Jahmatus Kristiines

Sain täna Kristiine keskuse keemilises puhastuses šoki – ma ei saanud sõimata!!! Vähe sellest, ma ei kuulnud, et kedagi teist oleks sõimatud. Ennekuulmatu! Väga imelik tunne oli seal leti ääres seista, tavaliselt on ju esimene röögatus see, et „mis te mõtlete et me SELLE pleki ära peseme?“ või „siin on ju lukud ja nööbid, me ei vastuta kui need üles sulavad!“. Hea tuttav, kellega vahel ikka Kristiine keemilises puhastuses saanud elamusi vahetame, rääkis paari päeva eest, kuidas tema ees olijalt jope pleki kohta selgitust nõuti, ja kui vagur inimene mainis, et hoiab käekotti kaenla all ja kott on määrinud, siis röögatati et „mis te kannate siis kotti kaenla all!“. Tänase väga meeldiva kogemuse valguses rohkem sellistest juhtumistest ma siin ei räägi.