Kõik oli tore, aga tuled vilkusid imelikult

Mitte et ma sooviks kõige ja kõigi kallal iriseda, et otsiksin justkui pingsalt ja kiuslikult igalt poolt vigu, kuid pühapäevase Memory valgustus ajas natukene muigama küll jah. Ja need valgusmummud Estonia laes, mis vahel pöörlesid ja vahel niisama värisesid, need võisid küll nunnud olla, aga nad olid vist veidi vales kohas, vales hoones, valel ajal. Diskopalli orkestri kohal ei olnud, vaatasin järgi. Ja jõudu tahtnuks soovida parema tagumise nurga prožektorile, tema võbelevas töös, ja lava kohal niisama (pimedalt) tuult vehkivatele prožedele. 1 asi veel, lauljad olid pimedas, 1 lambike kusagilt neid natukene valgustas, aga pimedus sellest kuigivõrd ei taandunud.

Stephen Hansen Eestis

Stephen Hanseni kontsert olnuks veel nauditavam, kui:

- lauljat oleks saatnud orkester,

- Leinatamme asemel oleks mõni teine, vähem naljatehapungestav õhtujuht olnud,

- Hansen võinuks rohkem ja tõsisemat repertuaari laulda (ei, mitte et mul Koiksoni ja G. Padari vastu midagi oleks).

- taas kohalolnud valgusmummud sähvisid jah vapralt, aga… maitse asi. :-)

 

Jäi selline, raiskuminemise maike man, et kohaletoodud laulja olnuks suuteline palju suuremat muusikalist elamust pakkuma, kuid selle asemel üritati komejanti teha ja leierdati ikka ja jälle mjuusikalide best of-i.