Mõtisklus muretsemisest ja ülekaalulisusest

Kerge ülekaalulisus ei ole minu arvates siiski piisav põhjus muretsemiseks, enese peitmiseks, enese häbenemiseks, häbitundmiseks, kõhnadele alt üles vaatamiseks, riidest lahti võtmisest loobumiseks, stressiks ja muudeks koledateks asjadeks. Selles meie esimest ja viimast korda asetleidvas ühekordses projektis, nimega elu, on piisavalt muidki teemasid, milledega end vaevata.

 

Ehk siis, väike volt või lisakilo võib peale lodevuse viidata muide ka elutervele ja mittepabistavale ellusuhtumisele, trennis käimise ajaga võistlevale kultuuri- ja muudele intellektuaalsetele huvidele, toidu nautlemisest lugupidamisele (ja elujaatav inimene, kes oskab toitu nautida, oskab nautida ka muud :-).

 

Oma kehakaalu ja mõõtmete, grammide ja sentimeetrite pärast terve elu hädaldavad ja pabistavad naised (mehed), istuge maha ja mõelge, kaardistage ja süstematiseerige tegelikkus ja soovid, määrake enese ja enese ja teistevaheliste seoste kui terviku ehk süsteemi soovitud väljund, mille operaatoriks te ise olete. Leidnud soovitud väljundi ehk tulemi (nt kehakaalu), saate asuda sisendi ja/või operaatori muutmisele. St, kui vaadelda meid kui süsteemi operaatoreid, ja sisendeid kui me soove, siis soovitud väljundi saavutamiseks on 2 võimalust: a) muuta sisendeid ehk soove; b) muuta operaatorit, ehk meid endid. Valik on meie. Me ise oleme oma valikute funktsiooniks. Nii sisendite kui väljundite fuktsiooniks.

 

Ma ei räägi siin hedonistlikust arutust lõbudele allumisest, vaid epikuurlikust sügavamast naudingutest lugupidamisest ja välistest ilunõutetest mitterangest kinnipidamisest.

 

 

Meestele meeldivad peenikesed tibid? Meeldivad üldjuhul jah, vaadata, aga mitte ainult, minu andmetel meeldivad meile vähemalt samavõrd ka tibidefinitsiooni mittemahtuvad, gravitatsiooniga ehk veidi rohkem sinasõpruses olevad, veidi suuremaid rõivanumbreid kandvad rõõmsameelsed mittepabistavad pingevabad rahulolevad naised. (reegliloojad, pinges kontrollfriigid, pabistajad mehed ja naised, analüüsige ka teie end palun aegajalt, nähke end mitte ainult kui inimest, vaid kui inimest + suhted teistega ja endaga).

 

Ülekaalulised/paksud inimesed paigutuvad minu arvates samasse kategooriasse suitsetajatega, nad on terviseriskidest kindlasti teadlikud, kuid a) ei viitsi olukorra muutmiseks midagi ette võtta; b) ei taha midagi ette võtta. Austamist väärivad kahtlemata mõlemad otsused, kuid väikene tervisesport ja tervislik toitumine võiks (kasvõi aegajalt) igaühe ellu kuuluda, seda just tervise seisukohalt.

 

 

Süsteemi ja funktsiooni mõiste tõin sisse põhjusel, et inimese rahulolu ja õnne kirjeldamiseks saab kasutada ka teaduslikke mõisteid ja metoodikaid, mis võivad olla kasuks leidmaks põhjus-tagajärg seoseid, defineerimaks ja raamistamaks edasisi tegevusplaane. Jah, me teeme seda kõike igaüks iga päev, oma unikaalsel moel, aga kui see oma isiklik mudel tõrgub, vastust ei anna või vastus liialt ebamäärane-mürasegune on, siis tuleks võtta ikka paber, pliiats ja süsteemiteooria ja oma häda paberile panna ja hädamurepinge enesest välja taandada.

 

Elu on ilus.