Laupäevase Ajaloomuuseumi loengu lõpus hämmastas mind mõnede vanahärrade seisukoht, et ei olnud neil Pätsu, 1934 – 1940 (nimevahetuse, kodukauniks, igasse kodusse lipp jne) sundkampaaniatel häda midagi, taheti ju head, ja demokraatia tingimustes on kõigil pead laiali otsas, inimesi tulebki õigete asjade tegemiseks sundida, nii rakenduvad õiged asjad kiiremini… üsna õudne hakkas.
Ehk siis, me ei saa ega tohi mitte mingil juhul, mitte ühestki asendist Pätsu '34-l valitud diktaatorlikku-autokraatlikku-isikukultuslikku tupikteed õigustada. Millega see, lubagem veendunult väita, tupiktee lõppenud oleks, kui poleks 2. maailmasõda olnud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar