Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on

Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on.

Viidati siit, ja sinna omakorda viitas skeptik.ee.

Tabel on pärit siit: http://www.gallup.com/poll/114211/Alabamians-Iranians-Common.aspx

Uued kaubanduskeskused ja raamatupoed

Olen vist vanaks jäänud:
a) et mulle ei meeldi uued kaubanduskeskused, need tüütud ja keerulised parkimismajad, P-automaatide otsimised jne kõrvaltegevused;
b) et ma ei leia uutest raamatupoodidest raamatuid üles, need on liiga suured, raamatud on kuidagi… valesti kuhjades, pärisraamatud on kuidagi liiga segi jamaraamatutega ja muu kraamiga.

Eks tuleb proovida harjuda/kohaneda. Mitte siin hädaldada. :-)

Tarkade inimeste vaidlust on nauditav kuulata-kaasa mõelda

Tarkade inimeste vaidlust on nauditav kuulata-kaasa mõelda. Nii ka eile Ajaloomuuseumis, loeng kujunes arvatust kaks korda põnevamaks ja lubatust kaks korda pikemaks, õigupoolest, ühe loengu asemel oli tegelikult kaks loengut - pärast Jaak Mälli sattus seoses kuulaja küsimusega pulti Ain Mäesalu, kes eelnevat mõnevõrra kahtluse alla seadis. Kahe proffi rivaliteedist tulenevast tüüpilisest, veidi riiakastki vastuolust sündis elav-huvitav diskussioon. Kuulajaile avanesid 800 aasta tagused lähteandmed, tõlgendused, teooriad, arheoloogilised leiud, leidude tõlgendused.

Ülesvuntsitud mõttefassaadid ei ütle ju tegelikult midagi, vaidlustes avanevad argumendid, tegelikud mõttekonstruktsioonid tulevad nähtavale.

Einstein ja GPS

GPS-satelliitide kellasid on vastavalt Einsteini teooriatele korrigeeritud kahel põhjusel:

a) Maa pinnast ca 20 000 km kaugusel/kõrgusel nõrgenenud gravitatsiooni tõttu peaksid satelliidi kellad ööpäevas 45 mikrosekundit ette käima;

b) GPS satelliidid teevad nii kõrgel orbiidil ümber Maa 2 tiiru ööpäevas, mis = ca 14 000 km/h. Sellise kiirusega liikuva satelliidi kell jääb ööpäevas 7 mikrosekundit maha, võrreldes Maa pinnal tiksuva kellaga.

Seega, et GPS-süsteem korrektselt töötaks, on maapinnal satelliite ehitades GPS kellad korrigeeritud 45-7=38 mikrosekundit ööpäevas aeglasemalt käima. Et üleslennutatutena kellad täpselt käiksid. Ilma sellise korrektsioonita ei oleks GPS-süsteemi võimalik ehitada, mõne tunniga kaoks igasugune täpsus. Ööpäevaga valetaksid GPS-d juba 10 km.

Allikas: Why Does E=mc2, lk 235.

Novaator: Teisel korrusel vananevad inimesed kiiremini

Novaator: Teisel korrusel vananevad inimesed kiiremini.

Siinsel lehel varem samal teemal.

Äike lumesaju ajal, kummaline

Väga imelik, 23. oktoobril kell 1:05 on Tallinnas miinuskraadid, sajab mingit löga ja lööb välku. Mitu korda.

Mis asi on kunst?

Mis asi on kunst? Küsis pühapäevases loengus Helena Risthein

Juri Lotman kirjutas, et kultuur on kordamine, ilmselt on seda ka kunst. Ehk siis, ju peab kunst seniteatut-kogetut uuesti ütlema, peab pakkuma äratundmist, olema tuttavlik, vähemalt osaliseltki, ja ilmselt ongi hea, kui vaid osaliselt.

Insener ütleks, et kunst võiks olla maailma ekstrapoleerimine, reaalsuse pikendamine teadaolevaist piiridest elugraafikul kunstniku funktsiooni alusel. Või vastuste saamine teistsuguste lahenduskäikudega, nt harjumuspärase matemaatilise aparaadi asemel teistsuguste diskursuste kasutamist.

Kus on Mart Sander?

Eile räägiti telekas, kuidas Eri Klasil Soomes kontserdi ajal halb hakkas ja Mart Sander tema asemel dirigeerima hüppas. Samuti jooksis ta hiljuti keset „Silva” esietendust Urmas Põldmaa rolli laulma. Ja kui eile telekas Kanepi käeluust räägiti, tekkis küsimus, kus on Mart Sander?

Näidissovhoosi lumepallisupile pole vastast

Käisime ühes mittemeeldejääva nimega toredas söögikohas, lumepallisuppi söömas, kuid, pagan võtaks, Viljandi Näidissovhoosi peamaja keldris olnud (suleti paarkümmend aastat tagasi) söökla lumepallisupile pole vastast!

Kahju muidugi.

Umbluu ERR-s

Mis toimub? Hommikul räägiti ETV-s parateaduslikku energiasegast juttu keha soojuse liikumisest jne füüsikalisi absurdsusi, nüüd analoogne jutt ka Vikerraadios (+ reklaam uduteaduste levitamise kursustele)!

ERR, halloo, katsugem umbluust hoiduda.

Silm: antenn elektromagnetlainete vastuvõtuks. Või ei ole?

Olen lasknud bioloogial-füüsikal-keemial-küberneetikal end veenda, et silm, see on antenn 400-750 nm lainepikkusega elektromagnetlainete vastuvõtuks ja hilisemaks signaalitöötluseks.

Mida arvata neist, kes sellisele definitsioonile vastu vaidlevad?

Jah, see on probleem. Sest ilmajäetu on siin ilmselt pigem teadusliku maailmavaate kaasaskandja. Sest valemite ja definitsioonide vahelt ei paista välja, kas inimese silm on kurb või rõõmus, tühi või tark, siiras või valelik, kuidas midagi kahe silma vahele jääb ja miks mõni asi paremini silma torkab, miks silmist vahel tuld välja lööb ja kuidas silm kord kuningas kord sirkel saab olla.

Üks asjalik atmosfäärinähtusi selgitav leht

Üks asjalik atmosfäärinähtusi selgitav leht.

Kes on keda kohtusse kaevanud

Kes on keda kohtusse kaevanud. Allikas.

"...ei tea kas peaks ka merele minema?” küsis R. Sibul

"...ei tea kas peaks ka merele minema?” küsis R. Sibul neljapäeval Nukuteatri lavalt ja tinistas kitarri edasi. :-) Ultima Thule saatel.

Sibul eelmine kord samas kohas.

Ilus oleks õigeks ajaks kohale jõuda ja mitte lärmi teha

Eilne Von Krahli Akadeemia loeng oli selline tore ja vaikne mõtiskelu olulistel teemadel.

Oli aga ka häirivat – saamatud-rumalad külastajad, kes ei suutnud endid õigeks ajaks kohale vedada, kes nahistasid-kolistasid-sehkendasid, kes veiderdasid-mürgeldasid publikule pakutud rollimängudes (eesmärk oli ju eeskätt mõelda, mitte kellegi seljas ringi ratsutada). Austusest esineja vastu võiks ju pakutud muusikapalad vaikselt ära kuulata, või kui enamat soovida, kui kaasa mõelda ei taha-viitsi, olnuks väärikas austada teiste kuulajate valikut õhtul välja tulla ja kõnelejaga kaasa mõelda.

Miks ma hädaldan siin? Taipamatus märgata enda poolt tekitatud müra on peaaegu et valdav.

(muidugi, taoliste saalide põrandad peaksid olema naginavabad, vaipadega kaetud, toolid põrandate külge kinnitatud ja hääletud)

11.10.10 EPL-s oli üks veidravõitu artikkel

Eilses EPL-s oli üks veidravõitu artikkel, selline dikteeriv, vihane, ärritunud, dogmaatiline, kirjutatud tõeomaniku positsioonilt. Hüsteeria jätkus saates Vabariigi kodanikud. Nalja kui palju. :-)

Kisa kõrval minu kaastunne mittepoosetavatele teistsugustele.

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis. Nokia on jätkuvalt teistest pikalt ees. Enamus mobiile on ilmselt aga tänaseni mittenutitelefonid.

Elukoha valikust

Elamine enamvähem kesklinnas tähendab peale selle, et kinos saab jala käia, ka seda, et palju sõpru-tuttavaid käib külas/jääb ööks.

Inimene on karjaloom.

Mingi arusaamatu jauramine käib Sirbi ümber

Mingi jauramine käib Sirbi ümber, eriti nüüd seoses lehe 70. juubeliga, et olla mõttetu? ja pürgimusteta? ja muidu jube leht? …no mis väited need on???

Ma ei mäleta, kui kaua ma/me juba Sirbi tellija olen, kuid kui minusugune suvaline kultuurikauge mühkam ootab reedel Sirpi, jah, suisa ootan, siis kuidas saab üks ajakirjanik raadios lõpetada sirbisiunamist sõnadega „Sirp meeldib vaid paarile…kolmele inimesele”?!

Oli see OP-s või MI-s või kus ja kes seda ütles, aga Sirp ongi ju kultuuri viimane tsitadell, võsastumise, mula ja tühisuse keskel. (nt http://www.postimees.ee/ kõrval – ma ei saa Muulile viitamata jätta).

Millest see sirbivimm küll mõnedel tekib?

(Sirbi püsilugejaid olla 2% eestlastest, 20 000 inimest)

Üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega

Meie igaühe üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega (*). Seda meie eneste pärast. Sest ümbritsev jätab meisse jälje. Nii inimesed kui keskkond, eriti aga inimesed.

(*) mõiste „tore inimene” saab igaühe poolt isemoodi täidetud, kuid see ei muuda asja

Mis mõttes? Vikerraadios

Vikerraadio on minu arvates üks kuulatavaimaid raadiojaamu (kui mitte ainus, Klassikaraadio kõrval) Eestis, asjalik, reklaami- ja mulavaba, ja seda vaatamata muusikavalikule, mis ei ühti aegajalt siinkirjutaja tagasihoidliku maitsega. Kuid, sel sügisel on kavva tekkinud saade Mis mõttes? Ilmselt soovist rahvale (kes see on?) lähemale tulla lubatakse nüüd „pööblil hangudega raadios mürgeldada”, umbes nii. (Vabandatagu inetu võrdluse pärast.)

Ehk siis, ma ei ole veendunud, et kõik mõtted peaksid leidma tee üleriigilisse raadiosse ja sadade tuhandete kuulajateni. Ka nende inimeste jutud, kes vaid ise arvavad, vabandust, teavad, et neil iga teema kohta midagi väga tarka ja teisi kirgastavat öelda on.

Mobiilioperaatorid langetavad võidu Interneti hindu

EMT Interneti kasutajad, ärge maha magage. Ehk siis, interneti hinnad langesid.

Telefoni modemina kasutajatele: et suur enamus mobiile toetavad kuni 3,6 Mbit/s, siis „Internet M”-st on küll ja küll.

Tele2 interneti hinnad (viimati langetati hindu septembris) Elisa hinnad.

...100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli

Poed korraldavad igasuguseid hulle ja veel hullemaid päevi, mis tähendab seda, et laost veetakse kõik sodi välja ja kuhjatakse müügisaali. Et 100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli, tekivad poes vaid valitud vahekäigud, kust on veel kuidagigi võimalik ratastooliga, lapse- ja ostukäruga läbi pääseda. Sellist ebamugavust nimetatakse ostumölluks või kuidagi nii.

Huvitav, kuidas on aga lood nn tuletõrje nõuetega? Kui poes on nt 300 inimest riiulite ja kohe-kohe ümbervajuvate pudi-padi kastide vahele kinni kiilunud, kuidas nad sealt siis välja saavad? Ronivad üle ostukärude?

Jätkuvalt on targem igasuguseid poepäevi vältida.

Naised riidepoes. Arvutiprogramm sealtoimuva kirjeldamiseks?

Inimene oskab aina keerukamaid reaalsust kirjeldavaid mudeleid ja arvutiprogramme koostada. Meetodeid on erinevaid. Kui tundmatuid on rohkem kui võrrandeid, maatriksid ebatäielikud või väga suured, ülesanne ei lahendu-koondu matemaatiliselt või on lahendeid liiga palju, ekstrapoleerivad–aproksimeerivad meetodid ei anna piisavat täpsust, siis on veel nt iteratsioonimeetod, empiirilised meetodid jne jne.

AGA, Universumis on probleeme, millede modelleerimine pole eelnimetatud meetoditega võimalik. Üheks selliseks on naistega toimuv riidepoes, nende liikumistrajektoor, nende valikud, otsused, tähelepanu jagunemine, kaalutlemine, mõtlemine, assotsiatsioonid, seoste tegemine koduse garderoobiga jne, seda pole võimalik ühegi algoritmiga kirjeldada, tegemist ei ole ka lihtsalt stohhastilise protsessiga, see on midagi müstilisemat.

Imelik on see ilmaelu. :-)