21. sajandi katk

Ülekaalulisus on 21. sajandi katk. Nii ütles dr Levin. Selline mõte tuli siin Webberi kontserdil inimesi ja toole vaadates.

Milleks raha teenida?

Pole mingit vahet, kas teenida 10000 või 30000 krooni kuus, nagunii viiakse kõik söögirahast ülejääv raha poodi, vabaaja sisustamiseks. Elu mõte näikse olevat poes käia ja asju kokku osta. Kurb.

Poodidest

Väikestes maakohtades on heal juhul 1 pood, halvemal juhul käib kauplusauto. Natukene suuremas kohas on juba 2 poodi, kuigi ühesugused, st kaubavaliku seisukohast on seal siis 2 poolikut poodi, ja nende summa on ikka umbes pool. Jne. Küll oleks tore kui sellistel puhkudel kahe (3, 4 …) imeliku poe asemel oleks 1, rohkem poemoodi pood. Konkurentsi ja hinnateemadel seekord siin ei räägi.

Selline mõte tuli Kiviõli poodidest süüa otsides.

Haige värk

Anneli kirjutas veest.

Tirtsud

Tirtsude lärmiga tuleb mulle ikka ja jälle sügisene metsseajaht meelde, (hilis)õhtul puki otsas passimine ja tirtsulärmi needmine – ei kuule kui sead kusagil lähedal on ja millal eriti vaikselt tuleb olla. Samas, nende lärm summutab jällegi riiete sahinat…








Kuigi mulle tundus, et nad võdistavad lihtsalt oma tiivakesi, siis tegelikult nad hõõruvat tagajalgade sisekülgi vastu tiibu. See konkreetne modell lõpetas poseerimise ajaks oma siristamise, nii et piltidelt ei õnnestu tuvastada, millised kehaosad liikumises on olnud.

Sipelgad

Horisondis kirjutati hiljuti, et kui inimkond kupatada ühele kaalukausile ja sipelgaskond teisele, siis jääksid need kaalukausid tasakaaluasendisse seisma. Huvitav, kui palju keskmine sipelgas kaalub? Saaks teada, mitu sipelgat maamunal elab. Eestis elab neid vähemalt seitse siljonit.

Tore

Öösel ja vaikuses lähevad mõtted risti-rästi. Pole pidet kust kinni võtta.

Kempsud haisevad

Praegu ongi kempsude haisemise aeg.

Näljahäda

Kes kurat need parmud ja sääsed ja muud säärased tõprad küll välja mõtles?!? Ei, rohkem pole aega siin muliseda, peab tapatööd jätkama.

Mhmm, miks siin viimasel ajal nii palju hädaldamist on?

Tahan õiendada

Ma vahel ikka katsun ka intelligentset inimest mängida, viisakas, hästi tolerantne jne. olla. Mõni asi teeb aga ikka tigedaks küll. Nt see üleüldine Saaremaal joomas käimine. Eile tulin lolli aruga lõuna paiku Virtsu, et vaja paar päeva saarel olla… aga, siin ju see kollektiivne ajude_etanoolis_leotamise üritus, mõni nimetab seda ka Õlletoobriks. Miks nii sapine? Aga selle kontingendi käitumise pärast, sadamas, liikluses, ja see lärm mida sadamas passides tuleb taluda. Õhhhh.

Teine asi mis tigedaks tegi. Käisin selles firmas, kus bussile alarm peale pandi. Pätid käisid ju bussis sees, ja nii, et buss röökima ei hakanud. Ja siis konstateerivad, „paigaldaja viga“, tagaluugi avamise peale ei saanudki kisama hakata. Minu jaoks oli see tiba kallivõitu viga.

Vaeseid ja nõrku on viisakas aidata. Ja mõista. Ka vaimuvaeseid, nt neidsamu pätte ja huligaane, no et ju oli neil raske lapsepõlv, väärkohtlemised, väär kodune kasvatus või selle puudumine, jne, et see indiviid pole ju ise süüdi, et ta pätt on. Ta ei hakanud ise pätiks, vaid ta kasvatati pätiks. Hea küll, ega neil elu kerge vast ei ole jah. Tigedaks teeb aga see, kui see pätt sellest aru saab, et temast üritatakse inimest teha, talle ei vastata selles keeles, milles tema maailmaga suhtleb (teadupärast on nad destruktiivsed), ollakse tolerantne, pigistatakse vahel silm kinni, et ju ta areneb veel, ei anta latakat vastu kui ta lööb. Vot sellistega suhtlemisel tuleks vahel ikka see nende vaimsele tasemele vastav keel valida.

Veel. Mingisuguste tuusade eskortimine, sellega liikluses segaduste ja ohtlike olukordade külvamine, ja seda vaid selleks, et mingit mehikest kuhugi kähku viia. Ma kujutan ette nende politseinike tülgastust, kes on sunnitud liikluses sigatsema, maanteel autosid põhimõtteliselt välja rammima, et maanteele jõuga 3. rida tekitada. Tagavad niiviisi selle tuusa turvalisust? Väga huvitav turvalisus.

Nukraks teeb

Meil ei ole presidenti, meil ei ole valitsust, meie pealinnal pole linnavalitsust, väga paljudel valdadega on sama sandid lood. Suur osa rahvast on äraootaval seisukohal, ootavad kannatlikult, et ükskord selline olukord ju ometigi lõpeb, et meie riigis ju ON inimesi, kes suudavad ümbritsevast aru saada, kes on võimelised naatukenegi!!! oma tööd tegema. Rahvas näikse olevat justkui tuimaks muutunud, jah, meie linnade tänavad on KOHUTAVAS seisukorras, (sellest saab eriti hästi siis aru kui mõnda aega mitte linnades sõita või korraks välismaal käia), meie politsei, tuletõrje, piirivalve laguneb, me ei ole võimelised seoses euroliiduga avanenud võimalusi kasutama, erimeelsuste vältimiseks valitsuses tundub lihtsaim lihtsalt vait olla, riigile varem sissejoostud hoo ümber jalalt jalale karata ja hüüda „mina tegin mina tegi!“.

Või siiski, kui Eestil kohe üldse valitsust poleks, oleks vaid mingisugune ametkond, mis eelmise aasta eelarveridu korrutab nt 1,1-ga, siis ehk ei laguneks (lammutataks) me riik nii kiiresti, ei mängitaks rahva raha kellegi taskusse? See oleks vist parem variant, kui see praegune, kus poliitilisel areenil laiutavad ees tegelased, kel puudub vaimne potentsiaal teha oma valitud tööd… ma ei viitsi siin rohkem sel teemal vahutada. Piisab kui uudistest ministrite jne tegelaste sõnavõtte ja tegusid jälgida. Päris jube kohe.

Jänes

Ja eemal on ka kass nööri otsas.

Proov telefoniga

Mitte et grafomaania eriti ägedaid vorme võtaks ja ka mobiiliga siia kirjutama peaks, aga huvi pärast proovin.      

Täiendus: eelnev jutt tuli siia selle abiga.

Oh, hea mõte tuli

Korjata kaubanduskeskustest rahvast bussi peale, ja sõita prügimäele. Näitliku õppevahendina võiks Eestis ühe ööpäeva jooksul tekitatud prügihunniku suurune prügihunnik (küll on vinge lausekonstruktsioon) seal prügimäel olla. Teha tiir ümber hunniku ja tagasi sõita, teine tiir teha ümber kaubanduskeskuse. Ja siis lisada, et see on meie elu, selleks me tööd teeme et see ahel toimiks. Ja et ümber toorainete hunniku, millest see kaubanduskeskusetäis asju toodeti ja kohale toodi, ei saa bussiga sõita, see oleks liiga suur.

Majandusest ja mõttekusest ja... st kisub jälle targutamisks

Ma siin seadsin oma aruraasukesega selliseid tarkasid sõnu ritta, nagu majandusmudel ja tegelik omahind. Katsun nüüd tiba selgitada, mida selle all mõtlesin. Olla kaht sorti väärtust, tarbimisväärtus ja vahetusväärtus, taolise liigituse autor A. Smith ise tõi näite õhu ja teemanti kohta, õhk ei maksa midagi, aga selle õhu tarbimisväärtus inimesele on tohutu, vältimatu, ühe kopsutäie eest annaks miljonär mingis olukorras kõik oma miljonid ära. Teemant maksab palju aga tolku tast pole. Turumajandus on aga keskendunud just vaid vahetusväärtusele, st praegusel kujul saabki ta toimida vaid lähtudes vahetusväärtustest. Ta maksimeerib kasumit lähtudes vahetusväärtusest. Ja meil ongi selline olukord, et sööme siin Eestis Tallinnas valmistatud jäätist Hiinast toodud jäätisepulga otsast, ameeriklane viskab kaminasse Eestist sinnaviidud halupuu, eestlane joob (ja mitte ainult ei joo) Prantsusmaalt siiaveetud H2O-d. Et meil see nn majandus muudkui kasvab ja kasvab, siis pole rahval suure teenitud rahahunnikuga (no tegelikult mulle tundub, et see polegi enam päris raha, me ei loo ju suurt midagi, seega on see raha paljuski bluff, katteta, mulle tundub nii) mitte tuhkagi teha. Inimese sisendiks on saanud reklaam (filmid, meedia jne, tekitatud rahuloludefitsiit), temast on saanud „mida ma täna ostan“ otsustamise masin, ja väljundiks on ostuotsus, st tellimus tööstusele. Tulemus on see, et inimesed keskenduvad asjadele, maailmas toodetakse mägedeviisi kõikvõimalikku jura, ja kõik see jura ostetakse ka ära! Kuna see ullike manipuleeritav inimene ongi see kõikvõimas turg, mis peaks kogu meie majanduse paika loksutama… siis… mis mõistuspärast loogikat selliselt masinavärgilt ongi oodata? Inimene ei ole veel pädev olema see „nähtamatu käsi“. Ja täna ongi nii, et paljud tegelikud, olulised asjad on majanduslikest hoobadest, meie tähelepanust väljaspool. Inimkond tegeleb paljuski mõttetustega, tooraine tonn viikase ühte ilma otsa, toodang teise, ja suur osa sellest toodangust on tegelikult tarbetud, niisama pullipärast toodetud, ostetud, utiliseeritud. Päris kole kohe mõelda sellele kõigele.

Üks vanem mõte kaa. Ja teinegi.

ABS-st

ABS-st natuke. Olid ajad, olid autod… Sinise Scorpioga sai ABS-i vigade diagnoosimine päris käppa. :-P

Poisikestel peakski kõpitsemistvajavad autod/motikad olema. Arendab loogikat ja mõtlemist. Ja õpetab vajadusel mutrivõtit käes hoidma.

Diisliving käib ülepea

Mõttearendus Pille-Riini kommentaarist.

Ükskõik mida me ka suhu ei pistaks, igal asjal on diislimekk man. Oma aias kasvanud kartulil kasvõi läbi toodetud ja kohaletoodud labida nt. Ei, see on normaalne, põllumees ja traktor (ok, Päike kaa) on ju need, kes meid elus hoiavad, kogu toidu toodavad. Samamoodi teevad ka veoautod oma ausat tööd, põld on seal, inimene on siin. Ebanormaalne on aga mu arust see, et lennukid ei mahu enam varsti taevasse ära, sõiduautod ei mahu enam ammu tänavatele ära, ja… meil läheb aina paremini! Majandus kasvab!

Ja ka kõik muu ümbritsev on diislivinguline (ja sellevinguline, millest elektrit toodeti). Kõik on toodetud elektrijõuga, kohale veetud (paigale tõstetud) diisli jõuga. Nagu ka kõik üleliigne prügilasse, taaskasutusse saab viidud.

Selline lihtlabane kirjatükike.

Kütusefiltrii vahetamine

A4 bensiinifiltri vahetusest.

Lihtsalt infoks. Silmas pidades, et nüüd suvel on autoremonditöökodadel 3 nädalat ja pikemad järjekorrad.    

Täiendus: oi, üks väga oluline sõna jäi lisama, Quattro. Vedav tagasild muudab bensupaagi ümbrust oluliselt.

Jälle üks asi, millest ma aru ei saa

See on see, et miks paneb täiskasvanud (üldjuhul) mees suvel palavaga omale mütsi pähe, mitte nokamütsi vaid ikka villasest vms materjalist, ja surub selle siis veel kõrvuni pähe kaa.

Jah, olla inetu osatada ja kritiseerida, aga nädalatagune pilt (väga palav!), kus lühikestes riietes ja higistav noormees oli villase mütsi korralikult silmini pähe surunud, ajas mind kohe päris naerma. No küll on see sõnum, mida see peakate peaks edasi andma, ikka oluline!

Minu siiras kaastunne sel raskel suhtlusel.

Mure ETV ja ER tuleviku pärast

Ansip väitis, et uus ringhäälinguseadus on soomlastelt maha kopeeritud, ja et seal olla maailma parim meedia. Rääkides poliitilisest sõltumatusest, sellest et 12 parlamendiliikmest koosnev komisjon hakkaks riigimeediat juhtima (Gräzini väide, et kuna poliitik jagab raha, siis on poliitikul ka õigus riigimeediat juhtida, on ikka eriline pärl!), tahaksin ma kõigepealt öelda, et Soome poliitikut ja meie poliitikut ei saa ju võrrelda! Meil on nt Reiljan. Ja kes teab, kes meil seal riigikogus järgmine kord istub, milliseks see komisjon kujuneb? Ja teiseks, Samosti väitel on Ansipi väide, et see meie uus seadus on soomlastelt maha viksitud, täielik vale.

Kännust paberini

Panen kiiruga paar arvu siia. Seoses paberiga. Seda, mismoodi mootorsaage toodetakse ja hommikul saebrigaad metsa sõidab, ei oska ma numbritesse panna, kuid metsaveotraktor põletab ööpäevas, ütleme keskmiselt 200 l diislit. Et neid masinaid üldjuhul seisma ei panda (sellest teemast, tööst metsas, kirjutan kunagi pikemalt), siis 6 tonni kuus, sinise diisliga on see 60 000 krooni kuus. Metsaveorekkad põletavad tiba rohkem, 100 000 EEK-i kuus kütusele olla normaalne kuu. Siis laevad, mis puidu Soome viivad, meil õnneks suured paberitööstused siinsamas kõrval, sealne tootmisprotsess, toodangu laialivedu, heal juhul taaskokkukorjamine ja taaskäitlemine jne. Piiik pikk ahel, ja kõik see ahel läheb käima hetkel, kui ajaleht postkasti kukub või me poes paberkoti, raamatu, pakendi jne kassalindile tõstame. Ah mis ma ikka ilmselgetest asjadest nämmutan. Bitte raiskan. Aga see meie majandusmudel ei kajasta kõige adekvaatsemalt asjade tegelikke omahindu, ressursside kasutust.

Ahjaa, siia tuleks lisada veel see diesel, mis tuleb kulutada et seesama diisel metsa ja veoautosse tuua. Keegi võiks selle iga riigi kohta eraldi välja arvutada, saaks teada, mitu grammi miskit loodusvara selles õnnetus paberkotis ja kilekotis on.

Nüüd aga tööle.    

Ematehnik sapist

Kui viitamisteks läks, siis ematehnik räägib sapist. Lisan omalt poolt siia veel 3 sõna, tolerantsust, tolerantsust, tolerantsust.

Võta kilekott

Mõtisklesin millaski, et ei tea kas kilekott on ikka nii paha, võrreldes paberkotiga. Targutajal on mingit inffi. Kahjuks pole praegu aega neid linke seal lugeda. Igatahes, nn rohelisuse ümber kipub palju müüte olema.

Öösel on teistmoodi ujuda

Ma ei ole vist mitu aastat kell 2 öösel, täiskuu ajal, uduga ja alasti ujumas käinud. …enne vette minekut on väike tõrge, et õhk juba jahe, mis sinna vette ikka ronida, aga mõistus ütleb, et pärast on mõnus… kaldast tibake eemale ujudes ei kosta ka tirtsude saagimine, tahaks vees selliseid liigutusi teha, et täielik vaikus kuidagi häiritud ei saaks, ei raatsi sulistada. Tahaks udusse ujuda. Aeg kaotab oma mõtte, ei ole olemas sellist sõna nagu kiire, ka pärast kaldal kuivatades, mis siis et külm on. Elu on mõnus.

Ahjaa, viimati käisin laupäeva öösel vastu pühapäeva Gerliga ujumas, ja aasta tagasi ujusin öisel Xdreamil. Ja tõenäoliselt ka homme.

Taarast, jälle

Minu hiljutisele tagasihoidlikule mõtisklusele taarakogumisest ja selle loodussäästlikkusest tuleks lisada veel asjaolu, et kuna taaraautomaadid on nagunii üldjuhul rikkis (nagu ka täna, st siis eile õhtul), siis veavad pooled Eestis ringisõitvad autod pagasiruumides hunnikut taarat kaasas. Ja peale selle kirjutavad minutaolised nördinud taarakogujad poolteist internetitäit hädakisa, mis tuleb kõik kuhugi serveri ketastele toimetada ja nagu näha, sealt ka vahel bitthaaval laiali pillutada. Klaviatuuridest, kõvaketastest, suuremate pagasiruumidega autodest me täna ei räägi.

Tahaks ka vanapaberi kogumise üle inguda, et miks neil kastidel nii pisike pilu on, miks peab sealt ajalehti paarikaupa sisse toppima, müslikarpi kokku litsuma, et ta sealt pilust sisse mahuks? Miks on Sadama Hyper Rimis patareide kogumiskastike konisid täis ja minu kokkukogutud patareid sealse koristaja käe läbi kõrvalseisvasse prügikasti satuvad? Võiks veel iriseda, aga ei viitsi.

Las laps mängib, peaasi et ei nuta

Nädalavahetusel Võsul rannas kõhutades tirisin telefonisse male… misjärel selgus tõsiasi, et ma ei tea malest enam tuhkagi, st saan iga laks telefonilt pähe. Igavene jama. Vähe sellest, selle mänguga on sama lugu. Ja tollega on ka kõvasti tegemist. Pagana targaks on need pisikesed telefoninärud tehtud. Vähemalt tahan loota, et nemad erakordselt väga targad on….

Ütelus las laps mängib, peaasi et ei nuta tuleb ümber teha – las laps mängib ja võidab, siis ta ei nuta.

Nokia remondikoht. Lihtsalt infoks.

Nokia telefonile vaja softi vahetada või muud remonti teha? Mustika emt esinduses (Prisma kassade vastas) tehakse selliseid asju kohapeal, väiksemaid asju (soft, korpused jne) kohe ootetööna.

Kristiine Elisa hoolduskeskus või_kuda_nad_seda_nimetasid on kinni pandud, väidetavalt ei tehta kohapeal selliseid töid ka enam Pärnu mnt viadukti juures olnud EMT esinduses. Suvalisse EMT esindusse telefoni viies minevat mitu päeva, eile Mustikas sai poole tunniga uus soft peale.

Tahan kaa külma

Ma olen seni lolli näoga vaadanud reklaame, kus räägitakse jäisest värskusest. Alates sellest, et hambaid pestakse talveriietes ja lõpetades muu pahnaga. Et külm ja jää ei ergasta ju muudmoodi kui sunnib sooja tegema või soojemat kohta otsima. Aga nüüd, nüüd ma saa aru, miks pooled reklaamid ümber külma keerutavad - neil seal lõuna pool, kus neid väljamaa reklaame vorbitakse, on ju veel palavam!

Tahaks sinna. (Antioksüdandi pildigalerii)

3 artiklit

Punane Hanrahan viitas -
- EPL-s ilmunud Jaak Urmeti artiklile (minu jaoks jäi J. Urmeti ponnistus üksjagu arusaamatuks, nagu ka kommentaarides märgiti, võib jubedatest asjadest nn värvideotsimisega absurdini jõuda, ei ole arukas jubedustest ilusaid nüansikesi otsida ja teiselt poolt ebaõnnestunud induktsioone teha), kus mainiti muuhulgas
- Berk Vaheri artiklit, juba hoopis parem. Ta ei vastandu vaid pigem ikka täiendab järgmist artiklit:
- Margit Sutrop, VÄGA oluline teema! Üks lihtne näide:  Saaremaal on söögikoht, APTEK, st artek. Meie noorele ja soomlasele on seal põnev, aga vanematele inimestele õõvastav, ja seda õõvastust tuleb kindlasti noorele selgitada. Olen küll vaid 31 aastane, aga et isa ja vanaema on mulle veneajal toimuvast üksjagu rääkinud, siis ka mulle näib veneaja ihalus absurdsena. Vaatamata sellele, et ka minul oli ilus ja roosa lapsepõlv.  

Täiendus: on väga väga vajalik veneaegse „oh kui lahe“ juures mäletada „samas kohutav“.

Hakkan vist loomastuma

Nii nii, ma hakkan vist loomastuma, st loomad hakkavad mind omaks võtma – täna Saaremaal viludas ühe heinamaa ääres seistes tuli minu poole põldhiir, minu arvates täiesti täiskasvanud hiir, ja jalutas üle minu jalalaba, lihtsalt. Mul olid kingad jalas. Õhtupoole merest (elutegevuse jätkumiseks tuleb neil päevil pool aega ju vees istuda) välja kõndides ja kivide juures seisma jäädes vaatan, vares seisab minu kõrval, 1 m kaugusel. Vahib ringi. Ma siis nihkun lähemale, paarikümne cm kaugusele, vaatab mulle otsa, ja siis vahib jälle ringi. Nii muuseas, rahulikult. Ma ei hakanud teda noka alt sügama, tulin ära, ta jäi sinna edasi kivile seisma. Veel õhtupoole näen, tee ääres 4 rebasekutsikat. Auto seisma, kutsikad astuvad tee pealt kõrvale, autost paari meetri kaugusel vahivad minuga tõtt, ja mängivad omavahel edasi.

Tänast päeva on veel pea 2 tundi, nüüd hoian küll fotokat kramplikult kogu aeg peos. Endast väga palju suuremate loomadega ma sellist lähedust täna vist rohkem ei ihaldaks.

Tuletan meelde, et

laeva/praami vibra paneb autoalarmi röökima. Sama teeb ka autosse sattunud parm.

Politseil on palju tööd

Miks ma nii arvan? Ootasin täna hommikul politseid poolteist tundi, seletuse kirjutamiseks pisteti pihku tühjakskirjutatud pastakas. Ju oli kogu tint seletuste kirjutamiseks raisatud.

Politseiga oli tegemist seetõttu, et öösel käidi bussis sees, osa tööriistu viidi minema. Ja mõne kuu eest (enamvähem soliidses firmas) paigaldatud Cobra alarm oli miskipärast vait. Auto ukseasendi lülitid on korras, hommikul salongis tuled põlesid.

Kurat küll, Itaalia võitis. Ja niimoodi.

Mul tulevad varsti punnid peale, kui ETV Tallinna stuudios enne mängu jalgpalli kommenteeritakse. A’la, no mitu väravat ja millal lüüakse?

Kurat küll, Itaalia võitis. Ja niimoodi.

TV ja raadio äärealadel

Kaastunne lääne-Saaremaal elavatele ja toimetavatele inimestele (st aegajalt ka mulle) - seal ei näe telekat (ETV-d ja K2-e) ja ei kuule raadiot.

Kuulujutt

Kiviraiumisest.

Pingutatud matemaatikast

Veel üks asi millest ma hästi aru ei saa: miks peab kogu aeg nalja saama? Ja pingutama selle nimel, et oleks naljakas. Nalja saab ju niigi. Kogu aeg.

Keegi kunagi kusagil (P. Laurits? Ah, vahet pole) küsis, miks peab kõik aeg meelt lahutama, miks mitte liita või korrutada? Mina ka aru ei saa.

Maha stereotüübid!

Inimesi tuleb vahel ikka liigitada. Kasvõi selleks, et WC-sse minnes õige uks valida. Veel saab liigitada rahvuse, vanuse, harituse, jõukuse, elukutse, hobide, huvide jne jne põhjal. Huvitavaks läheb aga asi siis, kui peale mõningaste nn oluliste kriteeriumite põhjal liigitamist hakatakse konkreetset inimest ekstrapoleerimise abil edasi liigitama, liigitamisel eeldusi tegema. Üks tugevamaid kõikvõimalikke oletusi tekitavaid liigitusi on vist jõukus. Kui inimesel on palju raha, (mitte segi ajada sellega, kes palju kulutab) siis on tal kindlasti need ja need (kallid) hobid, ta pühendab oma tähelepanu tollele ja tollele teemale, nt tekstiiliteemale (rõivastele :-).

Teine päheturgatanud metafoor oleks selline, et mingi kriteeriumi piires vedada sarnaste inimeste vahel „samakõrgusjooned“. Teatud inimeste vahel joonistub muster. Teiste kriteeriumitega samamoodi, ja need mustrid peaks siis justkui kattuma hakkama. Ja nii on väge kerge jõuda reeglini, et bemmimeeste ja liikluses hullajate jooned saavad ühtima, töötu venelane on narkar, poliitik on tropp. Ja suurele hulgale inimestele saab liiga tehtud. Ja paljudele teenimatut au osutatud.

Valdo Praust ja mõisaportaal

Aastate eest (ma räägiks nagu 100 aastane…) võttis autolistis sõna mees nimega Valdo Praust, rääkis kuidas ta oma Ladaga külavaheteedel mõisaid otsides hädas on, küsis, mismoodi vanu jalgrattaid ja mootorrattaid taastada saaks jne. Seda siis muu töö kõrvalt. Tänaseks on ta väga tänuväärse töö ära teinud ja loonud mõisaportaali, väga vinge koht.

Igatahes, jõudu ja edu talle!

E-

Seoses nädalavahetusega meenus Kristjani ettepanek. Eieiei, Anne ja Risto pulmas oli see kohustuslik jutt väga lühike ja vähekoormav, vähemalt 100 korda meeldivam kui konveier-meetod-ilmajaamaonul, aga liikumispuudega, linnast eemal elavatele inimestele ja kindlasti veel paljudele oleks Kristjani ettepanek kindlasti abiks.

Keskkonnaalast teadmist vajaka

Ma tahaks näha arvutusi või kuulda mõne minu jaoks autoriteedi arvamust paaris asjas:

1. kas Eestis plastpudelite kogumine ikka vähendab keskkonnakoormust? Kas alates taaraautomaatide tootmisest kuni plasttaarat vedama hakkava veoki tootmiseni ja tema jaoks kütuse siiatoomiseni, kas see kõik kompenseerib nende (päevas kümnete, sadade?) tonnide plastiku tootmise või sorteerimise „prügisorteerimisvabrikutes“? See, et paljudes riikides nii tehakse, ei ole 100% veenev. Öko on in, tuleb projekte kirjutada, ja raha tuleb. Keskkonnamõjusid tendentslikult hinnates on ju ikka võimalik vajaliku tulemuseni jõuda. Ma loodan, et ma eksin.

1. poes kassaaparaadi juures on muuhulgas paber- ja kilekott. Kõikjalt võib kuulda, et kilekott on jube. Küsimus: kas paberkott mitte jubedam ei ole? Jah, neid ei saa võrrelda kaalu järgi, et mitu g mingit toorainet tootmiseks kulus, kuid kilekotti kasutatakse kindlasti rohkem kui 1 kord, ta pistetakse vahel poodi minnes taskusse, temaga viiakse prügi välja, paberkotti ei pista naljalt tasku, tema ei talu prügikotina kasutamist. Mh, ma ei saa ikka grammidest päris üle, kilekoti tootmiseks kulub tooret ikka suht vähe, mitu kilekotti mahub 1 tonni sisse? Mitu tonni kilekotte päevas kodudesse veetakse=toodetakse? Ma ei räägi siin praegu esteetilisest kategooriast, st et kusagil vedelev kilekott on väga inetu ja ta laguneb aastaid. Kokkuvõte, kasutagem riidekotte, sadu ja tuhandeid kordi.

1. Eesti olla omapärane riik selles osas, et 90% meil ostetud piimast on kilepakendis. Ja see olla halb, et tervist hoidev inimene peaks ikka papp-pakendis piima ostma. Täiesti arusaamatu jutt minu jaoks. Ka papp-pakend on ju seestpoolt kilega kaetud, ta liguneks ju muidu laili. Ja ka kilepakend on nö toiduainekile. Või kuidas? Ja nende pakendite tootmisest rääkides julgeks ma kahelda, et nn papp loodustsäästvam on.

Mul on selliseid küsimusi veel ja veel, aga teine kord.