Inimene tahab raame, poolusi, jõujooni, tahab näha skaala otstes musta ja valget, head ja halba. Selleks et portreteerida positiivset kangelast, on tema kõrvale vaja halba ja kurja jõudu. Mida võikam on Keskerakond, seda üllam ja ilusam on mõni teine Eesti erakond. Nüüd juhtus aga nii, et kõik on halvad, halvad juba seetõttu, et piinlikuks läinud olukord pole ikka veel lahendust leidnud, vastupidi, läbi vassimiste ja vastastikuste süüdistamiste (eelteismeline "aga mis sa ise tegid?") aina piinlikumaks läheb (tuletagem meelde nt peaministri eilset fopaad telefonikõneluste teemal).
Kuid ma arvan, et positiivsete ja valgete jõudude kadumine on tervendav, objektiviseeriv. Vähemalt poliitika ei ole valdkond, kus ainuüksi kellelegi või millelegi vastandumine võiks usalduskrediiti pälvida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar