Lumi ei muutu sulades raskemaks, pigem ikka vastupidi. Ütleme et ühele ruutmeerile sadanud lumi kaalub x kg, juhul kui ilm soojeneb, vajub see lumekiht lihtsalt kokku (lumme kätketud õhk pääseb välja), kuid lisakaalu ei saa ju mittemillestki kusagilt tulla.
Ilma soojenedes on halb see, et võib vihma sadada, mida lumi katusel mingi aeg kinni hoiab – lisakaal tuleb juurdesadanud sademetest. Teine katuseidlõhkuv faktor võib olla lume liikumine katusel, nt koguneb sulailmaga allavajuv lumi lumetõkke taha – seal saab surve katusele suurem olema.
9 kommentaari:
Võib sulaga raskemaks muutuda küll, mitte palju, aga siiski.
Kui õhuniiskus on suurem kui lume oma hetkel (see alles hakkab sulama, enamus veel tahke), siis võtab õhust vett juurde. Umbes nagu riideesegi õues sademete eest kaitstuna üsna niiskeks muutub, isegi suveööl.
Just vaidlesin postimehe kommentaarides, oeh.
Igaühel oma arvamus, kõik on "koolifüüsikud".
Lumi ei muutu raskemaks, aga lume sulamise tõttu, külm lumi sulab õhuniiskuse kondenseerumise tõttu jääkristallidele, on sulamise tulemus raskem lumelörts.
Võibolla on iva selles, et massijäävuse seadus kehtib isoleeritud süsteemis, kus tingimused ei muutu etc.
Aga lume sadamise, tekkimise hetkel ja sulamise hetkel on ilmastik, õhuniiskus muutunud, süsteem ei ole sama.
Seega ei saa 100% väita, et lume raskus ei muutu.
Katusel jookseb sulavesi ülevalt allapoole ja lumi imab selle endasse.
Jah, veeaur kondenseerub külmematel pindadel, ju ka lume pinnal. Samas, plusskraadiega leiab aset ka sublimatsioon. Ma ei oska oma arvamist valemitega põhjendada, kuid ma arvan, oletan et lumelt otse aurustumine on märksa intensiivsem kui õhuniiskuse kondenseerumine lumel. St lume "kuivamine" on intensiivsem kui veeauru kondenseerumine lumel.
Natuke aega tagasi hakkas Tallinnas uduvihma sadama, mis nõrgaks vihmaks on kasvanud, julgeks arvata, et just selline lisavesi on see lisaraskus, mis katustele ohtlik on. Kuigi, rennid on juba paar päeva nirisenud, mingi osa lumest on katustelt juba lahkunud.
Juhul kui sublimeerumist aset ei leiaks, siis oleks pilt võrreldav hommikuse kastega. Jah, siis on katused niisked ja vahel tilguvad sellest ka vihmaveetorud, kuid pragusel ajal ei ole temperatuuride erinevused kuigi suured. Õhk on paar kraadi soe ja lume pind 0 kraadi, + 2 kraadi juures olev 100%-lise absoluutse niiskusega õhk ei suuda kuigi palju vett 0 kraadisele lumele kondenseerida. Praegune külm õhk on sooja suveõhuga võrreldes veel üsna kuiv.
Juhul kui lumi siiski õhuniiskusest massi juurde saab, siis julgen arvata, et see kaalu suurenemine on väga väike.
Mnja, selle järgi võib kaal tõesti hoopis väheneda.
Mõni füüsik võiks katsetada mõlemat teooriat :)
Vaatleme nt 0 kraadise veega porilompi. Olgugi et õhk on soojem, see lomp pigem kuivab, kui temasse tekib vett juurde. Jah, ümbritsevast niiskemast õhust kondenseerub vett lompi, kuid samal ajal see lomp ka ise aurustub, ja aurustumine on arvatavasti intensiivsem, kui kondenseerumine.
Sama katse võiks teha ka ju ämbris. :-)
kuigi füüsikaga võib siin tõesti asja hulluks ajada ei saa mööda vaadata ühest tõsiasjast - on sula ja katused muudkui kukuvad sisse.
selgituseks võiks öelda ehk seda, et kui isegi katust suuremas plaanis vaadates lume mass ei suurene (ei saja vms), siis sulamisel tekkiv vesi hakkab koonduma madalamatesse kohtadesse viies nii kaalujaotumise ebaühtlaseks...
Katuste sissevajumiseks nüüd kevadel on kindlasti mitu põhjust. Kevadeks on katusel kõige rohkem lund, sulaga sadav vihm jääb lumme pidama, sulaga tekib lume ja katuse piirile veekiht mis laseb lumel alla vajuda. St lumi saab katusel ümber paikneda. Ja mis minu arvates kõige olulisem, kui maja ühelt katuse poolelt lumi on maha vajunud, rõhub ühele poolele pidama jäänud lumi viilkatust horisontaalsuunaliste jõududega.
Postita kommentaar