Loodan siiralt ja kogu lugupidamise juures hr Kaarel Tarandi vastu, et Te:
a) teete energeetikast kirjutades nalja (soovite äraspidisel viisil millelegi viidata?);
b) kirjutate neil teemadel ebakaines olekus;
c) keegi Teie nimekaim soovib Tarandi nime mustata.
Miks nii karm seisukoht? Hr Tarand, palun pöörduge nt TTÜ energeetikateaduskonda ja paluge seal kellelgi (nt prof. Heiki Tammojal) anda Teile väikene ülevaade suurenergeetika toimimisest. Sest on piinlik lugeda Teie järjekordset energeetikateemalist kirjutist. Püüdke mõista, et energeetika ei ole kunst lauajuppidest silla ehitamine üle Emajõe ega penoplasti tükkidest teletorni ehitamine. Mastaapide muutudes muutuvad põhitõed, suured süsteemid nõuavad kompleksset ja süsteemset lähenemist.
Tänapäevane energiasüsteem on ülikeeruline kooslus, mida kirjeldavad reaalteadused, mida ei ole võimalik üles ehitada „uue avara revolutsioonilise pilguga", „lastes lahti vanadest energeetikute iganenud tõdedest".
Uus Teadmine saab lähtuda Vanast Teadmisest, energeetika kui reaalteaduse esindajateks on meie ülikoolid, vastava ala teadlased. AINULT teadus saab olla baasiks Uue Teadmise loomisel, ei ole võimalik seniteatust mööda minna, uue ja huvitavaga, profaane uskudes ja senitehtut, -teatut maha tehes uutest tuultest innustununa energeetikas revolutsiooni juhtida.
Emeriitprofessor Enno Reinsalu viimatisest K. Tarandi artiklist.
3 kommentaari:
jajah, aga jumalapärast, parim taktika vastamiseks ei ole mõnitamine, vaid argumenteeritud ja selge ülevaade.
komplekse, süsteemne, keerukas? iga asja saab lihtsalt seletada (kuid lihtne ei pruugi olla lühike).
Kindlasti oled Sa Kaarel Tarandi artiklitega kursis. EPL-i ja Sirbi tellijana olen katsunud vähemalt neis lehtedes ilmunu läbi lugeda.
Ta on terava keelega ja otseütlemisega. Hulluks läheb aga minu arvates asi siis, kui jutuks tuleb Eesti energeetika. Reaalteadustel põhinevad elualad vajavad mingisugust erialast teadmiste baasi.
Mõne asja lihtsasti seletamine võib kesta aga ka aasta. Kahjuks ei oska mina lihtsat ülevaadet antud teemast teha. Mida ma siis üldse siin õiendan? Nagu Reinsalu ütles, mul on mure ja ma kardan, et ebapiisavate teadmiste põhjal tehtud järeldused leiavad laiemat kõlapinda, mis läbi poliitika viivad meie energeetika pikas perspektiivis soovimatus suunas.
Mida teha? Ma arvan, et kuna meie professuur ei soovi avalikes debattides osaleda, tuleks energeetikast ja muudest keerulistest valdkondadest kõnelda intervjuu, dialoogi vormis. Ei ole ju kõige kohasem kui ajakirjanik räägib millestki, millest ta kuigivõrd aru ei saa, heal juhul oodates, et keegi asjatundja reageeriks ja kirjutatu nõrkadele kohtadele tagantjärgi viitamisi ootaks.
Ehk siis, minu arvates võiks ja peaks energeetika probleeme lahkav ajakirjanik kontakteeruma näiteks TTÜ energeetikateaduskonnaga, küsimaks kommentaari vms.
Kirjavahetust hr Tarandiga võiks minu arvates kokku võtta järgnevalt: tema läheneb teemale üldisemalt, teades energiapoliitika telgitaguseid, mina pööran tähelepanu ka detalidele, samas teadmata poliitilistest tagamaadest, kartes aga et puudulikelt alustelt võivad kasvada väärad suunad-arengukavad jne. Et väärsammud võivad osutuda rahaöiselt väga kalliteks ja energeetika kui teaduslikku lähenemist eeldav ala nõuab täpsust ka detailides, soovin ma väga, et meie kõrgelt haritud energeetikud haaraks sule ja asuks kirjutama. Rahvast harima.
Postita kommentaar