Kedagi kõnetades, mistahes viisil, ei ole kuigi viisakas ega innustav end kõnetatavast kõrgemale paigutada.
Ehk siis, koolitarkust meenutades (Eric Berne minatasandid), asjalikkusele pretendeerivates olukordades olgem ikkagi täiskasvanu tasandil. Vanemana peale lendamine ei ole kuigi väärikas ega edasiviiv ning paigutab kõnetatava lapse tasandile.
Copy-paste kiiruga Googeldatud artiklile (.pdf):
KOLM MINA-TASANDIT SUHTLUSES (McKay, Davis, Fanning „Suhtlemisoskused"
põhjal)
Inimesed suhtlevad kolmel mina-tasandil: lapse, vanema ja täiskasvanu tasandil. Nendest suhtlemistasanditest sõltub ka suhtlusstiil. Igal inimesel on välja kujunenud enda jaoks mugav suhtlustasand, mis ei pruugi igas situatsioonis sobilik olla. [… ] kes on teisel suhtlustasandil ning oskama vastata täiskasvanu tasandil, et vältida asjatut konflikti, mis võib teistel tasanditel ette tulla.
Vanem
- Käsud-keelud, normid ja reeglid, mida tuleb lapsele edasi anda. Antakse
edasi palju häid nõuandeid, kuid edasiandmisviis on jäik
Laps
- Soov ise avastada, mässamine reeglitele vastu, energia ja tunnete panemine
suhtlusesse. Suhtlusviis on emotsionaalne ning vahetu.
Täiskasvanu
- Püüab luua tasakaalu suhtluses ilmneva lapse ja vanema vahel. Suhtlusstiil
on neutraalne
Pea silmas taktitundelisust selle suhtes, kes mis tasandil on. Probleemid ja konfliktid leiavad lahenduse ainult sisemise täiskasvanu suhtlemisviisi abil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar