Avalik vabandus oma kõrvade ees ehk eilne UT kontsert

Kujuta ette, et sõidad lauluväljakust mööda, lahtisest autoaknast toob tuul mingit muusikat, tänu „uudisele“, et mingi järjekordne lapsik popartist on oma hotellituppa punavalget pesumasinat nõudnud, tunned tuttava loo puhul bändi ära. Samasugust kohutavat helikvaliteeti sai eile Vene Draamateatris kuulda. Laval oli minu arvates Eesti kõige arvestatam bänd, Ultima Thule ja Tõnis Mägi. Sõnadest polnud aru saada (istusime rõdul), pillide valjuse tasakaal väga paigast ära (nt klahvpillid domineerisid ebakohaselt), lauljate mikrofonid olid mingisugusel automaatse nivoo režiimil, polnud vahet kui valjusti lauldi, saali kostus ikka ühesuguse valjusega, st dünaamika puudus. Peale selle tundus, et üle 1kHz-sed helid lõigati lihtsalt maha, va taldrikutelt. Lootsin, et ehk teatri juhtkond leiab purupurjus helimehe asemele tänavalt mõne toimivate kuulmisorganitega kodaniku, kes nuppe näpiks, aga ei. Huvitav huvitav, seoses helimehega meenus samas teatris nähtud Dostojevski Idioot ja UT laul Muuseas (… anna neile vasaraga vastu pead …)

Teatri helitehnika ei võimalda muusika taasesitamist? Raske uskuda. Midagi oli rikkis? No siis tulnuks kontsert ära jätta. Mul on siiani tõeliselt piinlik oma kõrvade ees. Sellist roppust pole ma veel ühelgi kontserdil kohanud. Ahjaa siiski, meenub veel 1 kontsert (ei mäleta kes see oli), kus ühte instrumenti (see oli vist viiul, ainus viiul) polnud kuulda, mikrofon unustatud sisse lülitada vms.


Ma ei teagi nüüd, kas ma olen mingi lollakas, aga mulle tundub, et siin Eestis ei oldagi võimelised heli üle õhu kuulajani tooma. Ma olen oma elus üritanud ööklubisid vältida, nii selle seltskonna pärast, kes neis asutustes aega veedavad, aga kindlasti ka erakordselt kohutava helikvaliteedi pärast. Oma kuulmisorganite vastu ei saa ju nii julm olla. Sama on kontsertidega, jube jube jube. Ja ma ei saa aru, milles on probleem? Tehnikat saab ju osta, ei ole enam nii, et Moskva saadab meile siia mingeid krappe. Inimesed helipultide taga on lollid? No aga lolli saab ju koolitada. Edasi. Kommertsraadiojaamad, nii palju kui ma neid kuulanud olen, lasevad räigelt pakitud muusikat, jällegi, enamus sagedusi ära lõigatud, nivood totaalselt rikutud, oh jah. Näe Klassika ja Viker saavad millegipärast muusika mängimisega enamvähem hakkama. Ja räägitakse, et Soome jaamad suudavad solkimata muusikat edukalt edastada. Meil tuleb aga iga nurga tagant sellist sõnnikut et kuku pikali, ja kõik oleks justkui rahul…? Mis toimub???

Anneli ei saanud ka vaiki olla.
Muusika kuulamisest.

Mida aeg edasi, seda rohkem mulle meie president meeldima hakkab

Mida aeg edasi, seda rohkem mulle meie president meeldima hakkab.

Rahva vastutusest vabastamise plaan

Korrigeerida riigimeedia toimimist, rahvale paisata vaid vajalikku infot. Selle peale reageerivale erameediale kannatlikult vastu vaielda, oskuslikult. Samal ajal asuda erameediat likvideerima, riigi kontrolli alla tooma. Likvideerida internetti ja mobiilsideteenuseid pakkuvad ettevõtted. Eraettevõtlus riigistada, vaba meediata toimub see suurema kärata. Luua välisvaenlane. Välisvaenlast ettekäändeks tuues sulgeda riigipiir. Tõhustada politsei tööd. Korrigeerida kunsti ja kunsti loomist (läbi vastavate komisjonide), varasem looming vastavalt vajadusele likvideerida, mh kirjandus, kujutav kunst jne. Muuta haridussüsteemi vastavalt uutele vajadustele. Muuta ajalugu, jooksvalt. Lubada teatud inimrühmades kirjaoskamatust. Piirata tarbekaupade kättesaadavust, toitlustamine organiseerida koolide ja töökohtade kaudu, inimene siduda riigiga, et riik pälviks läbi hoolitsuse tunnustust. Riigistada eraomand. Järsult vähenenud tarbimisest tingitud toodangu ülejäägid hävitada, täieliku tööhõive tagamiseks muuta tootmine ebaefektiivseks, vajadusel toota tarbetuid asju. Meedia kaudu teavitada rahvast uutest ohtudest ja siseriiklikest edusammudest. Võib ka juba alanud sõjast teavitada. Võimalikku saabuvat nälga põhjendada sõjaseisukorraga. Tõe liikumise takistamiseks kuulujuttudena tõhustada salateenistuste tööd, karmistada karistusi riigivastase tegevuse eest. Inimeste mõtlemahakkamise vältimiseks külvata hirmu, luua sisevaenlane endise intelligentsi näol, nt arreteerida kõik prille kandvad isikud. Kaubanduses olgu müügil vaid vähesel määral maiustusi ning alkoholi, tarbekaupade, mh riietuse jagamine toimugu normide või vastavate komisjonide otsuste alusel töökohtade või vastavate ametkondade kaudu.

Ja rahvas ongi vaba vastutusest! Inimene on ju peale tööpäeva väsinud, andkem talle seda mida ta soovib! Kerget meelelahutust! Alkoholi! Raskeid otsuseid las langetavad ja vastutust kandku vastavad inimesed! … et kuidas, kus, kui kaua üks inimolend oma elu, oma eksistentsi mööda saadab, milliseid hüvesid, naudinguid, mõtteid (harimatuse, kitsa sõnavara kaudu) talle võimaldatakse…


Selline orwellilik, minu väikeste täiendustega rahva vastutusest(=vabadusest) vabastamise kiir-ilukirjanduslik tegevuskava siis, enne valimisi, valija vastutuse võtmist. Meile, kes me demokraatiaga vist hästi hakkama ei saa. Neile, kes ei ole 1984-ja viitsinud lugeda, siis tema lõhkus veel endise peremudeli ja juurutas uue keele. Keele, kus puudusid ebaolulised mõisted, nt vabadus jne. Tegelikult piisab ju vaid paarisajast sõnast küll.

Ja sellises riigis elava rahva kohta on meil siin Euroopas (intellektuaalidel) kombeks öelda, et las iga rahvas elab nii nagu ise tahab. Et mis õigusega me saame neile demokraatiat peale suruda.

Rohkem ülbust!

Mõnes kohas ja situatsioonis tuleb ülbus kasuks. Reklaamid, need on ju minust rumalamatele, ja minu lemmikerakond peab ka lollimate hääli kuidagi püüdma, tore kui nad mõnelt lollilt lolli reklaamiga hääle kätte saavad! Sama on tarbekaupadega, oma ülbuses ei pea reklaamitavaid kaupu vältima, no et „nad tahavad sellise reklaamiga mulle midagi maha müüa?!?“, ostan seda mis mulle meeldib, olenemata reklaamidest. Liikluses võiks end enamusest paremaks ja võimekamaks pidada, võiks olla teadmine, et need teised, et nad võivad eksida, mitte hakkama saada, nende närvikava on kindlasti kehvem kui mul, st lasta neid kuhugi vahele, jätta neile kui saamatutele rohkem ruumi, rohkem aega auto juhtseadmetega toimetamiseks, anda nende ebaviisakused andeks. Ülbelt viisakas võiks poes olla, las trügivad, las elavad seljas, nad vaesekesed ei taipa teisiti olla. Vaikivas ülbuses heaks kiita valede asjade (:-)) tarbijaid, nt Õhtulehe, Kroonika, viina jne ostjaid, see ju meeldib talle, tore kui ta sai kätte midagi meelepärast.

Mida neist lollidest ikka kritiseerida ja kasvatada, mina ja sina oleme ju palju targemad ja paremad, see ei ole meie asi, mida need lollid teevad. Meie, võimekad nagu me oleme, saame ka lollikarjas suurepäraselt hakkama.


Selline üksjagu äraspidine mõttemall (mida tuleb salajas hoida, tsss!) kulub vahel marjaks ära. Sellest, millal heatahtlikkusest ülbus võiks saada, kus see piir lollide ja mittelollide vahel jookseb, ja kuspool tegelikult piiritõmbaja (sh siinkirjutaja) ise on, sellest ehk kunagi teinekord.

Prioriteedid, süsteemsus energeetikas

Volli Kalm räägib Sirbis mh kliimast.

Ma olen oma arusaamisi energeetikast siia ka varem kirja pannud. Meil ei ole erilist mõtet minna valimisi võitma, panustada, pingutada, täiustada vaid alternatiivseid energiaallikaid. St, lokaalselt on mõtet, väikelinna küttes oleks arukas seal kohapeal ka tibakene elektrit hõõruda, kusagil saarekesel sooja vett ja hooneid kütta tuulikukesega ja võimalusel elektrit ja sooja kokku hoida. Miks mitte rohkemat? Sest et nt Hiinas avatakse iga nädal uus kivisöe-elektrijaam, et inimkonna poolt õhku paisatav CO2 on %-i murdosa loodusest õhkupaiskuvast CO2-st, kõik maailma korstnad ja summutid on võrreldes ühe vulkaanipurskega pisike köömes, et CO2 kõrval on palju olulisemaid kasvuhoonegaase. Kas on mõtet selle kõige kõrval meil siin mõne protsendi elektri toodangust tuulikute arvele kirjutada, marginaalsetele asjadele kogu tähelepanu pöörata ja trumme põristada? Me punnitame väga väga vales kohas. Lükkame ühte lõppu lihtsalt hästi naatukene edasi, tegeleme tühiste asjadega.

Mida teha? Me kõik, kogu inimkond peab oma jõud termotuumarektsiooni kontrolli alla saamisele pühendama. Me teadlased PEAVAD sellega hakkama saama. Nafta saab otsa ja süsi saab otsa. Üsna varsti. Tuule, bioenergiaga ja veega ei ole võimalik neid asendada. Nüüd tahaks veel öelda sõna PUNKT (punktipanija on TTÜ-s natukene energeetikat õppinud). Nii et, riikide valitused, loogem ülemaailmsed , riikideülesed tuumaenergeetika väljatöötamise programmid, nt „termotuumamaksud“, ükskõik, see asi tuleb meil ära teha, Prantsusmaal alustatu lõpule viia. Ja tühjale-tähjale kuluvad ressursid õigemasse kohta suunata.

Identiteet otsimootoritest

Linnar Viik räägib inimese tehnoloogialembusest. Ja jutu lõpus viitab ühele artiklile, võtsin sealkirjutatut sõnasõnalt ja avastasin, et mind on mitu. Oma immitsa huvides (jube oluline eks :-) olgu öeldud, et ma ei ole poliitikas, ei ole politseinik, ei puuri kive ja ei sae laudu.

Masohhism ja süütunne

Tahan teha ühe väikese täiesti kontekstivälise mõtteuperpalli mõistetega masohhism ja süütunne.

 

Süüd võib tunda ka asjade pärast, milledes ei olda süüdi. Süütunne lugupeetud inimese ees, kui milleski ollakse sellest lugupeetavast edukam (nt teenitakse rohkem raha kui… noh, milline näide tuua, oma õppejõud nt). Süütunne õnne, joppamise, ülemuseks olemise pärast. St süü põhjuseks võib olla arvamine/teadmine, et ei olda osakssaanut ära teeninud (võrreldes teiste endataolistega. Et ollakse justkui põhjendamatult paremal positsioonil). Süü on koorem. Või siis antikoorem, süüd on kergem kanda, kui osakssaanud õnnele on vastukaaluks, neutraliseerivaks ka midagi miinusmärgilist. Mingi mure, puue, taak vms. Ja mulle tundub, et see on üks põhjusi, miks inimesed vahel muresid ja hädasid kollektsioneerivad. Vahel nõudlikult kasvõi ka valesüüdistusi omaks võtavad, no et oleks kompensatsiooniks. Siin on vist ka kristluse juured, süütunne, soov millegagi süüd vähendada, lunastada. See eelnev ei ole masohhism.

 

Süüd võib tunda ka enda ees, kui ei olda enesega rahul, kui midagi on tegemata jäänud, viltu läinud. Sel juhul enesepiitsutamine, karistamine, sundimine, näiliselt masohhistlik tegevus kergendab süütunnet, kompenseerib viltuläinut, tegevuste summa saab neutraalsem. Jällegi, see ei ole masohhism, mitte rahuldus vaid kergendus.

 

Ma ei tea päris täpselt, kui nähtavad sellised mehhanismid on, aga olemas nad, mulle tundub. Ja nagu ikka, on ka asju, mida ise enda juures ei näe, kuid teised näevad. 

 

Lause Reporteritunnist

Pärnu linnaviletsuse ümber on lumel nähtud ninasarviku suuri jälgi ja
kollaseid plekke. :-) Vana jahimehena järeldan lume värvimise tõigast,
et tegemist oli territooriumi märgistava meesloomaga. Või pidas
ajakirjanik nende plekkide all veel midagi muud silmas?

Pronkspoisi seadusest

Ma tahaks Seppikule, Allikule, Mikserile meelde tuletada, et me ei ela
ENSV-s. Pronksmehe seaduse vastasust ei saa põhjendada sellega, et see
ei meeldi Moskvale. Me elame vabas riigis, ühe ausamba teise kohta
viimine ei ole kellegi teise asi.

Iseasi, kas seda keerulist küsimust on tark sellise seadusega
lahendada, jonnist, alandlikkusest, trotsist lähtuda, aga vehkida
Eesti Riigikogus Moskva arvamistega... KE, RA, Sotsid, see on teist
väga hale.

Mõistus, mitte taevas, tule appi

No küll see Traditsiooni Tarkus (kolmapäeviti Klassikaraadios) on vastandlik saade, kord on neil seal külalisteks lugupeetud intellektuaalid ja siis jälle mingid õua-õua tüübid, täna nt astroloogid… millised mõtteuperpallid! Millised põhjus – tagajärg seosed, isikustamised, meelevaldsed tõlgendused, pingutatud sobitused, oma teooriate pookimised reaalsuse külge, mingisugused müstilis-fantastilised sünnikaardid jne!

 

Mis, ma olen tühm tehnokraat?

Sai ei kõlba süüa

Mõnede asjadega on nii, et nad lähevad aja jooksul halvemaks, käivad alla, maha jne. Vot ja üks asi, mis meil siin Eestis üha nirumaks muutub, on sai, meie poodides müüdavad saiad. Peale selle, et nad on viilutatud, ei kõlba nad minu arvates süüa. Ja saiaga on nii, et kui õiget, värsket, maitsvat, poes kohapeal küpsetaud, nt Fazeri Ahjusai, et kui sellist ei ole, siis jääb see sai ka söömata. Ja mida aeg edasi, seda maitsetumaks vabriku saiad muutuvad, seda rohkem on välistatud, et ma midagi taolist ostan, ja seda rohkem see sai söömata jääb. Peaks vist rõõmustama?

 

Virolainen

Tänane Reporteritund

Miks (kas) kiidetakse sõjalistel välismissioonidel olevaid Eesti
poisse? Olukorrast Vene kaitsejõududes (tahaks öelda ründejõududes).
Sellistel teemadel räägib Laaneots täna õhtul kell 7 Vikerraadios.

Osa roole võiks meil teistsuguste inimeste käes olla.

Nagu näha, on siin viimasel ajal mõningast mandumist märgata. Miks see nii on, pole teada.

 

Ja jätkangi väikestel autoteemadel.

 

Meil on üsna levinud, tõsi, viimastel aastatel ehk vähem, vastutulijatele tuledega märku andmine, mille tähenduseks on see, et kusagil läheduses passib politsei. Jaa, ma arvan, et kellegi millegi eest kiusamine ei pane seda kedagit kuigivõrd teisiti käituma, kuid ehk siiski muudab vähemalt mõnegi roolijoodiku päeva rikkumine sellega, et ma ei vilguta tuledega ja ta jääb politseile vahel, ehk muudab see selle täispeaga roolironija otsustusi kunagi tulevikus. Oma sõlmlausega tahan seda öelda, et kui käib „kõik puhuvad“ aktsioon, mõõdetakse kiirust kohas, kus kiiruse piiramine tõesti põhjendatud on, et siis ma tuledega märku ei anna, üldjuhul. See on küll kurb, kui kellelgi jamasid tuleb, kuid osa roole võiks meil teistsuguste inimeste käes olla.

 

Maasturite rehvid

Kõik maasturite rehvid on M+S (mud + snow) märgistusega, minuteada, st et suvaliste mudarehvidega (jääl kõlbmatud) võib meil talvel sõita. Ja mõned sõidavadki. Nende autode vahel, millel päris talverehvid all on.

Gmail mobiilis

Mine Javat toetava mobiiliga aadressile gmail.com/app, hea väike vidin. Alternatiiv mail.google.com/mail/x/ –le.

 

Sellest, et mul ei ole säästukaarti

SEB pakub pildiga pangakaarte, noh, see pakkumine pole minutaoliste jaoks, aga selle maksekaardi peale võiks kirjutada „Mul ei ole säästukaarti“, või, „Ma ei säästa“ vms. Viimase aja trende arvestades peaks see teave ka vene keeles olema.

 

Saaks ehk ühe „EI“ poes jälle kokku hoida. Varem samal teemal.

 

Lingi lisamine kommentaari

Ah et kuidas kommentaari linki lisada? Niimoodi:

 

<a href="http://www.epl.ee">EPL-i</a> kodukas.

 

Lihtsalt kopeeri see teine rida vajalikku kohta oma jutu vahele.

 

Eurovisioonist

Jubejuss Eurovisioonist. Olid imelikud laulud küll jah, ja nüüd mängitavad raadiod usinasti neid imelikke lugusid. Kole lugu.

 

Noh, Kesk ja Reform, kumb teist Eurovisiooni võite lubama hakkab?

 

Rahulda oma salasoove Nokia 7373 telefoniga

Mõtlesin et olen isale mobiilivalikul abiks, et uurin netist neid tänapäeva telefone, ja jäin EMT kodukal Nokiate juhendavaid lühitutvustusi lugema. Huumor missugune! :-)

 

Kahjuks ei oska ma siia ühtegi otselinki panna, EMT kodukalt Pood ja sealt edasi.

Turvavööst ja sellest, et turvapadjad ei oska inimest mööda autot taga otsida

Huvitav, millistel motiividel jätavad paljud autojuhid sõites turvavöö kinnitamata? Ma pole sellistele uurimustele peale trehvanud, kuid ma usun, et kui sellisest uurimusest räägitaks, siis jõuaks lahtise vööga sõitjatele nende rumalus ehk pärale, mingilgi määral. Ehk kallutaksid teaduslikus uuringus lahtikirjutatud motiivid, näida soovimised jne ajendid vööta sõitjaid ratsionaalsemalt käituma.

 

On see jonn millegi vastu, mis on kohustuslik, näitamaks (kellele?), et nad on iseteadlikud ja allumatud? On see enesekindlus, et neil ei teki kunagi vajadust turvavöö järele? Näitaks see nende arvates argust, rihmata sõiduga näidakse omataolistele seevastu julgust, vaprust? Lihtsalt ei viitsita seda paela peale tõmmata?

 

 

Me ehitame üha turvalisemaid autosid, insenerid pingutavad inimese elu ja tervise hoidmise nimel… kuid lähtutakse sellest, et vöö on kinni, et inimene püsib istmes, ja autos. Ja siis ostab selle auto mõni kõva mees, nt metsaärikas, minu arvates on nemad kohe omaette tüpaaž, ja nad sõidavad alati lahtise vööga, ka siis, kui mõni vähe võõram inimene nende autosse istub ja omanik näitab, kui ruttu 200 km/h ikka saavutatav on. Paari kuu eest lendas avariis oma viimase mudeli 7-se BMW juht aknast välja, nüüd on ta küll koomast väljas, kuid mõistuse ja alakehaga on… see selleks. Meenub kohe veel Mati Jostov, kuigi maasturi turvalisus on võrreldes sõiduautoga, eriti veel taolise BMW-ga üsna olematu, siis kõik turvapadjad, patjade avanemisteekonnad, turvatalad, klaasikildude liikumised, auto deformeerumised on arvestatud sellega, et inimene püsib istmes (selle tagamiseks kerib turvavöö end avarii hetkel pingule), tema pea, jäsemed, keha on seal kus nad olema peavad, talad, padjad, kardinad kaitsevad seda piirkonda… ja siis jätab see oinas rihma lahti ja teelt väljasõidul põrkab nagu pinksipall mööda salongi ringi.

 

Fotopisik

Mul ei ole aega siia kirjutada, vaja fotofoorumeid lugeda. Fotokale (Canon 400D) on pikemat objektiivi vaja, kuni 300 mm või nii. Just, VAJA, :-), ja odavalt on vaja. St selgitamisel on see, kas osta odav ja hea, või siis hea ja odav… st kumb enne osta.

 

Usaldusväärsusest nii ja naa

Suured ja tähtsad ja targad onud püüavad tihtilugu kellelegi midagi selgeks teha, räägivad nt raadios, et see asi on NII. Ja siis sätivad sellele NII-le moepärast mingisuguseid (pahatihti teemaga mittehaakuvaid, ebakohaseid) argumente ümber, isolatsiooniks või nii. Noh et tegelikult polekski neid põhjendusi üldse vaja, kõik peaks ju selge olema.

 

Aga vot ei ole selge, arvutusi, mehhanisme, situatsiooni, loogikat, põhjusi, süsteemset lähenemist, uuringuid jne tahan näha. Ja kindlasti paljud tahavad. Ja kui asjad on tegelikult ikkagi NAA, siis on kas rääkija rumal või peab ta kuulajat rumalaks. Nirud variandid mõlemad. Poliitikud, arvestage sellega. Ka teadlastest poliitikud, jaa, kraad annab teile mõningase usalduskrediidi, kuid kui te omi väljaöeldud seisukohti väga nigelalt põhjendate, vaatab nii mõnigi ka teie teistele seisukohtadele kriitiliselt. Ja üks asi, mida kuulaja tähtsate asjade juures näha ei taha, see on emotsioon. Rääkides tuumajaamade kohutavusest, tuulikute vägevusest, inimtegevuse mõjust kliimale, nullib emotsionaalne liialdamine kogu jutu. Ei, väidetav ei muuda ka mitte suunda, ei muuda märki, vaid on lihtsalt 0.

 

 

Jah ma saan aru, liialdades soovib liialdaja kuulaja arvamust kuhugi suunas nihutada, ja et rääkija ei tea kuulaja seisukohti, siis igaks juhuks liialdab, no et kuulaja usub ehk poole sellest, mida talle räägitakse, siis oleks justkui tark talle 2 korda kangemat juttu rääkida. Mida selline liialdamine näitab? Et mulle üritab keegi oma arvamust peale suruda, ta arvab, et tõega ta mind ei mõjuta. Temale soovitud määral. Ta soovib kuulajaga manipuleerida, kuulaja eest otsuseid langetada. Jällegi, sellise tegelase jutt läheneb 0-le, kust mina tean, liialdab ta 0,5 või 5 korda, ebausaldusväärseid algandmeid on targem mitte arvesse võtta.

 

Ah et merevesi mõjub autole hävitavalt?

Ah et merevesi mõjub autole hävitavalt? Kuidas võtta. Kogu meie autopark liguneb mitu mitu kuud soolalögas, ma soovitaks lusikaga teedelolevat lumeputru mekkida, vaevalt see mage on. Tõusudele (nt Lauluväljaku tõus) pannakse meil mingisugust eriti ägedat asja, nii et ka nt -12 kraadi juures veed vulisevad. Mujal on tatt ja plöga veel seal -7..8 kraadi kandis (viimased arvud panin huupi). Nii et see meie peaaegu mittesoolane meri vaevalt nüüd midagi väga jubedat on.

RGB liitmisest

Minu küsimus, kuidas liita RGB signaale. Ja vastus. Kui ükskord jootekolvi ülesotsimiseni ja mingi tulemuseni jõuan, annan ka siin märku.

2 öist pilti

Ühe kohaliku mehe sõnul oli see Mäebe kool, tegutses umbes 1958-1970, asub raudtee ääres (jaa, Saaremaal oli raudtee)

Mässa bussipeatus on Sõrves

Õgardid

Tallinna teekattemärgistused

Sellest pole lugu, et meil teekattemärgistusi guašvärvidega värvitakse, veega täitunud pikiroopad näitavad ka pimedas ja vihmaga sõiduraja suuna kätte. :-)

Kui lumi tuleb maha ja valgeks läeb tee

Lume ja libedaga on Subarud ja Audi Quattrod härga täis. Kui lumi ära sulab, asuvad BMW-d kaotatud aega tasa tegema. Linnapeal käib äge andmine.