Sirp on üks Eesti tõsisemaid ajalehti, peale kõige muu ka tühisuse- ja reklaamivaba. Viimases numbris jäi aga üks kummaline artikkel silma, autoriks Anders Härm. Kuidagi nagu kohatuvõitu üllitis mu arvates. Pean silmas stiili ja mõtet (oli seal ikka mõte jah? St taheti öelda, et tegemist on kehva raamatuga? Miks ta kehv on, sellest ma aga aru ei saanud, kui mitte põhjusena arvestada asjaolu, et autor jälestab raamatu autoreid. Võib-olla on tõesti tegemist viletsa raamatuga, aga Sirbis võidaks see viletsus lahti kirjutada, mitte aga selline asi trükki lasta… ).
Ah et nt Kivisildnik paneb ka mikrofoni sisse karjudes selle plärisema, tal on aga plärinas iva, räiguses ja ülevindikeeratuses mõte, nagu ka liialdamise suunas ja ajastuses, tollest vihkamiskirjast ma aga sõnumit ei tabanud. (minutaoline peaks rohkem kui 2 korda lugema? Uh, ei viitsi)
Ehk siis, kui ikka tuleb tunne, et kedagi vihkad, võta paber ja pliiats, pane kirja, miks sa vihkad. Ja kui on selge, et tõesti on nõme inimene, oskad vajadusel ka kellelegi põhjendada, miks keegi jobu on, siis saab ju jobule vajalikud koefitsiendid omistada, teda võimalusel vältida, tema jobuolemisega ja tema ebakohtadega arvestada. Lihtne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar