Marek Strandbergile kirjutatud kommentaar:
Ma ei saa kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Purikate tekke puhul on olulisimaks teguriks lume paksus katusel. Lisaks see, kas katuse all on eluruum või kütmata pööning. Ja siis katuse soojustatus.
Kohev lumi on suurepärane „soojustusmaterjal“, kui me maname silme ette katus+lumi temperatuuri gradiendi, siis ka kõige parema soojustusega katuse puhul kujuneb mingi lumepaksuse korral temperatuuri 0-punkt lumme, mitte katuse sisse – sel juhul on katuse pinnal plusskraadid ja tekivadki purikad. Kujutagem ette, et meie maja on nt 20 meetrise lumekihi all – sel juhul hakkab maja ümbritsev lumi igal juhul sulama, majas eraldunud soojus ei pääse lume alt välja, ükskõik kui hästi see maja soojustatud on, olgu seintes või 2 meetrit kivivilla.
Muide, teades, et koheva lume soojusjuhtivustegur on vaid ca kaks korda parem kui kivivillal, saame tekkiva sulalume kihi paksuse ja lume kogupaksuse kaudu välja arvutada katuse summaarse soojusjuhtivusteguri. :-)
Ehk siis, veelkord, igasse majja tuleb toasooja hoidmiseks sisestada x kW soojusena eralduvat energiat – kogu see energia aga ka lahkub eluruumidest õue, mingil moel. Purikate teke või mitteteke ei ole aga küttearvetega mitte väga üks-üheselt seotud, see sõltub peale soojustatuse ka maja konstruktsioonist (eluruum katuse all) ja tingimustest, kuidas see soojus lahkuda saab (kas läbi paksu ja sooja lume või seintelt-katuselt otse külma välisõhku)
http://urmase.blogspot.com/2010/01/jaapurikad-ei-pruugi-tahendada-halba.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar