Targaks võib saada ka nii loengule minnes kui ka loengult tulles – Vseviovi Sõpruses peetud jutustusi kuulama minnes nägime poes viinatuube (kosmonautidele?), jah, plasttuubid, milles olla mingi viin või asi. Ja tulles, kohvikus, ajakirjas pilt, kus oli kosmose kujuga voodi! Nii oli foto all kirjas.
Tore õhtu oli.
Teadus ei ole ilmselt päris see, millest saates Teadlaste Öö räägiti.
Teadlased võiksid lolluse (nt see pendlimees seal) tasakaalustamiseks oma igapäevatöö kõrval leida rohkem aega omi tegemisi tutvustada. Ma ei usu, et kõik meie dotsendid ja professorid eneseväljendamisega hakkama ei saaks. Ja et ükski meediakanal neid avaldada ei soovi. Ja et mitte kedagi tänapäevase teaduse tegemised ei huvitaks. (Heaks näiteks on Erik Puura, Andi Hektor, Endel Lippmaa jne.)
Miks seda vaja oleks? Et inimeste usaldust võita, et aina rohkem levivat jamaloogiat kuidagigi tasakaalustada, et hullumeelsuste asemel mõistuse hääl kõlama jääks?
Miks seda vaja oleks? Et lihtsameelsetele majanduslikku kahju mitte põhjustada, et inimeste elud ohtu ei satuks (nt vaktsineerimisvastased), et absurdmeelelahutuse (olla mingid nõiasaated) asemel leiaks koha mõni kunstilisem ja inimest kirgastavam ajaviide. Et noored jätkuvalt reaalteadusi õpiksid, et meid eesootavatele probleemidele lahenduste otsijaid oleks.
Anonüümkirju on 4 liiki:
a) anonüümkiri, mille autor on teada,
b) anonüümkiri, mille autorit aimatakse,
c) anonüümkiri, mille autorit aimatakse aga eksitakse,
d) anonüümkiri, mille autor pole teada.
Eesti aastase mootorikütuse saaks toota umbes 15 miljonist tonnist põlevkivist. Eesti Energia paistab mõne aasta pärast selleks valmis olevat.
(täna juba kaevandatakse ca 15 mln tonni aastas)
Piinlik lugu – ETV-s tsiteeriti täna hommikul ühe Eesti ajalehte artiklit, kus mingisugune seltskond "ennustas" eesoleva talve ilma.
Igal naljal on oma aeg ja koht.
Meie kõigi kui tarbijate kohus peaks olema jalgadega hääletamine - ei tohi halba ja kallist teenust osta! Kui kõik vaataksid aegajalt oma tarbimisharjumused üle, võrdleksid konkurentide hindu ja muudaks vajadusel omi valikuid, puhastaksime/korrastaksime ettevõtlusmaastikku, rikastaksime omi valikuid. Alates mobiilsideturust ja lõpetades toitlustuskohtadega.
Liikluskindlustus on üks keeruline valdkond. Võtame näiteks riskikoefitsiendi. Kui inimene vahetab sõiduauto kaubiku vastu, siis selle riskikoefitsient on automaatselt 1,2 – tegemist on teise kategooria sõidukiga ja koefitsientide rehkendus on eri sõidukiliikidel erinev. Kui ta nüüd mõne aasta pärast soetab taas sõiduauto, hinnatakse tema riskikoefitsiendiks taas 1,2 – sõiduauto koefitsient on vahepeal aegunud. Kuigi juht on kõik need aastad roolis olnud. Huvitav loogika, mis? :-)
Sama huvitav on see nn „jah” leping. Kindlustusfirma peaks kehtiva kindlustuse lõppedes saatma e-mailitsi uue kindlustuse arve ja poliisi, peaks… ja kui see arve on kord saadetud (kuigi saaja pole kätte saanud), siis on selle arve tasumine kohustuslik, arvel on mh read „Liikluskindlustuse makse muutub sissenõutavaks poliisi väljastamisest” ja „Arve tuleb Teil liikluskindlustuse lepingu ja Liikluskindlustuse seaduse järgi (LKS) kindlasti tasuda„. Ehk siis, ettemaksuarve tasumine tulevikus saadava teenuse eest on kohustuslik, seda ei saa tühistada, teise kindlustusseltsi ei saa minna. Juhul kui auto mõned kuud ei sõida, vahepeal saadetud arve tasumata jääb ja siis omanik autot kindlustama läheb, tuleb tasuda ka selle aja eest, mil auto seisis, tasuda kõik tasumata arved.
KUID, AGA, täna üllatusin, „jah” lepingute (veider nimi) arvete tühistamine on siiski võimalik! Ehk siis, eelmisel aastal 1000 krooni maksmine perioodi eest, mil auto seisis niisama, oleks olnud välditav. Vaatamata kindlustusseltsi raiumisele, et kunagi väljastatud arvete tasumine on kohustuslik ja enne uut kindlustust ei saa teha. Üks Eesti kindlustusmaakler tühistab vajadusel juba väljastatud arve ja saab ka seltsi vahetada! ...1000 kroonist on muidugi natukene kahju…
Ehk siis, soovitan kasutada kindlustusmaaklerite teenuseid.
Plaadil laulab Lenna üksjagu paremini kui laivis. (1. ja 2. tähelepanek) Mulle tundub nii.
Eile oli peale Välisilma dok Pax Americana: kosmose relvastamine (Pax Americana, Inglise 2009). Kõik oli tore, aga kergelt keerati ikka vist ka (olulisuse)vint üle – ehk siis, jääb arusaamatuks, miks peaks kaduma elekter (*), kui mingid satelliidid rivist välja lähevad? Miks ei toimi enam pangakaardid? Miks ei tööta enam 350 000 000 mobiiltelefoni?
Liialdamisega on selline paha lugu, et see kipub öeldut nullima - painutatud ja väänatud info hägustab sõnumit - vastuvõtja ei tea ju, kus ja kui palju on liialdatud, ja miks ütleja 2 korda liialdab, et kuulaja poolt usukudes parasjagu targemaks saaks?
(*) ei oska ette kujutada, et elektrijaama töö peaks satelliitide tõrkudes häiritud saama, kivisütt vedavad laevad ei saa GPS-ta maabuda? Alajaamad – liinid peaks ka nagu omasoodu edasi toimima. Releekaitse? Mida teab nt diferentsiaalkaitse satelliitidest?
Ull värk, keskajast on möödas mitusada aastat, teadus on läbi tõestuste kirjeldanud suure tüki maailmast, inimene on Kuul käinud, maailmas töötavad hetkel sajad tuumajaamad, CERNi põrguti kogub üha tuure, igaühel on taskus mobiiltelefon ja laual arvuti. AGA, panen mina 2010 aastal ühel ilusal pühapäeval raadio käima, ja… Klassikaraadios käib saade Traditsiooni tarkus, Raadio 2-s Hallo, Kosmos. Oh jah. Mõlemad on ERR kanalid… mõlemaist surub totrus peale.
