Esimene maja on selline, kus pööningul eluruume pole, st tubade soe lagi on lumisest katusest kaugel, ja kui pööningul saab välisõhk suhteliselt vabalt liikuda, siis kogu lagede kaudu lekkinud soojus väljub kergesti pööningult – pööningul on külm ja lumi sulama ei hakka.
Teisel majal on lumise katuse all soe tuba. See, kuidas temperatuur katuses/laes jaguneb, sõltub soojustusest ja lumekihi paksusest – et lumekiht on halva soojusjuhtivusega (kuiv lumi on vaid paar korda halvem soojustus kui kivivill), on lumi vaadeldav seina/katuse osana (*). Sel juhul pole midagi imelikku, kui lume all, katuse pinnal temperatuur üle 0 kraadi on ja vesi mööda katust, lume all, allapoole voolab, et „õue“ külma kätte jõudes purikateks külmuda.
Kolmandal majal on kogu pööning soe, lisaks, katuseakende olemasolul lekib sealt tahestahtmata rohkem soojust kui soojustatud katuse kaudu – nii et kolmandas majas võivad soojuskaod tegelikult palju väiksemad olla, kui esimeses majas.
Lisaks eelnevale, nii renoveeritud kui uutel majadel võivad vihmaveerennides küttekaablid olla, mis jällegi hägustab purikate olemasolu ja soojapidavuse seost.
(*)
vaatleme lund seina/katuse osana. Ütleme et meil on ülihästi soojustatud sein, nt
3 kommentaari:
Tere, vastuseks M. Strandbergi ajaveebi (https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3428407513410715885&postID=6820851862394422283&page=0&token) kommentaariumile u. kuu aja eest (ma pole just kõige tihedam «kommija»). Aga vastus on «jah», st. mul on katuseakendega pööningukorter uues renoveeritud majas ja ma pole sellel katusel veel miinuskraadidega lund sulamas näinud. Sulamine toimub ainult katuseakna õhupilu juures, juhul kui see avatud on. Lume paksus on vastavalt ilmastikule varieerunud, mõnest sentimeetrist mõnekümneni.
Ma ei vaidle tegelikult millelegi vastu, see kõik on õige, mida Sa kirjutad. Mul on lihtsalt kontrollitud ventilatsioon. Selles mõttes on «nullenergia» eksitav mõiste, vahe on lihtsalt selles, kuidas soojus välja läheb. Üks tuttav vahetas paneelmaja korteris puitaknad välja selliste odavama otsa pakettakende vastu, millistel polnud tuulutusasendit. Ja siis imestas, et üks toanurk oli niiske ja hallitas. Paigaldas siis mitu ventilaatorit. Nii et mitme otsaga asi, mingit pidi peab õhk vahetuma ja sellega koos ka soojus välja pääsema.
Hei!
Seega, probleem on lume kihi paksuses. Lumekihi soojatakistus on niivõrd suur, et lume all on 0 kraadi ja lumi hakkab teatavasti sulama.
Ning kui lumekihi paksus oleks õhem, siis oleks lume all miinus ning lumi sulama ei hakka?
Kas Sa arvutasid ka täpselt välja, et mis see täpne lume paksus peaks nt. 30cm paksuse kivivilla juures olema, et see probleem tekiks?
Tahtsin veel täiendada sinu mõtteid, et tavaliselt on katuse alla rajatud tuulutus ning kui soojustuskate on paigaldatud kvaliteetselt, siis on see õhuvahe vb. ainult paar kraadi soojem, kui välistemperatuur. Seega, lume alla 0 kraadi ei saa eriti tihti tekkida. Ainult teatud juhtudel.
Priit
Jah, kui väljas on miinuskraadid ja lumi on piisavalt paks, siis lume all oleks 0 kraadi. Nagu ka praegu paljudes kohtades on maapinnal lume all plusskraadid.
Ei, ma ei oska siin täpseid arvutusi esitada, kuid kui lähtuda, et kohev lumi on vaid 2x parem soojusjuht (2x kehvem soojustus) kui kivivill, siis 30 cm villa = 60 cm lund. Sellisel juhul kujuneks temperatuuride aritmeetiline keskmine katuse pinnale. (nt kui õues on -20 ja toas + 20 kraadi, siis katuse pinnal oleks 0 kraadi).
Kui katuses on mingisugune õhukanal, siis jah, ju lahkub selle kaudu osa läbi katuse õue kanduvast soojusest ja katuse välispind on seetõttu mõnevõrra külmem. Kui palju? Seda ei oska ma arvudesse valada. Eks seal tekib minimudel sellisest majast, millel on katuse all tühi ja külm pööning.
Postita kommentaar