neljapäev, veebruar 11, 2010

Rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv

Pikem vahe kirjutamises kohustaks justkui põhjalikumat-asjalikumat sissekannet kirjutama, mõtlemiseks ja sõnaseadmiseks on ju nii palju aega olnud. Aga ei, seekordne ütlemine saab ülbelt ütlema, et rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv. Olgu selleks tänase EPL vahel ilmunud „Loodus ravib", vohav düsgraafia (reklaamides, menüüdes ja mujal) (ah jaa, menüüdest, ühes söögikohas müüakse mahla hinnaga 16 krooni 0,200 ml), ajakirjanike – poliitikute sõnavõtud reaalteaduslikel teemadel jne.

 

Kurat võtaks.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuladi kulat :)

August Sügavast ütles ...

Nii ta kipub olema kahjuks küll. On ka omale liigagi tihti nii ajakirjanduses kui kaubanduses silma jäänud kirjavigadest kubisevad artiklid, totakad ja vastuolulised tekstid jne. jne. Justkui mingi uus poolearuliste põlvkond oleks ametisse asunud. Näiteks PMO-d ei saagi nii lugeda, et sa ei võtaks eelnevalt kõvasti leebemat hoiakut teksti ja kirjutaja suhtes, sest vastasel korral võid end mõttetult vihastada. See on kohati nagu mingi koomikute nurk vms. Ma saan aru mõnest üksikust tähe- või kirjaveast tekstis, mida muidugi ajakirjanik ka endale just lubada ei tohiks (milleks on olemas spellerid?), aga üksi väärikas välja-anne ei tohiks lubada loogikavabasid, vastuolulisi ja mõiste väärkasutusega tekstide avaldamist, mida ilmselt produtseerivad vähese elukogemusega kodanikud.