kõige koledama palgega.

Tõenäoliselt käivad hingesügavus ja tarkus koos

Aga kumb kumba tingib?

Kuidas mikrolaineahjuga toitu soojendada?

Ära kasuta maksimumvõimsust! Kui sul on taldrikul nt kartul, kaste ja kala, siis kõigis neis on erinev osakaal vett. Mikrouuni 2,45 GHz-i ja H2O polaarsus tõttu, st toidus oleva vee tõttu toit soojenebki. Suure võimsusega toitu soojendades veerohke kaste keeb, kuiv kartul on külm ja suhteliselt veerohke ja seega kuum kala kuivab. Et kogu toitu ühtlaselt soojendada, on vaja aega, väiksema võimsusega toidus olevat vett kuumutada, et veerohkemad toiduained kuivemaid soojendada jõuaks. 200…300 vatist piisab.

Tõsised tegijad ei salli pahatihti üksteist

Üks väga veider asi – mingi ala korüfeed või tõsised tegijad ei salli pahatihti üksteist, kuni mitteteretamiseni ja lapsik-liivakastiliku vihkamiseni. Kuigi nende erialased teadmised ühtivad no näiteks 99% ulatuses, nendetaolisi mingi ala professionaale on Eestis (asutuses, regioonis) võib-olla vaid kümmekond, siis see 1%-line teadmiste-arvamiste erinevus saab piisavaks põhjuseks teine maha trampida, koos tema kirjutatud raamatute, teadustööde ja kõige muuga.

Taolisi jõujooni on kasulik teada, et lehest arvamust-kriitikat lugedes oskaks kirjutaja motiive paremini ära arvata, et oskaks konkurendikoefitsiendiga kirjutatut jagada, kirjutaja raevukomponenti tekstist maha lahutada. Kurb tegelikult.


Kahekümnendaks eluaastaks võiks terve inimene „ma olen nii eriline ja kõigist parem! kõik teised on lollid! ja mida targemad nad on, seda lollimad nad tegelikult on!“ mõtteviisist üle saada.

Venemaa mõju meie elektri hinnale

Mõned ajakirjanikud on väitnud, et uute põlevkiviplokkide ehitus ei ole hea mõte, et Venemaa võib siia odavat (keskkonnamaksudega koormamata) elektrit müüma hakata ja meie investeeringud on siis mõttetud.

Elektribörsil kujuneb elektri hinnaks turuhind, kui Venemaa pakub meie turule elektrit hinnaga 1€/MWh, siis tegelikuks hinnaks kujuneb siiski kogu nõudluse ja kogu pakkumise käigus kujunenud hind. Elektri müüjale makstakse ikka turuhinda, nt 40€/MWh, mitte börsile esitatud pakkumise hinda 1€/MWh. Jah, täna saab Venemaa meie turgu suure koguse korral odava elektriga „solkida“, sest Eesti on Põhjamaade energiasüsteemidega nõrgalt ühendatud, ESTLINK1 piiratud läbilaske tõttu saab meie hind olla odavam kui Nordpooli hind. Paari aasta pärast valmiv ESTLINK2 hoiaks aga meie ja Põhjamaade elektrihinna ilmselt praktiliselt samal tasemel (st Eesti elektri hind tõuseb Põhjamaade hinnatasemele).

9/10 meie teadmistest rajaneb usul mitte kogemusel

Selline on meie teadmiste jaotus Hilary Putnami arvates. St ma usun, et Ameerika on olemas ja et vesi on H2O, ma ei ole kumbagi näinud.

Tegelikult tahan öelda, et teiste tsiteerimine ei ole targutamine ja enese mõtete puudumine, vaid et me teame vähe sellist, mida ise oleme välja mõelnud ja avastanud.

Putnamile viitas Umberto Eco „Kuus jalutukäiku kirjandusmetsades“

Paketiga EMT79 ärge kasutage lühivalikut

Paketiga EMT79 ei ole arukas kasutada lühivalikuid – kõned ja SMS-d on pikale numbrile odavamad kui lühinumbritele. Vastavalt 2,25 ja 1,24 korda.

Öelda või mitte öelda?

Sellega on nii ja naa. Kui Sokrateselt küsiti kord, et kas ta tahab oma sõbra kohta midagi halba kuulda, vastas too, et vaid siis, kui see on vajalik, õige ja kantud headest soovidest. Ilmselt pidas ta silmas potentsiaalse kuulaja kriteeriume.

Vahel on aga nii, et öelda on vaja mitte kuulaja ja sõnumi, vaid pigem ütleja enese pärast. Öeldatahtja öeldavaga üksi jätmine võib viimasele väga suureks koormaks osutuda, seda võib-olla aastateks.

Nii et kuulakem ikka ära.

Mida Einstein Kafka romaanist arvas

Huvitav, 06.11.2009 olen siia sellest juba kirjutanud, ilmselt Umberto Eco „Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades“ põgusalt, poest koju tulles sirvides. Nimetatud raamatut nüüd lugedes ja korrektselt viidates on konkreetne lõik siin, lk 11 (.pdf).

Väga väga tore, et kirjastajad niimoodi osa raamatust .pdf-na üles panevad!

Paras aeg Windowsile selgeks teha, et meil on nüüd kr asemel €

Et nt Excel valuutaks kr asemel € pakuks, tuleks Control Panelilt (Juhpaneelilt) leida „Piirkonna ja keele suvandid“ sealt Kohanda, Valuuta jne. Umbes nii.

Kodus oleks tark natukene sularaha hoida

Kodus oleks tark natukene sularaha hoida – et haigeks jäädes ja väga suure nälja korral saaks pizza või odava takso tellida (kus kaardimakse peale vahel kinni kiilutakse).

Ärgem eraldugem üksindusse!

Inimene on karjaloom ja et läbi karjaloom olemise inimlikkus säiliks, st suhted põimitud saaksid, on vaja abi küsimist ja üksteise aitamist-toetamist. Kõigega ise hakkamasaamine teeb hüljatuks-üksikuks. See oli juba inimahvidel nii ja vanasti surid vaid omaette hoidvad inimesed välja.

Räägitakse, et maailm on külm ja kõle. Võib-olla, aga seda seal eemal, teiselpool igaühe oma karja piire. Neid piire võib nihutada, hoogsa koondamisega võib aga juhtuda nii, et ollaksegi üksi. Ja sellest ei võida mitte keegi.

Inimese lühikese elu mõte on naudingud, st kogeda toredaid hetki – omaette üksi kannatamine on vastuolus elu mõttele. On sellisel elamisel mõtet?

Tahad keskkonda ja elektrisüsteemi kadusid kokku hoida?

Võimalusel lükka tarbimine öisele ajale. Pesu- ja nõudepesemine, vee kütmine jne.

Tootmise seisukohast
Et elektrijaamade koormusgraafiku päevast tippu alandada, et vähem seadmetevahelist manööverdamist oleks, et oleks lihtsam optimaalseima koosseisuga töötada, ja et elektrijaamad öösel, hommikuse tarbimise kasvu ootuses pooltühjalt ei „loksuks“.

Ülekande seisukohast
Et päevaste maksimumide järgi projekteeritud-ehitatud-koormatud liinides-trafodes päevased koormused ja seega ka aktiivkaod väiksemad oleksid. Et öösel poolkoormamata seadmed kasutust leiaksid, ehk siis, et summaarsed ülekandekaod väiksemad oleksid.

Tarbija seisukohalt
Eelneva tõttu ongi öine elekter odavam.

Kopeeri dokumendid mälupulgale

Mine homme poest läbi, osta mälupulk ja kopeeri õhtul oma arvutis olevad dokumendid sellele uuele pulgale. Peale kirjuta kuupäev ja pane sahtlisse. Selle välise kõvaketta/DVD-de kõrvale, kuhu fotod kopeeritud on.

Et saaks tehtud. Jah, seda kirjutades mõtlesin Sulle.

Sula teeb uuele lumele ruumi

Kel vihmaveerennid veel räästa küljes on ja jää sulanud on, siis praegu oleks paras hetk sinna küttekaabel paigaldada. Rennide kalle tuleks muidugi enne üle vaadata, et veel oleks tahtmist ära voolata.

Igatahes tore, et see sula nüüd katustele ja mujale uuele lumele ruumi tegi.

(paar head ideed ka ikka: katused võiksid olla kallutatavad, nagu kalluri kast. Või siis, katuse kattematerjal võiks olla kassalindilaadselt ringiaetav. Või, plekk-katuse diagonaalis kaugeimate punktide vahelise aktiivtakistuse põhjal võiks välja arvutada vajaliku pinge, mille juures kujunevat voolu maja peakaitse veel välja kannatab, ja, plekk soojaks lasta. Eluohtlik see poleks, ilmselt oleks tegu voldi või paariga, tuleohust... hea küll aitab)

Googeldamisest

Ilmselt pole ma ainus, kes on eneselt küsinud, et kui eetiline on googeldada omi sõpru-tuttavaid? Natukene nagu seljataga piilumise-urgitsemise maik man või nii. Ausam ja siiram oleks ju teada vaid seda, mida keegi ise on enesest teada andnud, austada võimalikku soovi milleski mitte rääkida. Või lihtsalt, olla teadlik, mida keegi kellestki teab.

Teisalt, senine vähene googeldamise kogemus näitab, et ehk see polegi nii alatu - ma ei ole kunagi sattunud infole, mis oleks kuidagigi mõnd sõpra-tuttavat kompromiteerinud või negatiivses valguses paista lasknud, ikka ja ainult vastupidi! – võib-olla on põhjuseks lugupidamist ja imetlust pälvinud sõbrad ise - neist ei olegi midagi ebameeldivat kirjutada. :-) Aga kui oleks, siis… siis oleks halvasti, ilmselt oleks vältimatu siis sellest ka juttu teha, et näe, leidsin netist seda ja teist, kuidas see tegelikult oli.

Paar hädist õigustust veel, Google abiga võib läbi sõbra-tuttava sattuda huvitavatele teemadele, mida edasi arutada ja nö omakasule mõeldes enese maailma avardada. Oleks ju hea teada, et tuttav on 2003 aastal mingi artikli kirjutanud, või tegeleb vabatahtlikuna mõne organisatsiooni või ürituse vedamisega, kuid millest ta ei ole, ilmselt tagasihoidlikkusest, kunagi juttu teinud. Või siis, peale erialaste teemade näiteks spordisaavutused, jällegi täiesti omaette maailm. Ja võib-olla innustab sõbra-tuttava usalduskrediit huvi tundma ka tema (kunagiste) hobide ja erialade vastu. Mis selles halba võiks olla?

Kuid ikkagi, kas googeldamine on kompliment või nuuskimine? Igatahes, kui see kedagi häirib või häirinud on, siis palun väga vabandust.

Pöörame uue lehekülje?

(ja siit järeldus – peame hoolt kandma selle eest, mida küla=internet meist räägib)

Sulailma võimsus

Eestis tarbitakse aastas ca 7,8 TWh elektrienergiat. Kui kogu see elekter kulutada 0,5 meetri paksuse lume sulatamiseks, saaks sellise energiakogusega 29x29 km suuruse maalapi puhtaks sulatatud. (lume tiheduseks võtsin 200 kg/m3, selline paras jupp aega seisnud lumi. Lume ja sulanud vee temperatuuriks 0 kraadi, ehk siis esmalt lund 0-ni ja vett plusskraadideni soojendades oleks maaala veel väiksem).

Kogu Eesti lume ainuüksi sulatamiseks kulub ca 420 TWh energiat. Sama suur on Suurbritannia aastane elektrienergia tarbimine.

Kinnisõtkutud lumega kruusateedel

Ma kujutan ette, mis praegu sulaga korralikult lahtilükkamata ja kinnisõtkutud lumega (kruusa)teedel toimub.

Kui palju sa mind usud, et ma teaks, kui palju liialdada

Ja ütle, kui palju sa liialdad, et ma teaks sind uskuda.

Need võivad igapäevaelus olulised küsimused olla.

Veel sulalume kaalust

Sulalume kaalust ka Skeptik.ee lehel. Vaatab, milliseid argumente ja arutluskäike sealsed kommentaatorid välja toovad.

Katuselt lund ajada või sulatada?

Ütleme et meil on 300 m2 katust ja sellel on 30 cm lund. See teeb kokku 90 m3 lund ja ca 10 tonni (vett). Ühe kilogrammi lume sulatamiseks kuluv energia on 334 kJ/kg, st 334/3600=0,093 kWh/kg lume sulatamiseks. Ühe tonni lume sulatamiseks kulub seega 93 kWh, 10 tonni lume sulatamisele 930 kWh energiat. Mitu krooni see elektriga küttes teeks? Alla 100 €.

Eramu katuselt lume koristamine maksvat nii 3000 krooni (200 €) ringis - eelnev arutluskäik elektriga lume sulatamisest oleks odavam. Ärme investeeringuid siin vaatle.

(muidugi, kui katuse suurus, lume paksus ja erikaal on midagi muud, on ka tulemus teine. Ja kui nt plekkkatuse all olevate küttekaablitega hakataks pakase ajal lund sulatama ja äravoolavat vett kütma, et see kohe ära ei külmuks, oleks tulemus hoopis hoopis midagi muud. Aga paari miinuskraadi juures katuselt lund sulatada… kas see ongi nii hullumeelne idee? Vihmaveerennide küttekaabliga kütmine on ilmselgelt odavam kui tõstukiga firma tellida ja purikatega võidelda/möödakõndijate eludega riskida)

Kuusevein

Kui jõulukuusele pandud suhkruvett nõuetekohaselt kääritada, saaks sellest arvatavasti kuusevein. Seda mittenõuetekohaselt tehes on tulemuseks haisev kollane vahutav löga - kui kodus midagi lehkab, kahtlusta kuuske!

Väidetakse, et sulaga muutub lumi raskemaks

Väidetakse, et sulaga muutub lumi raskemaks. Siinkirjutaja nii ei arva. Katuseid lõhub juurdesadanud ja lumme kinni jääv vihm-lörts, katusel liikunud ja ümberpaiknenud lumi, viilkatustel vaid ühele poole pidama jäänud lumest tekkiv ja konstruktsioonidele mõjuv horisontaaljõud.

Aga katused tasuks lumest puhtaks lükata küll - sulaga võib mitu tonni lisavett ehk sademeid katusele pidama jääda küll.

http://urmase.blogspot.com/2010/02/raagitakse-et-sulailmadega-muutub-lumi.html

Kui münt maha kukub

Nüüd on nii, et kui münt maha kukub, on kõik käpuli maas ja otsivad.

Kuidas peast 15,6466-ga korrutada ja jagada?

Siinkirjutaja opereerib arvuga 64. St 1000 EEK = 64 €. 100 krooni on 6,4 € jne. Ja vastupidi.

Edasi, (64/2 =) 32 eurot on (1000/2 =) 500 krooni, 16 eurot 250 krooni, nagu 128 eurot = 2000, 256 eurot = 4000 krooni. Nt 200 krooni on 12,8 € ja 20 krooni on 1,28 € jne.

Kas arvurida 16, 32, 64, 128, 256 tuleb tuttav ette? Ilmselt tuleb, kahendsüsteemist, kahe astendamisest. 2^4 = 16; 2^5 = 32; 2^6 = 64 jne.

Vahepealsete summade puhul aitab itereerimine või 15-ga korrutamine (st korrutamine 10-ga, tulemuse jagamine kahega ja siis esialgsele tulemusele liitmine).

See oli nüüd üks musttuhandest meetodist. Matemaatika on ilus.

Elulised uusaastasoovid

Ma soovin, et kõik selle postituse lugejad ja inimesed minu ümber küsiksid endalt täna, 3. jaanuaril 2011 järgneva küsimuse: „kas ma olen õnnelik?“. Kes loeb homme, see küsib homme.

Kui vastus on eitav või kahtlev, siis oleks mul järgmine ja veel tungivam soov: palun koosta tegevuskava, mida sa pead tegema, et sa oleksid 2011 aasta lõpuks õnnelik. Vaata enesesse, kui vaja, muuda töökohta, elukohta, leia (uus) elukaaslane, mine teise riiki elama (sellest oleks küll kohutavalt kahju, igaühe õnn on aga olulisem kui teiste kahju), mine kooli, leia uus hobi. Seda kõike jõuad aastaga korda saata küll. Ja tegutsema tuleks hakata nüüd kohe! Jah, see kõik võib näida julmana, egoistlikuna, ülbena, olla valus ja väga keeruline, kuid homme oleme oma surmale päeva võrra lähemal.

Ehk siis, sihik paika, ja edasi, KOHE!


Head õnnelikku säravsilmset aastat kõigile lugejaile!

3G kiirused suurenevad

3G kiirused suurenevad. Tore. Küll ka modemid-telefonid järele tulevad.

Kaks Voltaire lauset

"Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat."
(allikas: Vikipeedia)

"Religioon tekkis seal, kus esimene kelm kohtas esimest lolli."
(allikas: Jaak Urmet EPL-s)