Ühe ajalehe tagaküljel on rubriik "Sünnipäevad" (eraeluline ja seega meediale täiesti sobimatu valdkond). Eriti masendav on aga see, et rubriiki ilustab ühe sünnipäevalise foto, sedakorda kellegi sportlase foto, kuigi samal päeval oli ka M. Lotmani sünnipäev.
Müstiline on see, et kuidas on taoliste eelistustega inimkond seal, kus ta on.
5 kommentaari:
meedia ≠ inimkond
Muidu nõus: ka minu arvates on spordi kajastamine meedias ebaproportsionaalselt suure osakaaluga.
Selle peale kurtis ka Neeme Järvi üleeilses Klassikaraadio intervjuus.
Meedias kajastub eelkõige TIPP-sport. Hispaania klubi mängis Prantsuse omaga, tulemus n:n, väravaid lõid X Y Z, kommentaarid. Aga kui Eestis on tuhande osalejaga avatud rahvaspordiüritus, siis selle koha pole ei eelreklaami ega tulemusi.
Meedia ei ole jah, inimkond. Veel. Aga 100 aasta pärast?
Võtama näiteks viimased olümpiamängud, nt hävitati suur hulk "ebaseaduslikke" olümpiarõngastega lippe. St olümpiarõngaste kujutamise eest tuleb kellelegi maksta. Väidetavalt ei lubatud nt Pepsi logodega pealtvaatajaid staadionile... Ehk siis, mind häirib taolise tavalise meelelahtusäri ülistamine, ületähsustamine, ülla ja ilusana näitamine. Kuigi, vaimugegevus võiks ju iusam ja üllam, inimlikm olla, kui kusagil platsil silmad punnis pingutada ja sekunditega ja millimetritega võidu ajada.
Postita kommentaar