Põhja Koreas saab varsti mobiiltelefoniga rääkida!

Ahaa, Põhja Koreas saab varsti mobiiltelefoniga rääkida!  

Elu on võrdlemine

Mnjaa, minu eelmises kirjutises võib näha ülbuse kuma, enese paremakspidamist tollest juustrehvidega, rikkis piduritega ja uimase peaga mittepiisavat pikivahet hoidvast tagasõitjast – ma hoian ise talle vajaminevaid meetreid. Tüüpiline, mingisuguseski suhtes kellegagi tekib inimesel vajadus võrrelda, ning parameetrid, millede alusel võrrelda, saab valitud nii, et võrdluse tulemus soovitud tulemuse saavutaks. Need parameetrid, st asjad, omadused jne, milledes parem ja kõvem keegi olla tahab, on teinekord ikka päris naljakad. Mäletan, üks saemees sõi sööklas vahel 2 suppi, 2 praadi ja magustoidu, põhjendas ta sellise toidukoguse söömist sellega, et teeb nii palju tööd ja et ta on võimeline nii palju sööma (soovis ta end võrrelda minuga, kellele selline toidukogus väga suuri ebamugavusi valmistaks?). Teine mees räägib, et ta sööb igal õhtul tahvli šokolaadi, tal olevat selline komme (temal on komme, mul ei ole, ta on selle kombe võrra minust rikkam/värvikam/eripärasem?). Ning siis veel need tuttavate võrdlused, minu tuttav on kõvem kui sinu omad. Ja nüüd siia otsa veel sõna edevus – see ju just enda mingis asjas paremolemise tunde otsimine, kasulike võrdluste loomine.

 

Või siis see ajaveebi postitamise ja tagavarakoopiate tegemise jutt. Soov astuda lugejaga kaalule ja talle näidata, et mina kannan oma kirjutiste pärast rohkem hoolt? Või siis, ülbus võtta õpetaja positsioon, näidata teed, juhtida st võtta võimupositsioon, soovida lugejale näiliselt midagi vastu tahtmata head, pürgida maailmaparandajaks - st näidata end suuremeelsena? Ning juhul kui vahel harva suhtluspartneril võrdlemisel võita lasta, end halvemana näidata (no nii korraks, natukene), siis seda selleks, et suuremeelsuses end paremaks pidada? Vajalik võrdluse võidupunkt end kehvemana näitamise julguse eest noppida.

 

 

Ning kõigi nende võrdlemiste juures võrdleb teine osapool, kes esimese arvates kehvem on, esimest mingisuguses teises koordinaadistikus, mis teise esimese suhtes paremaks teeb. Huvitav, miks keset ööd nii keerulised mõtted tekivad?

 

Mõttetu nämmutamine? Kuid mingi iva ses mõttekäigus ju siiski on.

 

 

Aasta tagasi samal teemal. Ma vaatan, et osad teemad tulevadki aastase tsükliga taas ja taas pähe. Kummaline.

Miks pikivahet hoida?

- Et eessõitja äkkpidurduse korral enda taga sõitjale pikemat pidurdusmaad anda. Paljudel on ju juustrehvid all, pidurid pole korras ja pea uimane otsas. Kui ta ise ei taipa enda ees vajalikke meetreid reserveerida, siis tark oleks meil ise taolistele enda ees need talle vajaminevad lisameetrid varuks hoida. Nt mul on mitu korda neid lisameetreid tagumisele vaja pakkuda olnud.

- Et eessõitja üleskeeratud sodist suurem osa maha jõuaks langeda/tuul kõrvale jõuaks viia. Need kümned või sajad liivaterad, mis auto nina igas sekundis lihvivad, võivad aastatega kapoti ääre värvile, laternaklaasidele ja esiklaasile halvasti mõjuda.

- Et eessõitja üleskeeratud sodist väiksem osa õhufiltritesse satuks.

- Et ise eessõitjale mitte tagant sisse uhada. Sellega kaasneb ka suur oht, et meile omakorda sisse põrutataks.

- Et teelolevatest aukudest – kolakatest jõuaks rahulikult mööda põigata.

 

Tropid ronivad vahele? Ega neid troppe nii palju ju ka pole.

Ootamisest

Hakkasin Gerli kommentaarile vastama, kuid läks veidi pikale…

 

Eks oodata võib erinevalt ja ootusi võib olla erinevaid. :-)

Ootuste püstitamisega võib ka liiale minna, nt millegini jõudes enesele üha uusi ootusi välja mõelda. Kuid ootamine, see on ju millegi puudumine, mingisugune defitsiit, soov tulevikule tingimusi esitada, teatud mõttes praeguse halvustamine, tuleviku eelistamine. Kui just ei oodata, et pragune muutumatuna kestaks.

Et siis, huvitav, kas midagi oodates saab õnnelik olla? Kui oodata midagi, mis kindlasti tuleb, siis ilmselt jah. Aga kui ei olda kindel? Kas nn paremate aegade tulekus saab kindel olla? (arvatavasti tüüpiline ootus, kunagi tulevikus saab rohkem raha olema, suurem korter ja kõrgem auto – praegu on liiga vähe, ei saa VEEL rahul olla. Ning kui olemuselt maksimalistlik noorus mööduma kipub, selgub, et paljud ootused ei kipugi täituma, pagan võtaks.) St kas millegi ootamine/lootmine ei viita sellele, et praegusega ei olda rahul? Jah, öeldakse, et olevaga rahul olemine tähendab mandumist. Kuid kas selline rabelema õhutav ütlemine inimesi tegelikult mitte õnnetuks ei tee? Kas elu lõpuni kõrgemale – kaugemale punnimine saab tähendada, et ka täna rahul saaks olla? Jah, ilmselt see käsitlus puudutas mõistet ootamine arvatavasti vaid osaliselt, nurkapidi, nagu mõtted ikka, mis libisevad üle mõistete osaliselt, vastavalt kontekstile.

Kokkuvõte. Suures ootamises võiksime vahel ka olevale keskenduda. Elame oma elusid ju ka täna, ilma selleta, mida homselt ootame. Ka ilma selleta võib üldjuhul ju tegelikult õnnelik olla, ilma tänast maha salgamata. Või mis?

Elu on ootamine

Millegi või kellegi ootamine. Kurb.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Hambavahehais, suitsuandur ja wifi-ruuter

Kumb on parem, kas esimene või teine vaatus? V: teine vaatus. Sest siis on hambad konjakiga puhtaks loputatud ja lõhn meeldivam.

Üks teine küsimus tekkis eile veel, miks oli klaveri all suitsuandur ja Wifi ruuter? (ok, see viimane oli nähtavasti mikrofonidega seotud, kuid klaveri alla kleebitud pastikjunn?) Küll mõnel on ikka küsimused eks.

Trikk korgiga. Koos lahendusega

Trikk korgiga. Koos lahendusega.

Viitas Skeptik.

Kivisildniku Positiivsest programmist

Eelmisel nädalal ütles Kivisildnik, et riik annab kristlastele sitaks pappi. Mispeale keegi pastoriproua Vikerraadio usumehele Meelis Süllale pahandavalt kirjutas/helistas, et kuidas ta nüüd edaspidi annetusi korjab. Mille peale Meelis Süld täna enne järjekordset Kivisildniku Positiivset programmi oma kommentaariga esines, et kuidas küll sellist juttu ERR-s ikka räägitakse. Ja mille peale Kivisildnik omakorda Meelis Süllale ja kristlastele vastas. Nalja kui palju. :-)

Olgu siinse kirjutise mõte 101% Kivisildnikule toetust avaldada. Kivisildniku positiivne programm on eetris neljapäeviti, Uudis+ programmis ja kordusena õhtul umbes 17:40.

Mobiilijuttu. N82-l on uus soft väljas ja aegajalt tasub mobiilioperaatorite uusi pakette uurida

N82-le on uus soft väljas. 11.0.117. Näikse rohkem vigade paranduse uuendus olema. Nii et värskendagem telefonide softe.

Samuti tundub mõistlik olema aegajalt mobiilioperaatori teeninduses käia ja küsida, milliseid uusi pakette nad pakuvad. Peale selle, et nad neid juurde teevad, tekib seoses kliendistaažiga juurdepääs odavamate hindade olemasolevatele. Et see kõik nii keeruline on, siis lihtsam on teenindajalt küsida kui netis näpuga järge ajada.

ID-kaardiga sisse logides seansid aeguvad kole kiiresti

Imelik, ID-kaardiga telehansasse või emt iseteenindusse sisenedes aeguvad sessioonid kümnekonna sekundiga. M-ID-ga end identifitseerides mõlemad lehed aga toimivad tõrgeteta. Mis see nüüd siis tähendab?

Telefoni kiirendusanduriga arvuti juhtimine

Mida kõike ka välja ei mõelda: telefoni kiirendusanduriga arvuti juhtimine.

Ajaveebide turvalisusest

Räägitakse, et daki.tahvel.info on ära häkitud. Narr lugu küll.

Paroolid pandagu pikad ja keerulised. Ja ma nt kirjutan alati Wordiga ja postitan Outlookiga või vahel harva toksin ja saadan Gmail Mobile-ga. Esimesel juhul on kõik kirjutatu ka kahe sünkroniseeritud arvuti kõvaketastel olemas. Mõlemal juhul lisaks veel Gmaili saadetud kirjade hulgas.

Prügi kaardistamise teine päev. Nähtu Flickris ja Nokia Sport Trackeris

Taas eilse jätkuks. Täna hoidsin Sport Trackerit sisselülitatuna. Tulemus on siin. Ja siin on (telefoniga tehtud ja Shozuga Flickrisse tõstetud) marsruudil tehtud pildid.

Kui aega saan, panen prügi kaardistamisest paar rida kirja, et millist tehnikat kasutasime, mis õigustas ja mis mitte.

PaneVastuPead ehk TeemeÄra kaardistamine

Eilse teema jätkuks. Tänane prügikaardistamine Kõpu vallas, PaneVastuPead2008, ptüi, TeemeÄra2008 raames.

(sinine ja punane on läbisõidetud teekesed) Tulemused Flickris

Atomium Brüsselis (foto)

Atomium Brüsselis. Raua molekulaarne struktuur, suurendatuna 165 mld korda.

Shozu + Flickr = geotaggitud fotod

Homseks prügikaardistamiseks üritasin lõpuks ometi Shozu ja Flickri geotagitud fotode kaardilepaigutamisest aru saada. Ja sellest, kuidas koordinaatidega üles laetud fotosid kaardil süstematiseerida… ma ei mäleta, millal ma viimati ühe veebilehe loogikat nii vähe oleks suutnud jälgida. Õhhh. Poolest päevast on kahju.

Pungestuse tulemus.

Homodest ja kasiraamat.ee-st

Lisette Kampus viitas ühele käsiraamatule noortega töötavatele inimestele, teemaks sooline identiteet ja soorollid (www.kasiraamat.ee). Päris huvitav sirvimine ka minusugusele, keda homoteema niiväga ei huvita. Julgen soovitada ka allalaetavad heliklipid ära kuulata, need oleks muide väga kasulik kuulamine (eestlastest) põmmpeadele, kes raudlatiga pedesid tahavad peksta (fraas filmist Tulnukas). Ja homodest noortele, kes enese ja maailmaga pahuksis, kindlasti kaa.

Kardetavasti ei ole ma aga ainus, kes peale klippide kuulamist mh sõnale „haletsus" otsa komistavad. St kusagil on piir haletsemise ja probleemide mõistmise vahel. Mõtle kui kole, midagi on viltu läinud ja nüüd veel kõik vihkavad kaa. Või siis, vääramatute tunnuste alusel tehakse mõne inimese elu põrguks, seda 21.-l sajandil ja meie silme all! Tegelikult on see ju kohutav! Sellist selgitustööd (eesti keeles: harimist) peaks tegema kuidagi nii, et pimedast hirmust ja vihast ei saaks haletsus.

 

Jah, tundub, et selliseid teemasid ei julge heterod eriti puudutada, äkki keegi peab veel homoks. Ja mida pikema raudlatiga välja ilmutakse, seda kõvemini saab tõestatud, et ikka hetero ollakse.

Tegelikult on sellega aga nii, et selleks, et inimene suudaks maailma näha mitte ainult enda silmade läbi, et ta oskaks end paigutada ka sellistesse situatsioonidesse, kus ta ise varem pole olnud ja ka ei satu, kujutleda end kellegi teisena, üritada aimata, miks ja kuidas keegi teine käitub, see kõik eeldab mõningast intellektuaalset küpsust. See, kui mulle või sulle mõni asi vastik või tülgastav on, ei pea tähendama, et see kõigile vastik peaks olema. Ja kui keegi ütleb, et talle meeldib, siis miks me talle kallale peaks minema? Las igaüks elab ise oma ainukest elukest, nii nagu oskab ja tahab ja saab.

Tänases Reporteritunnis räägitakse vaimupuuetega inimestest ja kiirlaenudest

Kordus algab 19:05. Väga oluline teema! Mingi aeg on saade ka netis üleval.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Kus see EDGE siis on?

Eelmisel aastal saime lugeda, et 2007 aasta lõpuks on kõikjal EMT levialas EDGE. On aasta 2008 kuid Saaremaal satun EDGE levialasse jätkuvalt kahetsusväärselt harva. (edge tugijaamade nimekiri)

Vahel, nt hetkel, ikka imestan, miks ma väljaspool kodu KÕU-d ei kasuta. Nojah, linnas, 3G levis on EMT nett kiirem. Kuid mul on seda internetti rohkem ju ikka väljaspool linna vaja.

Paar viidet:

Valdo Kalm: Jätkame investeeringuid mobiilsesse lairibatehnoloogiasse. Aasta lõpuks on kogu Eesti kaetud EDGE-ga ja kõik maakonnakeskused 3.5G-ga. Ärileht. Äripäev.

Jälle jahvatan liiklusest. Anonüümsuse mõjust käitumisele

Huvitav, milline näeks liiklus välja siis, kui numbrimärgiks oleks auto kasutaja nimi? Tropiks muutumisele annab ju tõuke ettekujutus anonüümsusest. Seda pandi tähele inimeste liikudes, nt ümber asustatud (nt siiarännanud venelased) st end anonüümsena tundvad inimesed muutuvad kergemini pättideks, ja ju kehtib see ka autosse peitu pugemisel.

Ühe tüübi parkimised.

Viitas kirjatsura.

Liiklemisoskus on elutähtis oskus

Et liiklejaid on üha rohkem, pinnaühikul aina tihedamalt, elukorraldus eeldab üha pikemate vahemaade läbimist, siis minu arvates on viimane hetk kooli lõpuklassides viia sisse liiklusõpetus. Tundide peatükkideks võiksid olla ummiku- ja selle tekkeanalüüs, avariis osalevate osapoolte käitumismudelid, ristmiku ületamine jalgsi ja autoga, liiklust korraldavate märkide paigaldamise põhimõtted, liikluskorralduse algtõed, viisakusõpetus jne. Sest nagu näha, autokoolidele ei saa lootma jääda. Ummikud tekivad aina uskumatutesse kohtadesse, õnnetused juhtuvad aina kummalisemates paikades, aina rohkem tunde ööpäevas veedavad inimesed ummikutes ja liikluses osaledes.

Lugu kolmest toredast tüdrukust

„Olen kohal, ma ei hakka tuppa tulema, ehk saad ise õue tulla!?"

„Jaa, OK!"

Juta tuligi kohe, väike karbike näpus.

„Aitäh et läbi said tulla. See on minu kingitus Jaanale ja õnnitle teda ka minu poolt!".

„Jaa, muidugi õnnitlen".

Mari sõitis minema, Juta läks tuppa. Mari silmitses ristmikul seisatades korraks karbikest, mingi kreemi karbike – ju polnud Jutal pakkepaberit ja kasutas enamvähem sirget karpi millegi muu pakkimiseks. Aga võib-olla ongi kreemike, vahet pole, armas meelespidamine ikkagi.

Tunni aja pärast heliseb Mari telefon:

„Mari kuule, tegelikult ma ei kingi Jaanale seda kreemi, mille karbi ma sinu kätte andsin, seal sees on üks teine asi.".

„Eee, ahah, ei, jajaa, muidugi, arusaadav"

„No ma mõtlesin et ikka ütlen sulle, et ega ma talle siis kreemi ei kingi".

„Ahah, nojah, tore."

„Tsau"

„Tsau!"

Juta käis kõnele eelnenud 60 minuti jooksul toast tuppa, näppis telefoni, helistan – ei helista, helistan – ei helista? Kirjutaks sõnumi? Aga see võib viidata sellele, et ma ei julge helistada? Peaks ikka helistama. Äkki Mari arvab, et ma olen rumal, et nii niru kingituse temaga kaugele väljamaale saadan. Või peab mind ihneks või arvab, et mul pole rohkemaks raha? Ja pakkimata ka veel! Äkki koguni naerab mu üle? Aga lihtsalt helistamine, et karbis ei ole odav kreem vaid hoopis midagi muud, on ju kaa imelik? Kurat küll. Oleks pidanud kasvõi valgesse paberisse pakkima, ma oleks jõudnud küll, võinuks Maril kasvõi oodata lasta. Oleks võinud ju ka posti panna. Mh, põrgusse, helistan ja ütlen, et seal sees ei ole kreem vaid üks teine asi.

Belgia liiklusest

Belgias oleks Soo tänaval (Tallinnas) suurim lubatud kiirus arvatavasti 70. Ja seal 70 alas sõidetaks 100-ga. Meil on 30.

Selline tähelepanek, äsja Belgiast saabununa.

No tõesti, meie 40 = sealne 70, ja veelkord, lubatu + 30..40 km/h näikse täiesti tavaline, see teeb siis kitsaste tänavatega väikelinnas 100 km/h. Nüüd küsimus, miks siis neil laibarada tee ääres ei ole, nagu meil on? Ikka ainult sellepärast et meie oleme lollid ja ajame vales kohas oma õigust taga?

Koertest ja kuutidest

Olen juba mitu aega mõtisklenud, et kuidas küll koeraomanikke motiveerida oma koertele koeraeluväärilisi kuute soetama. Võiks mingisuguse kampaania korraldada, nt reklaamide vahele sokutada klipikesi viletsas kuudis kössitavast koerast? Pildistada kehvasid kuute ja need pildid kuhugi üles panna? Näituski korraldada? Onu Akslini maakolkas, kelle penid on eluaeg küüni seina küljes külmetanud, nii ei jõua, küll aga ehk läbi tema laste?

Minu eelnevaid mõttevõbelusi toestas veidi tänane EPL-i artikkel uuest lemmikloomamäärusest. Koeraga on ju see jama, et ta ei kurda ja ei lähe kaebama. Maal ringi liikudes on kohe kurb vaadata neid rääbakaid krantse ketijupi otsas ja kuudilobudike ümber.

Rõõm vanast autopannist

Kuuldes - nähes, kuidas uute ja suhteliselt uute autodega hädas ollakse, (viimasest ajast: mõni kuud vana Fiat ei käivitu või mõni aasta vanal VW-l jookseb mootor kokku. Või mädaneb peale garantiiaja lõppu sumbuti ära, 3 aastat vana auto ei saa pidurite pärast ÜV-lt läbi jne jne), jutustan kuidas ma meie muldvana Audi A4-ga tehnilistel ülevaatustel olen käinud. 7 aasta jooksul mil me temaga ringi oleme sõitnud (selle ajaga 170 000 km), on olnud ÜV-l 1 jama, ja selleks oli porine auto. Ülevaataja ei olnud nõus nii musta autot üle vaatama. Nüüd paar kuud tagasi olin suisa kõhevil, et ei tea millises seisus sillad, pidurid, amordid, heitegaasid olla võiks, pole vist poolteist aastat auto alla sattunud. Kuid läks nagu alati, kõik oli korras. Kui korras, ei tea, nägin ainult ühte arvulist näitajat - tagasilla pidurite disbalanssi, see oli 3% (30 olevat lubatud).

Viimasest paarist aastast meenuvad mitteautoalustest jamadest bensiinipump ja mõned pisividinad nagu bensiininäidik, katuseluuk, aknapesuvedeliku pump… kindlasti on midagi veel, aga ei tule meelde.

Tegelikult on lausa lust üsna hästi koospüsiva vana panniga ringi kärutada, hinnal pole enam kuhugi kukkuda, kui juhtubki midagi tõsisemat, ei saa kulutused olla suuremad kui auto turuhind.

Las ma rõõmustan siin ühe rõõmu veel ära - 7 aasta jooksul ei ole mitte kordagi uksed, ukselingid ega käsipidur kinni/peale külmunud. Vähemalt Fordil ja VW-l on nii mõndagi veel õppida.

Nokia ja USB Andmeedastusrežiim

Targemaid Nokia mobiile saab kasutada ka mälupulgana, st USB režiimiks tuleb valida Andmeedastus ja arvuti näeb telefoni mälupulgana. Õigemini, see peaks nii olema. Tegelikkuses on aga nii, et kui erinevaid rakendusi mälukaardile salvestada, no et telefoni mälu vabam oleks, siis ei ole võimalik PC Suite režiimist Andmeedastusele üle minna, ütleb et mõni teine rakendus kasutab mälukaarti. Milline? Ei tea. Ja seda ka kohe peale telefoni restarti. Mida teha? Mina tegin nii, et lülitasin telefoni välja, võtsin mälukaardi välja, telefon sisse, need rakendused, mis mälukaarti otsima hakkavad, saavad pika nina. Siis mälukaart sisse, USB juhe taha ja menüüst Andmeedastus. Mul igatahes õnnestus.

Miks peaks telefoni mälupulgana (USB Mass Storage) kasutama? Et ülevaatlikumalt mälukaardile midagi tõsta, katalooge luua, ja mis minu jaoks kõige olulisem, Nokia Map Loader nõuab selleks, et arvutiga netist tiritud kaarte telefoni saaks tõsta, just seda Andmeedastuse režiimi.

Hirmud ja õudusfilmid

Kas ainult mulle tunduvad õudusfilmid naljakad? Tuleks vähem märgata liialt valju heli, kaadrite vilgutamist ja näitlejaid paksult katvat grimmi? Või pole ma päris õudukaid näinudki? Tont teab.

Miks selline teemakäsitlus? Esiteks, eile oli TV3-s Ring (on see õudukas või mitte?), teiseks, olen kuulnud, et nt Militaarne Hiiumaa aaret (pilt Annelist) on takistanud avastamast õudusfilmid, ja kolmandaks, käies L-ga hämaras keldris puid toomas, hüppas ja röögatas too, kui seina najal olnud hari pikali vajus. Mingid hirmud on inimestes. Ja kõige arusaamatum hirm on minu arvates hirm pimeda metsa ees. Öine Eestimaa mets on minu arvates kõige turvalisem koht üldse. Miks? Sest seal ei ole inimesi.

Vana aja hirmud, mis tulenesid religiooni ja uskumuste muinaslugudest on asendunud uute, filmihirmudega? Aga ju on siis inimesele hirmu vaja. Miks need hirmud muidu välja on mõeldud.

Postkastid metsas (foto)

Prügi metsas

Prügi metsas. Saaremaal. Jah, saatsin koordinaadid ka TeemeÄra2008-le ja see hunnik on kaardile märgitud.

Aed ja Opel (foto)

Salme 2008

Paar naljakat programmikest telefonile

Vaja loodida aga loodlauda pole? Pole probleemi, tõmba siit üks kaval tool ja loodi telefoniga. :-) Nt N82-ga täitsa toimib. Veel 1 samal põhimõttel töötav kasutuvidin.

PS enne nende vidinate installimist peab telefonis Python 1.4.1 olema.

Sõrmemassöör

Sõrmed kanged suurest SMS-de ja e-kirjade kirjutamisest? Pole hullu, telli sõrmemassöör.

Viitas Intomobile.

Proov

Proovin telefoniga otse siia pilti saata.

Joonas Hellerma ja tema saatekülalised

Usutavasti vaatasid täna kõik Tähelaeva. Ma ei hakka siin kordama, mida ma Lauristinist arvan. Küll aga tahaksin tähelepanu juhtida verinoore ja julge Joonas Hellerma kontemurdvate saatekülaliste valikule. Jaan Kross(*), Marju Lauristin, Rein Veidemann, David Vseviov. Vahel muidugi tundub, et need väärikad külalised, kes rohkem kes vähem, on saatejuhi mõningasi konarusi elegantselt silunud, kuid seda pole minu arvates ülemäära palju vaja teha olnud. Eakohaselt öelduna, vingelt paneb.

(*) ma ei leidnud mitte kusagilt ühtegi viidet, et Kross üleüldse Tähelaevas oleks olnud, no aga ma nägin seda saadet ju oma silmadega!

Viigem täna õhtul Krossile küünla

Oleks ilus, kui täna õhtul, üksi ja mitmekesi, külla minnes või külas olles korraks kõik koos Jaan Krossile küünla viiksime, Vilde mälestusmärgi juurde. Et seal hetk tagasi väga tuuline oli, siis peaks tuulekindel küünal olema.

Mina ei osaleks Pekingi olümpiamängudel

Neeger küsib, kas eestlased peaksid Pekingi olümpial osalema. Minu vastus oleks ei, ei ja veelkord ei! Sportlastelt võistlemisvõimaluse äravõtmisest oleks minu arvates palju olulisem läänemaailma ühtne sõnum Hiinale, et punahiina inimõigustest mittehooliv režiim on mõistusevastane ja absoluutselt aktsepteerimatu. Mõned küll arvavad, et läbi olümpiamängude õnnestub Hiinas inimõiguste vallas rohkem ära teha, kui olümpiamänge lihtsalt ignoreerides, et see oleks siiski teatav dialoog. … ma väga kahtlen sellise dialoogi tulemuslikkuses.

Minu tagasihoidlik arvamus on seega, et oleks õiglane, kui Pekingisse ei sõidaks ei Euroopa, USA, Austraalia jne sportlased.

 

Üleskutse vältida Hiina kaupu.

Kaval ettekääne mõne raamatu lugematajätmisest

Hetk tagasi mõtlesin välja hea põhjenduse mõne raamatu lugemata
jätmise õigustamiseks - ma olen selle raamatu jaoks liiga rumal olnud.
Varem lugedes oleks liiga palju saamata jäänud.
Selline tõdemus justkui distantseeriks olnust, vähendaks piinlikkuse-
süütunnet, märgiks praegust paremolemist.

Küll ma olen kaval. :-)

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Vilgutada või mitte vilgutada?

Vilgutada või mitte vilgutada? Vastutulijat politsei eest hoiatamiseks siis. Seni liikus mu mõte sellist rada pidi, et juhul kui kiirust mõõdetakse mõne märgipaigaldajate poolt poolunustatud 30 alas, siis vilgutan kindlasti. Oleks ju pahatahtlik vastutulijat ebakohase märgi tõttu mittearuka võimaliku karistuse eest mitte hoiatada. Kuid kui liikluskorraldajad on minu arvates liiklust hästi korraldanud, piiravad-keelavad märgid on õigetes kohtades ja ka kiirust mõõdetakse põhjendatud kohas, siis soovist roolijoodikuid, hulle kimajad ja autovargaid mitte ette hoiatada, ma ei vilgutanud.

Teisalt, nagu elu näitab, võib ka nii juhtuda, et kiirust mitteületavale juhile võidakse kellegi teise kiirus pähe määrida. Kõigile ja kõikjal vilgutamine vähendaks sellist riski. No aga nende üksikute jauramitega peab ju ometigi keegi vestlema, vahel oleks hea, kui mõni politseiga ootamatult kohtuks. No ütle nüüd, kas siis vilgutada või mitte vilgutada?

 

(tuledega vilgutades võiks seda teha paar-kolm korda ja kiiresti, et vastutulijale ei tekiks arvamust, et Su auto lihtsalt ebatasasel teel kõikus. Kiiresti vilgutamine, nii 2 Hz-se sagedusega või nii, viitab üheselt sellele, et auto ei saa nii kiiresti ebatasasustel hüpelda, seega on tegu tulede vilgutamisega)

Vikerraadios intervjuud Krossiga

Sel nädalal on kell 14:05 ja 19:05 Vikerraadios intervjuud Jaan
Krossiga. Kodukalt saab ehk ka eilse, üleeilse saate kätte.

--
Sent from Gmail for mobile | mobile.google.com

Jälle olin liikluspolitseiga hädas

31. detsembril kell 1 öösel Sondast Tallinnasse sõites, 50 km Tallinnast, umbes Valgejõe kandis, peatas meid politseinik. Vaatab dokumendid üle ja küsib, et miks nii kiiresti sõidate. Olen veidi hämmeldunud, et 92..93 km/h pole ju väga kiiresti. Politseinik näitab radarit, kus on 116 ees. Esimene sõna mis mul pähe tuleb, on absurd. Politseinik ägestub silmnähtavalt, teeb pool sammu politseiauto poole ja ütleb, kas teeme kohe protokolli ära!?! Punnitame Anneliga mõlemad silmi. Räägin et seier oli maksimaalselt 100 peal, et olen korduvalt ja korduvalt oma spidomeetrit erinevate GPS-dega (näitan GPS-ga mobiili) kontrollinud, 100 juures valetab 7 km/h. Pealegi, 2..3 km tagasi vilgutas üks vastutulija tuledega, st ma teadsin, et kusagil on politsei, seepärast olin kiirusega veel eriti hoolikas ja olen 100% kindel et seier ei olnud üle saja. Politsei vastu, vastutulija ei saanud tuledega märku anda, sest nad on eravärvides autoga. Mina siis täpsustan kusmaal ikka vilgutati ja et 116 km/h on TÄIESTI võimatu ja mingi aeg sõitis keegi kaugemal minu järel, ehk on see siis tema kiirus. Politseinik rahuneb veidi, kuid vaid veidi, räägime mõnda aega veel ja sõnab lõpuks, et loodetavasti me enam ei kohtu.

Alles mulle taheti ülemäärast kiirust kaela määrida, nüüd siis jälle. Huvitav, kui nad oleks mulle 116 eest mingi karistuse määranud ja mina selle loomulikult vaidlustanud, siis millised šansid mul küll oleks?

Päris jube mõelda, et vabalt võinuks ju juhtuda, et oleks load ära võetud. Lihtsalt lambist.

 

(Audil valetab 100 juures 7 km/h, Transporteril suvekummidega 5 km/h ja nüüd talvekummidega 2,midagi km/h)

HUA! Uuel aastal võiksime vähem mornid olla

Vaadates Viini filharmoonikuid ja üleeile näinuna meie Eesti filharmoonikuid, hakkas taas silma, kui mornid me oleme. Tänaval, laval, saalis, igal pool. Kontsert võib suurepäraselt õnnestuda, aga ikka on kõigil näod mornid. Mhm. Pilt on tehtud N82-ga.