Mul on raamaturiiulis rida raamatuid, millede kohta ma ei mäleta, kas ma olen neid lugenud või mitte. Ja sama ja veel piinlikum lugu on mõne aruka inimesega mõnest autorist/raamatust vesteldes… jah ma tean, see jätab üpris kohtlase mulje. Mis teha. Ju on tegemist kehva mäluga (milleks siis üldse midagi lugeda, kui meelde midagi ei jää? Õnneks, midagi jääb, raamatut sirvides tuleb veel lugemise fakt ja sisu siiski meelde). Teiseks mittemäletamise versiooniks olen enesele pakkunud soovmõtlemist, sassi läinud mõttemänge-plaane järgmisena lugemistootavate raamatute nimekirja koostamisel. Ühesõnaga, segadust kui palju!
Väga lohutav on aga teada, et ka Kaplinski ei mäleta mõnd loetud raamatut. Milline kergendus! (Paralleele ja parallelisme, lk 166.) (Ärme seekord absoluutarvudest ja suhtarvudest räägi)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar