Kohvikus hommikust süües jäi kõrvallauast kõrva kahe väikese lapsega pere, kus suheldi eesti, vene ja inglise keeles, korraga, läbisegi. Huvitav, millistes ühikutes, milliste blokkidega, tükkidega, mõistetega need lapsed mõtlevad ja mõtlema hakkavad? Milline saab olema mõtlemise struktuur? Kas nad on täiskasvanuna võimelised kõigis kolmes keeles luulet lugema ja kirjutama?
Kaplinski raamatu „Paralleele ja parallelisme“ järgi kuuluvad kõik 3 keelt kommunikatiivsesse kultuuriruumi, mõisted on defineeritud paljuski läbi eituse, asjadel on selged piirid, tops on just konkreetne ese + ta ei ole see-ja-see-jne. Hiinalse (meditatiivne kultuuriruum) jaoks nt olla tops januse jootja… Kuid tajusid puudutavad mõisted on ju igas keeles nihkes ja erinevate mõõtmetega. Erinevate keeltega kombineerides saavad mõtted täpsemad olla?
Aino Järvesoo kirjutas kunagi, et mitmekeelses peres kasvava lapse maailmapilt on erinev emakeelse koduse keelega lapse omast. Tahaks neid maailmapilte kuidagi ära mõõta. Nii x, y, z kui t koordinaadistikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar