Ilus oleks õigeks ajaks kohale jõuda ja mitte lärmi teha

Eilne Von Krahli Akadeemia loeng oli selline tore ja vaikne mõtiskelu olulistel teemadel.

Oli aga ka häirivat – saamatud-rumalad külastajad, kes ei suutnud endid õigeks ajaks kohale vedada, kes nahistasid-kolistasid-sehkendasid, kes veiderdasid-mürgeldasid publikule pakutud rollimängudes (eesmärk oli ju eeskätt mõelda, mitte kellegi seljas ringi ratsutada). Austusest esineja vastu võiks ju pakutud muusikapalad vaikselt ära kuulata, või kui enamat soovida, kui kaasa mõelda ei taha-viitsi, olnuks väärikas austada teiste kuulajate valikut õhtul välja tulla ja kõnelejaga kaasa mõelda.

Miks ma hädaldan siin? Taipamatus märgata enda poolt tekitatud müra on peaaegu et valdav.

(muidugi, taoliste saalide põrandad peaksid olema naginavabad, vaipadega kaetud, toolid põrandate külge kinnitatud ja hääletud)

11.10.10 EPL-s oli üks veidravõitu artikkel

Eilses EPL-s oli üks veidravõitu artikkel, selline dikteeriv, vihane, ärritunud, dogmaatiline, kirjutatud tõeomaniku positsioonilt. Hüsteeria jätkus saates Vabariigi kodanikud. Nalja kui palju. :-)

Kisa kõrval minu kaastunne mittepoosetavatele teistsugustele.

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis. Nokia on jätkuvalt teistest pikalt ees. Enamus mobiile on ilmselt aga tänaseni mittenutitelefonid.

Elukoha valikust

Elamine enamvähem kesklinnas tähendab peale selle, et kinos saab jala käia, ka seda, et palju sõpru-tuttavaid käib külas/jääb ööks.

Inimene on karjaloom.

Mingi arusaamatu jauramine käib Sirbi ümber

Mingi jauramine käib Sirbi ümber, eriti nüüd seoses lehe 70. juubeliga, et olla mõttetu? ja pürgimusteta? ja muidu jube leht? …no mis väited need on???

Ma ei mäleta, kui kaua ma/me juba Sirbi tellija olen, kuid kui minusugune suvaline kultuurikauge mühkam ootab reedel Sirpi, jah, suisa ootan, siis kuidas saab üks ajakirjanik raadios lõpetada sirbisiunamist sõnadega „Sirp meeldib vaid paarile…kolmele inimesele”?!

Oli see OP-s või MI-s või kus ja kes seda ütles, aga Sirp ongi ju kultuuri viimane tsitadell, võsastumise, mula ja tühisuse keskel. (nt http://www.postimees.ee/ kõrval – ma ei saa Muulile viitamata jätta).

Millest see sirbivimm küll mõnedel tekib?

(Sirbi püsilugejaid olla 2% eestlastest, 20 000 inimest)

Üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega

Meie igaühe üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega (*). Seda meie eneste pärast. Sest ümbritsev jätab meisse jälje. Nii inimesed kui keskkond, eriti aga inimesed.

(*) mõiste „tore inimene” saab igaühe poolt isemoodi täidetud, kuid see ei muuda asja

Mis mõttes? Vikerraadios

Vikerraadio on minu arvates üks kuulatavaimaid raadiojaamu (kui mitte ainus, Klassikaraadio kõrval) Eestis, asjalik, reklaami- ja mulavaba, ja seda vaatamata muusikavalikule, mis ei ühti aegajalt siinkirjutaja tagasihoidliku maitsega. Kuid, sel sügisel on kavva tekkinud saade Mis mõttes? Ilmselt soovist rahvale (kes see on?) lähemale tulla lubatakse nüüd „pööblil hangudega raadios mürgeldada”, umbes nii. (Vabandatagu inetu võrdluse pärast.)

Ehk siis, ma ei ole veendunud, et kõik mõtted peaksid leidma tee üleriigilisse raadiosse ja sadade tuhandete kuulajateni. Ka nende inimeste jutud, kes vaid ise arvavad, vabandust, teavad, et neil iga teema kohta midagi väga tarka ja teisi kirgastavat öelda on.

Mobiilioperaatorid langetavad võidu Interneti hindu

EMT Interneti kasutajad, ärge maha magage. Ehk siis, interneti hinnad langesid.

Telefoni modemina kasutajatele: et suur enamus mobiile toetavad kuni 3,6 Mbit/s, siis „Internet M”-st on küll ja küll.

Tele2 interneti hinnad (viimati langetati hindu septembris) Elisa hinnad.

...100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli

Poed korraldavad igasuguseid hulle ja veel hullemaid päevi, mis tähendab seda, et laost veetakse kõik sodi välja ja kuhjatakse müügisaali. Et 100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli, tekivad poes vaid valitud vahekäigud, kust on veel kuidagigi võimalik ratastooliga, lapse- ja ostukäruga läbi pääseda. Sellist ebamugavust nimetatakse ostumölluks või kuidagi nii.

Huvitav, kuidas on aga lood nn tuletõrje nõuetega? Kui poes on nt 300 inimest riiulite ja kohe-kohe ümbervajuvate pudi-padi kastide vahele kinni kiilunud, kuidas nad sealt siis välja saavad? Ronivad üle ostukärude?

Jätkuvalt on targem igasuguseid poepäevi vältida.

Naised riidepoes. Arvutiprogramm sealtoimuva kirjeldamiseks?

Inimene oskab aina keerukamaid reaalsust kirjeldavaid mudeleid ja arvutiprogramme koostada. Meetodeid on erinevaid. Kui tundmatuid on rohkem kui võrrandeid, maatriksid ebatäielikud või väga suured, ülesanne ei lahendu-koondu matemaatiliselt või on lahendeid liiga palju, ekstrapoleerivad–aproksimeerivad meetodid ei anna piisavat täpsust, siis on veel nt iteratsioonimeetod, empiirilised meetodid jne jne.

AGA, Universumis on probleeme, millede modelleerimine pole eelnimetatud meetoditega võimalik. Üheks selliseks on naistega toimuv riidepoes, nende liikumistrajektoor, nende valikud, otsused, tähelepanu jagunemine, kaalutlemine, mõtlemine, assotsiatsioonid, seoste tegemine koduse garderoobiga jne, seda pole võimalik ühegi algoritmiga kirjeldada, tegemist ei ole ka lihtsalt stohhastilise protsessiga, see on midagi müstilisemat.

Imelik on see ilmaelu. :-)

Viinatuub ja kosmose kujuga voodi

Targaks võib saada ka nii loengule minnes kui ka loengult tulles – Vseviovi Sõpruses peetud jutustusi kuulama minnes nägime poes viinatuube (kosmonautidele?), jah, plasttuubid, milles olla mingi viin või asi. Ja tulles, kohvikus, ajakirjas pilt, kus oli kosmose kujuga voodi! Nii oli foto all kirjas.

Tore õhtu oli.

Ajutine elu

Elu on liiga ajutine, et ajutist elu elada.

Teadus ei ole ilmselt päris see, millest saates Teadlaste Öö räägiti

Teadus ei ole ilmselt päris see, millest saates Teadlaste Öö räägiti.

Teadlased võiksid lolluse (nt see pendlimees seal) tasakaalustamiseks oma igapäevatöö kõrval leida rohkem aega omi tegemisi tutvustada. Ma ei usu, et kõik meie dotsendid ja professorid eneseväljendamisega hakkama ei saaks. Ja et ükski meediakanal neid avaldada ei soovi. Ja et mitte kedagi tänapäevase teaduse tegemised ei huvitaks. (Heaks näiteks on Erik Puura, Andi Hektor, Endel Lippmaa jne.)

Miks seda vaja oleks? Et inimeste usaldust võita, et aina rohkem levivat jamaloogiat kuidagigi tasakaalustada, et hullumeelsuste asemel mõistuse hääl kõlama jääks?

Miks seda vaja oleks? Et lihtsameelsetele majanduslikku kahju mitte põhjustada, et inimeste elud ohtu ei satuks (nt vaktsineerimisvastased), et absurdmeelelahutuse (olla mingid nõiasaated) asemel leiaks koha mõni kunstilisem ja inimest kirgastavam ajaviide. Et noored jätkuvalt reaalteadusi õpiksid, et meid eesootavatele probleemidele lahenduste otsijaid oleks.

Anonüümkirju on 4 liiki

Anonüümkirju on 4 liiki:

a) anonüümkiri, mille autor on teada,

b) anonüümkiri, mille autorit aimatakse,

c) anonüümkiri, mille autorit aimatakse aga eksitakse,

d) anonüümkiri, mille autor pole teada.

Eesti aastase mootorikütuse saaks toota umbes 15 miljonist tonnist põlevkivist

Eesti aastase mootorikütuse saaks toota umbes 15 miljonist tonnist põlevkivist. Eesti Energia paistab mõne aasta pärast selleks valmis olevat.

(täna juba kaevandatakse ca 15 mln tonni aastas)

Üks võimalik elu tipphetk

Elu tipphetk võib olla paljude nägijate nähes oma uue auto poritiivale nõjatumine. Aga ei pruugi. :-)

Ilmaumbluu

Piinlik lugu – ETV-s tsiteeriti täna hommikul ühe Eesti ajalehte artiklit, kus mingisugune seltskond "ennustas" eesoleva talve ilma.

Igal naljal on oma aeg ja koht.

Tarbija ei tohi loid olla!

Meie kõigi kui tarbijate kohus peaks olema jalgadega hääletamine - ei tohi halba ja kallist teenust osta! Kui kõik vaataksid aegajalt oma tarbimisharjumused üle, võrdleksid konkurentide hindu ja muudaks vajadusel omi valikuid, puhastaksime/korrastaksime ettevõtlusmaastikku, rikastaksime omi valikuid. Alates mobiilsideturust ja lõpetades toitlustuskohtadega.

Vingu liikluskindlustuse teemal

Liikluskindlustus on üks keeruline valdkond. Võtame näiteks riskikoefitsiendi. Kui inimene vahetab sõiduauto kaubiku vastu, siis selle riskikoefitsient on automaatselt 1,2 – tegemist on teise kategooria sõidukiga ja koefitsientide rehkendus on eri sõidukiliikidel erinev. Kui ta nüüd mõne aasta pärast soetab taas sõiduauto, hinnatakse tema riskikoefitsiendiks taas 1,2 – sõiduauto koefitsient on vahepeal aegunud. Kuigi juht on kõik need aastad roolis olnud. Huvitav loogika, mis? :-)

Sama huvitav on see nn „jah” leping. Kindlustusfirma peaks kehtiva kindlustuse lõppedes saatma e-mailitsi uue kindlustuse arve ja poliisi, peaks… ja kui see arve on kord saadetud (kuigi saaja pole kätte saanud), siis on selle arve tasumine kohustuslik, arvel on mh read „Liikluskindlustuse makse muutub sissenõutavaks poliisi väljastamisest” ja „Arve tuleb Teil liikluskindlustuse lepingu ja Liikluskindlustuse seaduse järgi (LKS) kindlasti tasuda„. Ehk siis, ettemaksuarve tasumine tulevikus saadava teenuse eest on kohustuslik, seda ei saa tühistada, teise kindlustusseltsi ei saa minna. Juhul kui auto mõned kuud ei sõida, vahepeal saadetud arve tasumata jääb ja siis omanik autot kindlustama läheb, tuleb tasuda ka selle aja eest, mil auto seisis, tasuda kõik tasumata arved.

KUID, AGA, täna üllatusin, „jah” lepingute (veider nimi) arvete tühistamine on siiski võimalik! Ehk siis, eelmisel aastal 1000 krooni maksmine perioodi eest, mil auto seisis niisama, oleks olnud välditav. Vaatamata kindlustusseltsi raiumisele, et kunagi väljastatud arvete tasumine on kohustuslik ja enne uut kindlustust ei saa teha. Üks Eesti kindlustusmaakler tühistab vajadusel juba väljastatud arve ja saab ka seltsi vahetada! ...1000 kroonist on muidugi natukene kahju…

Ehk siis, soovitan kasutada kindlustusmaaklerite teenuseid.

Moraalid

Pigem toapoisikarjäär kindralimoraali peal, kui kindralikarjäär toapoisimoraali peal.

Plaadil laulab Lenna paremini

Plaadil laulab Lenna üksjagu paremini kui laivis. (1. ja 2. tähelepanek) Mulle tundub nii.

Päevakohane muusikapala

Päevakohane ses mõttes, et Urmas Sisaskil on täna sünnipäev.

Pax Americana: kosmose relvastamine

Eile oli peale Välisilma dok Pax Americana: kosmose relvastamine (Pax Americana, Inglise 2009). Kõik oli tore, aga kergelt keerati ikka vist ka (olulisuse)vint üle – ehk siis, jääb arusaamatuks, miks peaks kaduma elekter (*), kui mingid satelliidid rivist välja lähevad? Miks ei toimi enam pangakaardid? Miks ei tööta enam 350 000 000 mobiiltelefoni?

Liialdamisega on selline paha lugu, et see kipub öeldut nullima - painutatud ja väänatud info hägustab sõnumit - vastuvõtja ei tea ju, kus ja kui palju on liialdatud, ja miks ütleja 2 korda liialdab, et kuulaja poolt usukudes parasjagu targemaks saaks?

(*) ei oska ette kujutada, et elektrijaama töö peaks satelliitide tõrkudes häiritud saama, kivisütt vedavad laevad ei saa GPS-ta maabuda? Alajaamad – liinid peaks ka nagu omasoodu edasi toimima. Releekaitse? Mida teab nt diferentsiaalkaitse satelliitidest?

Pühapäevane Aeg luubis ja tänane OP

Pühapäevane Aeg luubis ja tänane OP… ei olnud päris need, mis varem.

Mõistus võidab: Saksamaa tuumajaamad jätkavad tööd plaanitust kauem

Mõistus võidab: Saksamaa tuumajaamad jätkavad tööd plaanitust kauem.

Rootslased näitasid teed. :-)

Totrus ERR-s

Ull värk, keskajast on möödas mitusada aastat, teadus on läbi tõestuste kirjeldanud suure tüki maailmast, inimene on Kuul käinud, maailmas töötavad hetkel sajad tuumajaamad, CERNi põrguti kogub üha tuure, igaühel on taskus mobiiltelefon ja laual arvuti. AGA, panen mina 2010 aastal ühel ilusal pühapäeval raadio käima, ja… Klassikaraadios käib saade Traditsiooni tarkus, Raadio 2-s Hallo, Kosmos. Oh jah. Mõlemad on ERR kanalid… mõlemaist surub totrus peale.

Netipakettide hinnalangust on oodata

Tele2 langetab internetipakettide hindu kuni 34%. Ja suurendab mahte. Tore.

Me võime siin maailmanurgas, nimega Euroopa, üritada fossiilseid kütuseid kokku hoida

Me võime siin maailmanurgas, nimega Euroopa, üritada fossiilseid kütuseid kokku hoida, CO2-e emissioone piirata ja Euroopasisest rehnutit pidada, kuid kui muu maailm paneb aina gaasi juurde ja põrutab kaevanduste põhjani välja, imevad nafta- ja gaasimaardlad kuivaks ja tühjaks, uuristavad kivisöe lõpuni välja, siis on meie siinsed pingutused mõttetud – nafta ja süsi saavad samamoodi ammutatud, lihtsalt meie pingutuste tulemusel jätkub fossiilseid kütuseid natukene kauemaks.

Lahendus? Peaksime pseudolahenduste asemel keskenduma olulisele – lahendustele, mille oleksid nõus kasutusele võtma ka Hiina, Venemaa, USA jne, leidma lahenduse, millele võiks tulevikus tugineda suurenergeetika (nt tuulikud ei saa kunagi olema energiasüsteemis sagedusi hoidvateks üksusteks, nagu nt meie elektri sagedust hoiavad praegu suured Venemaa hüdroelektrijaamad). Nii et, mis muud, kui tuleb oodata kauaoodatud termotuumaenergeetika, geotermaalenergeetika läbimurret, oodata uute põlvkondade tuumajaamasid.

SAAB ja nupud

Ilmselt tuleb SAABi audiosüsteemist arusaamiseks läbida vastav koolitus mõnes lennukoolis. :-)

Autod on upsakaks läinud

Õigemini, tehtud. Nad piiksuvad siis kui tahavad, seavad eeltingimusi, nõuavad vastuvaidlemist välistavalt teatud protseduurireeglite täitmist, raadio mängib vaid siis kui võti on teatud asendis, sigarisüütaja pesas on pinge vaid siis kui süüde sees jne. Ehk siis, soovides autot sihi- ja harjumuspäraselt kasutada, põrkame aina enam autoloojate poolt loodud kasutustingimustega, auto kapriisidega.

Paar näidet. Käivitumise eeltingimus on siduri allhoidmine. Kui ei hoia siis käima ei lähe! Automaatkastiga auto paigalt liigutamise eeltingimus on piduripedaali allhoidmine JA laetud aku. Aku tühi? Siis ei ole auto lükatav-nihutatav, tõsta kraanaga seina äärest eemale, et krokodillidega teiselt autolt 12V anda ja käigukangi N peale saaks. Tahad auto läheduses raadiot kuulata? Ahaa, raadio käib vaid siis, kui võti on teatud asendis, kui aga siis juhiuks lahti teha, piiksub midagi meeleheitlikult, jaa, osadel autodel jääb see piiks vait mingi aja pärast, osad röögivad aga 15 minutit ja ilmselt ka 15 aastat. Sellise lollaka petab ära nii, et süüde sisse, põlema läinud päevatulede kustutamiseks pargid põlema ja aku säästmiseks ventilatsioon välja lülitada. Ühe teise tarkpea autoga saab telefoni nii laadida, et süüde sisse, jope armatuurile, et armatuurituled ei siraks ja varuvõtmega uksed lukku – nii saab sigarisüütajas pinget hoida.

Kui vene ajal võeti uus veoauto juppideks laiali ja pandi siis uuesti ja õigesti kokku, siis paistab et samasugune aeg ootab meid ees. :-) Need autod, mida ma siin kirjeldasin, oleks need minu omad olnud, ehitaks ma nad kindlasti veidi ümber. Saaks hakkama küll. Arvatavasti. Siduripedaali andur lühistada/katkestada või siduda selle lühistamine/katkestamine uste avamisest saadava signaaliga (mingi aegreleega?) nt. Sigarisüütajasse pidev toide vedada, umbes analoogset teha raadioga. Pininad ja pläninad välja kiskuda/takistitega sillata. Automaatkasti hoova liikumisega midagi ette võtta, et tühja aku korral ilma kraanata autot nihutada saaks. Pagasiluugi avamisega on keerulisem, mõnel ilma elektrita seda lahti ei saa. Jne.

Lõunakeskuse sisse- ja väljasõidud

Huvitav, mitu lisakilomeetrit Lõunakeskuse külastajad ümber poe tiirutades iga päev läbivad? Kui palju need km-d maksavad, mitu täiendavat liiklusõnnetust põhjustavad?

10 kiiruga kribatud käsku energia kokkuhoiuks

Erik Puura rääkis teadus.ee suvekoolis oma ettekandes „Kui säästlik on säästev?” vajadusest inimesi harida säästmise teemadel. Jah, meedia kajastab aegajalt üksikuid spetsiifilisi uuringuid, mis aga ei loo üldpilti, vajaka jääb üldistavatest siduvatest tõdedest (jah, reaalteadustes on tõde olemas). Ning jah, maised teemad võivad näida tühised ja kõrgemates humanitaarsfäärides hõljumine võib tunduda intellektuaalsem, kuid see labane maine maailm on siiski elu alus – toidu ja energiata sureme koos kõrgete väärtustega. Seega, on alus-põhi-teemasid, mida me kõik peaksime mingil määral valdama – ehk siis, peame endid harima.

Keegi autoriteet (teadusmaailmas) võiks sõnastada nt kümnele käsule sarnanevat, igapäevaelus ettetulevat valikut, no nt sellised seisukohad:

- kui Sul on vaba raha, soojusta kõigepealt oma maja/korterit, pane vajadusel uued aknad ja välisuksed;

- ära raiska mõttetult – suvel kui kütta pole vaja, ära keeda tassi tee tarvis 2 liitrit vett, ära põleta kütteperioodivälisel ajal mõttetult valgusteid, käita telekat jne jne;

- eelista välismaisele pudeliveele kohalikku, Eesti vett, veel parem, joo kraanist, võta kraanivesi pudeliga kaasa;

- üldse, eelista lähedaltoodetud-kasvatatud kaupa (et transporti vähendada);

- ära tallu ilmaaegu auto gaasipedaalil – hoiad kütust ja piduriklotse/rehve kokku (jah, nafta saab varsti ka tegelikult otsa);

- säti oma elu nii, et ei peaks kogu aeg autoga sõitma – linnas tööl käies ela linnas. Käi jala;

- ära kima lennukitega mööda maakera ringi, kui just vaja pole (muidugi, puhata on ka vaja);

- ära osta odavat ja kohe katkiminevat kraami – prügimäed on niigi sodi täis, ja mida rohkem rämpsu ostad, seda rohkem juurde toodetakse;

- äraleierdatud väheoluline kotiteema - eelista paberkotile kilekotti (kui seda mitu korda kasutad), veel parem, kasuta riidekotti;

- ole arukas, huvitu reaalteadustest – et sa ei jookseks (planeedipäästjate) hullustega kaasa.

Selliste seisukohtadele võiks lisada veel nn kaalu, nii umbes, nt et kile- ja paberkottidega jauramise asemel soojusta maja – viimane on siin põhjamaal sadu korda olulisem teema. Kui eelnevaid valikuid talupojamõistusega kombineerides 5% kütuseid kokku hoiaksime, oleks see suurepärane tulemus – kõik see hüsteeriline kisa CO2 ümber, selle veeldamise plaanide jne hullumeelsuste asemel tehkem lihtsalt targemaid igapäevaseid otsuseid. Oleks väga kurb, kui keegi üritab teadlikult midagi kokku hoida, kuid teeb süstemaatiliselt valeotsuseid.

Hiiessaare sadama paadikuur

… huvitavas kohas huvitav koht. :-) Tätte haahaa-nabaaluste-naljadega „Laternat” teatrisaali ehk vaatama ei läheks, kuid paadikuuri sobis küll suurepäraselt. (siin on nüüd koht enesega veidi aru pidada - miks teatrisaalis peaks midagi muud näidatama, kui elu ennast? Paadikuuris elavate inimeste elu)

Kummardus ja tänu neile, kes ääremail toimetavad!

El. kilp kirikus (foto)

Paluküla kiriku keldris.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Mainin nii mokaotsast ja silmi maas hoides, et kallid daamid, kes te väikeseid lapsi kasvatate ja eluga väga jännis olete (võimatult raske on), siis rahuajal, oma pealinna kõigi mugavustega korteris (kus ei ole laudas kümmet lehma ja viit siga toita), täis kõhu ja külmkapi kõrval, arstiabi, automaatpesumasina, ühekordsete mähkmete jne mugavuste kõrval mõelgem korra emadele-vanaemadele, sellele, kuidas nemad lapsi kasvatasid. Jah, aeg minevat edasi ja kõiki ei huvita, kuidas mõni aeg tagasi inimesed elasid, kuid aegajalt võiksime siiski vanaemadele-vanaisadele mõelda. Suure eluraskuste üle hädaldamise vahepeal.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Ringlained. Tahkuna tuletornis (fotod)

Tahkuna tuletornis ansambel Küberstuudio kontsert-etendus “Ringlained”.

Tõenäoliselt Soome (foto)

Helmerseni kivikülv.

Kirik ja bensiinijaam (foto)

Paluküla kirik.

Restoranis Aed. Siresääred.

Ilmselt on siia ettekandjaid jalgade järgi valitud. :-)

Elu on ilus!

On see nüüd ligihiilivast keskeakriisist või millest, kuid viimasel ajal leian end (olen sättinud??) aina tihemini tarkade JA kauniste daamide seltskonnast. (Küll need, keda ma silmas pean, saavad aru, keda ma silmas pean :-)

Siit edasi, igaüks võiks nädalas vähemalt paar…kolm korda kutsuda sõpru-tuttavaid külla või olla ise külla kutsutud, või vähemalt kusagil väljas süüa – et juttu puhuda, ilmaasju arutada.

Inimene on karjaloom. Üksi konutades mandume.

Tätte siin ja Tätte seal

Meil on siin viimasel ajal mingi tättehullustus, Tätte siin ja Tätte seal. Kõige erinevamad inimesed näikse justkui mingis nõiduses olema ja vorbivad ajalehtedesse uskumatuid seisukohti Tätte suurusest ja tähtsusest (nt ka 1000 pärast kuulatavat Tättet!). Umbes nagu Lenin varsti!

Pigem nõustuksin Andres Härmiga eilses EPL-s: Võib väita, et Tätte kehastab mingis mõttes vulgaarse pööbelliku rahvalikkuse – à la Võsapets ja Meie Mees – selget ja sirgjoonelist antipoodi. Kuid tegelikult on ta üksnes selle ümber-pööratud variant – rahvalikkus, kus dionüüslik, obstsöönne ja kehaline naudingulisus on välja tõrjutud ning asendatud lihtsa, apollonliku, võib-olla isegi protestantliku „vaimuga”, mida sageli sügavmõttelisusega segi kiputakse ajama. Ja kui keegi võtab nõuks tättemaaniaga mitte kaasa joosta, ei soovi lauluväljakul kollektiivses eufoorias massis lahustuda ja üritab kära suhtes neutraalseks jääda, siis kannaks ta justkui Tätte laulusõnumeist väljapoole jäävaid jõmluse, papi kokkulükkajate, kõvameeste jms tühisust kandvate tegelaste väärtusi.

Raud EPL-s: Lihtsalt ei ole nii

EPL-s ilmus Rein Raua huvitav artikkel. Ja nagu ikka, on ka kommetaarid üllatav-huvitavad.

Katusekell käib võrreldes keldrikellaga ette

Mida tugevam on gravitatsioon, seda kõveram on aegruum ja seda aeglasemalt kulgeb aeg – maja katusel tiksub kell kiiremini, kui keldris (maapinnast kaugenedes gravitatsioon nõrgeneb). Viiekordse maja puhul käib katusekell võrreldes keldrikellaga 13 miljoni aastaga sekundi ette.

Siit tarkus - tornikella järgi hilinedes ei hiline sa tegelikult üldse nii palju. :-)

Ainult kaks asja on lõpmatud

"Ainult kaks asja on lõpmatud: maailmaruum ja inimlik rumalus, ning esimese suhtes pole ma päris kindel" - Albert Einstein.

Eesti mehed näikse kartvat homoteemadel arutamisi

Seda ilmselt kartusest teemaga seotuna näida.

(...arutamisi, kas ja kuivõrd on homode puhul tegemist erinevolemise sooviga ja (pool)teadlike valikutega/otsustega)

Elu on kui jõgi

Suhte nimel tuleb vaeva näha. Muidu vajub kõik allavoolu.

Ühe Tartu kohviku sünnipäev

Kohviku sünnipäeva v6ib tähistada mitmeti, sünnipäevamenüü v6i sünnipäevahindadega v6i suurema reklaamiga vms. Üks Tartu kohvik pidas aga eile oma sünnipäeva suurte k6larite ja diskotümpsu saatel, seda Tartuffi telgi k6rval, luuletunni, filmi ja muude ürituste taustal, ja üle. Omapärane.

Mida vähem sa räägid, seda rohkem sa tead

(sulle usaldatakse rohkem ja rohkem on aega kuulata)

Elu tulevikku lükkamisest

Kui asju pidevalt tulevikku lükata, siis sinna need jäävadki.

Tele2 on Tallinn – Tartu mnt 3G-ga katnud

Tele2 on Tallinn – Tartu mnt 3G-ga katnud (ilmselt on tegu paljuski UMTS900-ga). Vaid 10…20 km ehk on telefon GSM võrgus.
Oli ka aeg.

Buss-veok (foto)

Olla rumal ja kole

... näikse üks hirmus ja suur julgus olema.

Meeldivad päevitajad Stroomi rannas

Paari aasta eest hädaldasin, kuidas rannas on palju tühist ja rumalat lärmi.

Aga täna, vinge!, raamatu lugemise vahel kõrvu liigutades ja kõrvalpikutajate vestluste tunnistajaks olles suisa hämmeldusin! – KÕIGI ümbritsevate kuuldeulatuses olevate päevitajate leksikasse kuulus kaugelt üle 300 sõna, lauseehitus oli haritud inimestele kohaselt korrektne, keegi ei karjunud, keegi ei ropendanud-sõimanud-õiendanud-hädaldanud - tühist loba ei olnud! Viiest noorest koosnev seltskond, kaks üksikut ja aegajalt telefoniga rääkivat daami, üks paar (tütarlaps avaldas vahepeal soovi rinnahoidja ära võtta, aga et noormees seepeale virila näo tegi, jäid riided selga :-), venekeelne kolmik, kus aegajalt telefonitsi korrektses eesti keeles räägiti, taamal ilmaasju arutavad vanadaamid jne. Ei mäletagi, et rannas lösutades nii meeldivat seltskonda oleks varem kohanud.

Tõsi, kuumus avaldas ka täna nürimeelse muretusega laastavat mõju põhjamaise hinge sügavusele ja keerulisusele – T. Mann. :-)

Hull lugu, kui mõni suur süsteem on ligadi-logadi

Kui keegi küsiks, kui mitu kirja ma olen pidanud oma uuele mobiilsideoperaatorile saatma, et arvetega puderkapsaatia ükskord lõpeks, siis jääksin vastuse võlgu – kes neid lugeda jaksab. Ning praeguseks on mobiilioperaator panka saatnud otsekorralduse nõude summas, mida on küll 3 korda korrigeeritud (vähendatud), kuid mis on ikka veel 3..4 korda suurem, kui see peaks olema.

Õudne. Kas see hakkabki nii olema? Neil võib ju minu jaoks võrreldes eelmise operaatoriga parem ja kiirem 3G levi olla, kuid selline segadus hakkab ära tüütama.

Filmisoovitus: "Kuidas ma veetsin selle suve"

Soovitan kindlasti Artisesse minna, vaatama filmi „Kuidas ma veetsin selle suve”, tõsine, tühisusevaba, mittelame, sügav. Postimehes ja EPL-s.

Lill kapil (foto)

Patarei Vanglas. Pildistatud N97 miniga.

Kaks mõõdupuud

…millega inimest mõõta: huumorimeel ja WC-kultuur.

Operatsioonisaal (foto)

Patarei vanglas. Pildistatud N97 miniga.

Elektritsestvo (foto)

Patarei vanglas. Pildistatud N97 miniga.

Peaksime vaatama vaid selliseid filme, mida me imetleme

Mõtted on need, mis teevad meist need kes me oleme, või siis, oleme need, mida me mõtleme. Lihtne ja loogiline. Ilmselt on igal inimesel ka tahe olla selline või teistsugune. Järelikult valime või vähemalt peaksime valima mõtteid, mida mõelda. Valima raamatuid, mis meid mõtterännakuil talutavad, vaatama vaid neid filme, mis meisse sobivaid ja soovitud jälgi jätavad (ka sisaliku tee kivil jätab jälje – Ristikivi), meiega kokku kõlavad, mis meis allasurutud tunge aitavad läbi elada.

Ehk siis, võime elada krimisaadete, lorilaulude, nilbuste, tühise ja lameda rämpsajakirjanduse foonil, või siis luua ja ümbritseda end teistsuguse ja soovitud ruumiga. See on ju üsna paljuski meie enda teha. See tähendaks omaenese roosas vatis elamist? Ja siis? Kokkupuuted reaalse maailmaga oleksid sel juhul koledad? Mis asi on reaalne maailm? Igaühel on oma reaalsus, mille loomine on meie endi kätes. Nagu Goethe maitse loomist kirjeldas. ( - peaksime lugema raamatuid, vaatama filme, mõtlema mõtteid, elama ruumis, mida me imetleme).

Vaesus loob ahniklust

Ilmselt oleksime vähem väiklased ja saamahimulised, kui oleksime rahakamad. Arvatavasti on vaesus see, mis MÕNEDE puhul ahniklust loob.

(*anna eesti mehele tasuta alkoholi ja vaata mis saama hakkab)

Sättigem oma elu nii, et ei peaks autoga nii palju sõitma. Automaksust

Seoses automaksuga on viimasel ajal kuulda olnud arutluskäike, milledel on mõistlikkusega vähem või veel vähem ühist.

Ehk siis, soovist keskkonda säästa ja sundides inimesi vanu autosid uute vastu vahetama, annaksime autotööstusele ja -tootmisele hoogu juurde, mis tähendaks aga ju kõikvõimalike ressursside suurenevat kasutust. Oleks see mõistlik? Vaevalt.

Konkreetsemalt. Mul on ebaökonoomne 15 aastat vana käula. Aga liigub veel, põletades kuus 50 liitrit bensiini. Karistustega sundides mind uut autot ostma, hoiaksin kuus ilmselt 20 liitrit kokku. Tasub see ära? Ökoloogiliselt? Majanduslikult? Korvaks see vana auto utiliseerimise, uue jaoks maavarade töötlemise, uue tootmise jne? Vaevalt. Seega, väga oluline on see, kui palju keegi autoga sõidab!

Ja siit edasi, automaks. Karistame auto omamist? Jällegi, aga kui ma ei sõida sellega? Kui minul on aastane läbisõit 5000 km ja kellelgi teise ökonoomsel autol 30000 km, siis kes rohkem saastab? Võiks ju küsida, mis õigusega tohin mina ühe kilomeetri läbimiseks rohkem kütust kulutada? Aga oma vana käulat hoian just seetõttu alles, et olen oma elu nii sättinud, et ei pea palju sõitma. Ja see on teadlik valik. Peaks ma ikka uue auto ostma, mis jääks suhteliselt kasutult seisma?

Siia lõppu üks soe soovitus lasteta linnainimesele: vahetagem auto takso vastu. Raske on ette kujutada autot, millele kulub kuus vähem kui 2000 krooni (kütus, amortisatsioon, kindlustus, rehvid-õlid, remont, parkimine jne), selle raha eest saab linnas taksoga päris pikalt sõita. 5000 eest veel rohkem, nt 8000 eest saaks vajadusel maale sõiduks lisaks veel auto rentida – aga ka selle raha eest edevat põllutõukurit (maasturit) üleval ei pea.

Või (keskkonnale = meile kõigile) veel parem, sättigem oma elu nii, et ei peaks autoga sõitma – pidevalt kilomeetreid läbima. :-)

Kurat, jälle on raadios spordiröök

Keset Vikerraadio Rahvateenrite saadet katkestati arukas jutt ja hakati hõikama kommentaare mingisuguste sportmängude kohta.

Oeh. Elu on keeruline. :-)

Targem oleks lollim olla

Targem oleks lollim olla.

Kuidas ma Folgil teist korda kirikusse kontserdile ei läinud

Kaks aastat tagasi ma siin hädaldasin, et kirikuõpeaja poolt pole viisakas kontserdile tulnute hulgas oma teemat arendama hakata. Täpselt sama kordus ka sel aastal, aga kaks korda piinlikumal moel - pikalt laialt hurjutati kiriku seinale pissijaid, loodi vastandus „meie”, kirikus viibivate kultuursete ja „nende”, väljas seina ääres põit tühjendavate jõmmide vahele. Sooviti, et „meie ka ütleks, et nad ei pissiks kirikule”, pingesituatsiooni ja vastasleeri „meie - head” ja „nemad – halvad” loomine missugune! Ehk siis, kontserdi kuulajad pidi minuteid kuulama pissiprobleemidest, õnneks luuakambri läbipõlenud lambist ja tilkuvast kraanist seekord kontserdilisi ei informeeritud.

Ning teine lugu on ühe institutsioonisisese rituaali läbiviimine, kontserdi külastajad pidanuks kõik püsti tõusma teatud teksti lausumise ajaks. See ei ole vist kuigi viisakas nõudmine, eriti nende suhtes, kelledel omad ja teistsugused jumalad uskumist ootavad. Ning lõppeks, peale kontserti võinuks kuulajaskonnal lahkuda lasta, mitte vesta lugusid, milledele kuulajad pileteid ei olnud ostnud ja mida kuulama polnud tuldud.

Ma austan seda hoonet ja neid inimesi, kes end sellega sidunud on, kuid pidagem piiri ja piirdutagu sõnadega „teretulemast meie kirikusse ja soovin teile toredat kontsertelamust.”

3G leviala kaartidel tuleks märkida kasutatav sagedus

Mobiilioperaatorid peaksid oma 3G leviala kaartidel kindlasti ära märkima kasutatavad sagedused – kasutusel on palju 3G telefone, mis töötavad vaid 2100 MHz-l.

iPhone 4 ei ole 4G telefon

Uus, mõtlematult ehitatud antennidega iPhone 4 EI OLE 4G telefon. 4G telefon on nt HTC EVO 4G.

Vähemalt osades Nokia telefonides kasutati vanasti ekraane, et veidi varjestada telefonist inimese pea poole kiiratavat, mõni tootja toob aga antenni hoopis korpusest välja…

(segadus 4G mõiste ümber on omaette teema)

Vita Brevis

Vita brevis võiks jätkuda. Sealt, kust see aastate eest pooleli jäi. Mh oleks huvitav teada, kas täna oleks vaatajaid rohkem või vähem. Tol ajal oli neid vist 30 tuhande ringis, mida arvati väga suureks vaatajaskonnaks.

ETV arhiivist pole ma neid saateid varem leidnud, aastaid tagasi toimis mingisugune ETV-Elioni tasuline koduleht, kus vanad saated üleval olid, mäletamisi ka Vita Brevis. Õnneks on nüüd ETV2 lehel kordusena eetris olnud saated tasuta vaadatavad.

(Tehnokraadist ja humanitaarikaugele minale: tänase Vita Brevise korduses kõlanud Hanna Arendtiga tutvust teha, link1, link2 jne)

Mis asi on looduslik valik?

See on see, kui ajudeta pööbel end täis kaanib, vette kakerdab ja ära upub.

Jääb küsimus, MIKS eestlane end perioodiliselt täis kaanib ja amööbistub? Miks me näeme iga päev purjus inimesi? Ja miks suurem osa teisi rahvaid kainena suudavad püsida?

Tele2 levialakaardid

Et ma pole praeguse mobiilioperaatori 3G leviga rahul, lappan kõigi kolme levialakaarte ja võrdlen näidatut kõnekaartidega ka tegelikkuses. Tele2 levialakaartidega hakkas huvitav asi silma, maikuu kaart on olulisemalt suurema 3G leviga kui juuli kaart. Mõlemad kaardid bluffivad, üks rohkem, teine vähem - vähemalt paar nädalat tagasi kadus teel Tallinnast Võsule 3G kusagil Kostivere ja Kiiu vahel ja tagasi ei tulnudki. Maikuu kaardi järgi ei tohtinuks 3G levi aga üldse ära kaduda. (Vabandust, EKSISIN!!!! Sooritasin testi N82-ga, millel puudub UMTS 900 tugi, maapiirkondades on aga Tele2-l UMTS900!!).

http://www.tele2.ee/files/tele2_internetilevi_A4_2010_mai-EST.pdf
http://www.tele2.ee/files/tele2_internetilevi_A4_2010_juuli.pdf

Eile pahandasid Samost ja Muuli mobiilioperaatoritega keerukate pakettide pärast, tõsi ta on, ka mul on hindade võrdlemiseks Exceli tabel tehtud. Aga veelkord, hinnast olulisem on levi ja neti kiirus.

Ööülikool, jalgpall, Prisma järjekorrad

Ei ei, olen päris kaugel tänase röökjalgpalli ja Pajula Ööülikooli loengu vastandamisest. :-)

Täiskasvanud meeste võidu jalgpallimäng on tore ainuüksi juba seetõttu, et täna õhtul kell 10 polnud Prismas järjekorda!!!

Üks uskumatu leht: http://teadus.usk.ee

Üks uskumatu leht: http://teadus.usk.ee, uskumatu visadusega toodab keegi uskumatut teksti, teaduslikku maailmapilti uskumatul kombel väänates, ja seda juba aastaid.

Olen kunagi proovinud väärikaks jääda püüdes kommenteerida/küsida, kuid sealse lehe meelsusega mittesobiva sisuga kommentaare ei avaldata.

Pole lihtne totrusi tolereerida

Aegajalt on raske tolerantseks jääda ja lollusi sallida, teravat kommentaari kuhugi mitte kirjutada. Lolluseks nimetaksin ikka ja jälle parateaduste upitamist, upitaja rumalustest tingitud veendumust, et „seda ei osta veel seletada”, teaduse müstifitseerimist, mis justkui 10 küünega võitleks seniteatu küljes, justkui oleks dogmaatiline, kõige ja kõigi vastu võitlev ja mis kõik veel.

Siin lehel on teaduse-parateaduse võitlusteemat palju kordi puudutatud, ju on siinkirjutaja arengutee totruste tolereerimisel veel pikk ja okkaline. Oh jah.

Mõtte lükkas liikvele EPL artikkel kommentaaridega.

Üks mõte veel siia lõppu: Paul Feyerabend (1924-1994), "Meetodi vastu": Seega on teaduses kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi, anarhistlikku vabadusideaali, et teadust õõnestada. Luua alternatiivseid teooriaid, olla loogika diktaadi vastu.

Sõna „tasuta” on üks kõige võimsamaid sõnu üldse

Kui ma oleksin kuri tulnukas mõnest tobedast filmist, siis üks inimkatse, mis ma läbi viiksin, oleks selline, et püüaksin kinni mõne eestlase, seoks ta kinni või pistaks puuri ja hakkaksin uurima tema reaktsioone sõnale „tasuta”. Näitaks talle seda sõna paberil, siis raadioreklaamis, telekas, hinnasildil jne.

Et ma kuri tulnukas ei ole, siis sellist katset ma läbi viia ei saa, ega taha ega peagi, sest tulemus on ju teada. See maagiline sõna „tasuta” on üks kõige võimsamaid sõnu üldse, üsna kindlasti eestlasel pulss kiireneb, märatsemine ja katse sooritaja igale poole saatmine lõpeb ning pupillid suurenevad – mida tasuta pakutakse?, ajus aktiveerub ruumi geomeetriat analüüsiv piirkond – enne tasuta asjade rabamist on mõistlik teada, kui palju kraami koju veel mahub või kui palju õnnestub kohapeal endale sisse süüa/juua ja kaenla alla krabada. Saamahimu saab tugevamaks vabadusse pääsemise himust, ta on nõus oma liigikaaslase maha lööma, et midagi veel rohkem tasuta saaks. Kui tasuta saadud asju enam koju ei mahu, siis ilmselt võtab ta tasuta saadud asjade ladustamiseks kasutusele ka sellesama puuri, kuhu katse läbiviija ta alul sulges, jäädes tasuta asjade lõppedes sellessesamasse puuri oma tasuta asju valvama. Õnnestunud tasuta asjade omale koju äravedu on eestlase elu kõrghetk, see on suurim nauding, unelmate täitumine, eneseteostuse kõrgeim aste.

Juhul kui eestlane ei saa midagi tasuta, ei ulata, jääb ilma, enne tema saabumist saab otsa vms, siis laguneb ta maailm koost, ta muutub apaatseks. Elu mõte kaob.

Et õiglane olla, võib sõna „eestlane” ilmselt asendada sõnaga „inimene”.

Kõik on õige, mis pole vale

Mitte vastupidi.

E=mcc

Kui subjektiks oleva valemiga õnnestuks kogu mateeria energiaks muundada, piisaks Eesti elektrivajaduse rahuldamiseks 450-st grammist mateeriast aastas.

Mobiilside 3G leviga ei saa mitte rahul olla

Vähemalt EMT mobiilside 3G leviga ei saa mitte rahul olla, võrreldes nt Soome võrkudega (kus võib imekohtadest 3G levi leida). Kõik Eesti operaatorid hõikavad üksteise võidu, kus ja kui palju 3G levi on üles seatud, tegelikkus on aga selline, et minu telefon pendeldab pidevalt GSM ja 3G vahel, kõikvõimalikes kohtades. Sest andmesideteenuste müümiseks ülespillutud 3G levi on nõrk. Õues, suurtel tänavatel on 3G olemas, kuid toas ju mitte. Ei vanalinnas, kesklinnas ega äärelinnas.

No näiteks eile. Kodus kaob EMT 3G levi siis, kui telefon laua pealt kätte võtta (ei, mul ei ole insenerrumalusega iPhone 4, vaid N seeria Nokiad), sest 3G levi on nõrk. Kinos, sama lugu, 3G-d pole. Õhtul VohKrahli baaris, õues st seal hoovis, 3G nõrk/pole. Hiljem kesklinnas külas, ühes korteris. Toas 3G-d pole. Jne jne. Nõrgast 3G-st tulenevad ka kõnede katkemised, kõnede GSM-i (selle levi on Eestis minu arvates väga hea) üleminekud ei õnnestu alati. Jajaa, 2100 MHz levib halvemini kui 900 ja 1800 MHz, kuid see mind kui tarbijat ei huvita. Tugijaamade võrku tuleb tihendada, või 900 MHz UMTS maalt ka linna tuua.

Miks ma telefoni GSM-i kinni ei pane ja üldse selle 3G-ga jändan? GSM võrgus olen andmesideseansside ajal levist väljas, ka ei saa data liigutamise ajal M-ID-d kasutada, ning lõppeks, GSM on ju aeglane.

Edaspidine plaan: Siin on 3 operaatori levialakaardid, Elisa, EMT, Tele2 (viimane on hea suur .pdf), EMT-l ja Tele2-l väga suurt vahet polegi, jah, EMT-l on kogu riiki kattev EDGE, aga mind huvitab 2010 aastal 3G. Plaanist, võtta ülejäänud kahe operaatori kõnekaart ja käia nädal aega kahe telefoniga ringi, vaadata, kas neis piirkondades, kus viibin, on ka Elisal ja Tele2-l 3G-ga sama jama. Ei ole ju suurt vahet, kas mobiili kuuarve on 500, 600 või 400 krooni, oluline on see, et telefon oleks kogu aeg levis, võttes taskust telefoni ja otsides veebist midagi, ühendades telefoni modemina arvutiga, ei hüpleks see GSM ja 3G vahel, et ei oleks neid tüütuid üleminekupause, õigemini, et data liiguks, ja 3G kiirusel.

Ahjaa, sama lugu on randades, nii Stroomi kui Laulasmaa kandis ei ole lihtne (Vikerraadio) veebiraadiot kuulata (polnud klappe=raadioantenni käepärast)- 3G levi on nõrk, EDGE ei vea aga välja.

Ahjaa, veel, Võsul, õues nagu oleks, kuid puidust suvilakeses jälle nii ja naa, pendeldab GSM-3G vahel. Oeh. Igal pool, kus mul datat on vaja, on 3G-ga kehvad lood.

Oliver kirjutab mh sellest, miks jooksujalats kallis on ja miks tuleks joosta jooksujalatsiga

Oliver kirjutab mh sellest, miks jooksujalats kallis on ja miks tuleks joosta jooksujalatsiga.

Filmisoovitus: Coco Chanel & Igor Stravinski

Filmisoovitus: Coco Chanel & Igor Stravinski.
Paar kontserdisoovitust: ajakava Graniitvilla lehel.

Vällik: Pendlikõigutaja riiklikult tunnustatud eksperdiks

Ei saanud mitte vaiki olla Välliku EPL-s ilmunud artikli kommentaaride peale:

Teadusele heidetakse ette, et see ei salli kedagi ega midagi, eitab kõike teadusvälist, ei tõesta millegi mitteolemasolu ja on üldse üks vastik ja sallimatu… mingi asi .

Soovitaksin lugupeetavatele etteheitjatele tutvuda mõistetega teadus, teaduslik meetod, loogika. Ehk siis, teadusmaailmas on suurimaks väljakutseks millegi seniteatu ümberlükkamine, nt et vitsaga on siiski ka tegelikult võimalik "veesooni" leida. Paraku ei ole seda suudetud tõestada, TÕESTUS, KATSE, EKSPERIMENT on aga kriteeriumiks umbluu ja reaalsuse vahel. Miks teadus ei tõesta millegi mitteolemasolu? See ei ole võimalik. Ei saa mitte kuidagi ega mitte iialgi tõestada millegi mitteolemasolu. Tõestamiskohustus on millegi väitjal.

Sest meist igaüks võib välja mõelda absurdseid väiteid, kuid kui me (või ükskõik, kes) neid tõestada ei suuda, ajame me jama. Paar näidet: pannes auto pagasiruumi kollase kastekannu, ei lahe autol rehv katki. Ostes ühel jalal seistes lotopileti, võidab see peavõidu. Kandes lusikat taskus, ei hakka hammas valutama. Ja ma võin sellist jama väites trampida jalgu ja nõuda teaduselt, et eelnevad väited ümber lükataks. Kui keegi soovib mul oma väidete tõestust ja eksperimendid neid ei kinnita, sõiman kahtlejaid sallimatuteks ja piiratuteks, kes ei taipa maailma kõiksusest midagi. Jne jne.

Lõppeks. Kas me ikka teame, mida see paljukirutud teadus millegi kohta väidab? Milliseid vastuseid annab? Võib-olla me ei saa teadlastest aru? Kuid kelle probleem see siis on? Igatahes mitte looduse ega teaduse, vaid vast ikka lärmaja probleem.

Ma väga soovin, et taolisi artikleid saab edaspidi lugeda üha sagedamini. Teisalt, võib-olla ongi hea, kui inimkonna teadussaavutused taandarenevad, me taas nt kopsupõletikku surema hakkame ja igaüks ise omale toiudupoolist kasvatama peab hakkama? Nagu see alles paarisaja aasta eest oli, enne matemaatika, füüsika, keemia jne reaalteaduste oskuseta.

kus keegi ei kaani end täis

Mul on juba aastaid vedanud – mitmed-mitmed Jaanipäevad on õnnestunud veeta seltskonnas, kus keegi ei kaani end täis ja kellede möla ei pea seejärel taluma. Tore, et nii saab see olema ka seekord.

Asjadel tuleb lasta paika loksuda.

Tulemus vs protsess

Tulemusele orienteeritus(e mõttetus) avaldub ilmekalt kojukihutava inimeste puhul, kes silmad ruutus surub autoga üle ja läbi kõigi hirmsa raginaga kodupoole… et siis 4 minutit varem kohale jõuda, et tundidepikkust diivanilmolutamist sellesama 4 minuti võrra pikendada. Taipamata, et ühest protsessist tormati järgmisesse protsessi, kojujõudmise eesmärgi täitumisel algas telekavahtimise ja molutamise protsess. Need meie tagaigatsetud tulemused on vaid verstapostid, mis mõõdavad protsesse. Elamine on aga protsess, nüüd ja praegu, kogu aeg. Hüpoteetilisi vaheetappe taga ajades läheb elu meist lihtsalt mööda.

Ehk siis, seda lõputut kiirustamist, kuhugi kohale tormamist, närvilisust, millegi tagaajamist, kuhugi tulevikku planeeritud õnne ja rahulolu kättesaamatust ei loo mitte keegi teine kui me ise. Ja kõige eelneva otsas ei taibata õnnelik ja rahul olla.

Peab kuidagi lihtsamalt saama

Kuidagi valdavaks on selline lootus muutunud? See näikse kajastuvat mh ka noorte erialavalikus, matemaatika ja füüsika, mis ei pea ega saagi lihtsad olla, on just seetõttu eemaletõukavad. Sama on lugu raamatutega, lihtsad, kirjandlikud jutukad ja isehakanud staarikeste elulood on raamatupoodide müügiedetabelites, lihtsad vastused ja arvamused on nõutud vastused ja arvamused. Alati on lihtsaim = parim = hea?

Aga ikkagi, MIKS peab kõik lihtne olema, miks peab alati mingisugune otsetee olema, miks peab kõike kusagilt osta saama, miks peab alati olema keegi teine, kes vastuseid teab? Kärsitus? Lodevus? Ei tea miks see nii küll on?

Derivatsioon

Viimases Tarkade Klubis räägiti täpsuslaskuritest.

Kauge maa peale vintrelvaga lastes tuleb seetõttu veidi vasakule sihtida (kui vintrauas on päripäeva keere), et kuuli/mürsu langemise tõttu on mürsu all olev õhutihedus veidikene suurem, kui pealpool kuuli. Kuuli langedes „kerib” too end veidi horisontaalsuunas kõrvale. Ehk siis, mõiste derivatsioon võinuks ehk nimetatud saada.

Mis asi teeb auto mootoris häält?

Viimases Tarkade Klubis küsis lugeja, mis asi teeb auto mootoris häält?

Esiteks kolvid, eriti hästi „laulavad” kolvid (mis on ju veidi kirikukellakujulised) bensiinimootori detoneerimisel (vanarahvas nimetas seda ekslikult klappide klõbinaks), mil kütuse põlemiskiirus on kontrolli alt väljunud ja kolb saaks otsekui haamriga vastu pead. Teine ja sama oluline mootori hääle komponent on väljalasketakt, väljalaskeklapi avanedes pääseb silindrist helilainena surve all ports suitsugaase – seda kuuleme eriti ilmekalt katkise summuti korral, nt lapsikute mürareostus-plärinmootorrataste puhul. Eelnevale lisanduvad rihmade sahinad, hammasrataste nahinad jne.

Ööülikooli Tootsen sai auhinnatud!

See on nüüd küll väga tore, et Ööülikooli-Tootsen noore kultuuritegelase preemia sai! Õnnitlused Jaan Tootsenile!

(siinkohal meenuvad kunagised ööülikooli saadete köögiraadioga lindistamised kassettidele, hiljem arvutisse. Et hiljem autos või telefonist üle kuulata. Olid ajad...)

Miks erineb Quattro teelpüsivus paljudest teistest (liba)neliveolistest?

Võtmesõnaks on keskdifferentsiaal. Audi-d, va A3/S3 ja TT, kasutavad TorSen difreid. Ehk siis selles, kuidas ja millal jaguneb veojõud esi- ja tagasilla vahel, kas see muutub mingisugustes tingumustes, millised on muutuste viivitused jne. See kõik on väga oluline. 1 klipike Youtubes.



Netis on sel teemal infot kuhjaga. (Siinne jutt ei puuduta maastikusuutlikkust, sõiduautod sõidavad ikka teedel)

Vaid 1% autojuhtidest teab, mis asi on ESP

Kusagil kunagi väideti, et vaid 1% autojuhtidest teab, mis asi on ESP (eri tootjad märgivad sama sisu erinevate nimetustega). Piinlik lugu.

Ilmselt kasvab rõdul varsti hektar kartulit

Kui rõdupotipõllundusega nii edasi läheb, kasvab meil ilmselt seal varsti hektar kartulit.

Tore, et telekast mingisugust täiskasvanute sportmängu näidatakse

Tore, et telekast mingisugust täiskasvanute sportmängu näidatakse – et sealt midagi tarka ei tule, saab raamatut lugeda. :-) Suurepärane!

(välja üürida kuuks ajaks telekas)

Teaduse võti

Richard Feynman: no matter how beautiful your theory, no matter how clever you are or what your name is, if it disagrees with experiment, it’s wrong. – see ongi teaduse võti.

Raamatust Why Does E=mc2?: (and Why Should We Care?)

Lenna plaat

Eestis tehakse head muusikat. Nüüd õhtul poest paki piima ja Lenna plaadi ostnuna ei raatsinudki enne koju tulla, kui autos plaat kuulatud sai. Piimapakk sai pika sõidu.

Isesugune muusika annab õhtusele vihmasele Tallinnale isemoodi tooni.

Mittehilinemises on teatav annus aristokraatlikkust

Mittehilinemises on teatav annus aristokraatlikkust, vabaolemist ebamugavat pinget loovast hilinemise süüst ja ajalt lüüasaamisest, ka lugupidamist ja austust nende suhtes, kes ühel või teisel moel hilinemise tunnistajateks on.

 

Hakkame siis varem minema. Lihtne. Isegi veel lihtsam.

 

Rohkem austust!

Küll see oleks suur asi, kui me ei peaks endid erilisteks! Või siis, näeksime kõigis inimestes erilisust. Kui ei üritataks olla isehakanud dominandid. Kui võimuga kaasneks süütunne. Kui kõik austaksid üksteist ja kõik peaks kõigist lugu.

 

Kui eelkirjeldatud inimeste sekka on pikitud vastupidiste seisukohtadega tüüpe, on tulemus inetult ebameeldiv. Neile esimestele.

 

(Maailm tahab parandamist.)

 

Enam ei tehtagi nuppudega häid telefone?

Hull lugu, juhul kui mu 2,5 aastat vana ja väga hea Nokia N82-ga peaks midagi juhtuma (et kukkumised ei mõju elektroonikale hästi, on natuke juba ka juhtumas), siis … taolisi telefone ei tehtagi enam!? Mingi kummaline puutetundlikkuse hullus on lahti läinud. Nuppudega ja kinnisilmi (+menüü kiirvalikutega) kasutatavatest on valida N86, mis on jupp maad raksem ja klapiga, E72 on suur ja lai, E75-l on niru kaamera, nagu ka E55-l ja E52-l… ja ongi kõik!

Mida ma telefonilt ootaks? Nuppudega, mitte puutetundlik, pigem ilma klapita, et EMT ehitab maapiirkondades WCDMA 900 võrku, siis 900 MHz 3G, enamvähem kaamera, WIFI, A-GPS, raadio, modemina kasutatav, selline op. süsteem, kus jookseksid Skype, Google maps jne jne.

Elu ei ole lihtne, ma räägin. :-)

LISZTOMANIA

Kui keegi küsiks, et millest tänane Chopiniana film kõneles, siis jääksin jänni. Kui küsitaks, mida näidati, oleks vastus lihtne. Näide: (viimasele küsimusele Youtube kaudu vist vastust ei saa)



või



Ken Russelli Mahler oli üksjagu arusaadavam. Kuigi, kõigest ei peagi alati aru saama. :-)

Jalgpall

Nonii, kõik on pekkis, kuu aega tuleb telekast jalgpallirööki. :-)

James Randi Austraalias

Rumalus kaob siis, kui seda enam peale ei kasva.

Viitas skeptik.ee

Põllutõukurid

Et nüüd põllumeestele kiirel kevadisel ja eriti veel ka õhtusel lüpsiajal on linnas poodide parklad suuri maastureid täis, liikusid mõtted hiljutiloetud Pierre Bourdieu erinevatele (empiirilistele) sotsioloogilistele uuringutele – eestlase auto valimine oleks temasugusele sotsioloogile ilmselt ka üks väga huvitav teema olnud. Näiteks sellised ülesandepüstitused: kuidas kujuneb linnainimeses maasturiostu soov, selle soovi võimalikud seosed puuduolekutundega, rahuloludefitsiidiga, nende tunnete tekkimine, kompenseerimismehhanismid? Siis veel kuuluvustunne ja samastumissoov läbi auto – väga põnev. :-) (bemmimeeste ja plärisevate motikameeste hulgas oleks viimane uuring veel huvitavam).

(Juhul kui eelnev jutt kedagi nüüd väga ärritas, siis ma ei räägi siin põllumeestest, metsameestest, maal elavatest inimestest (kes talvel lumega jännis), paadivedajatest ja teistest ratsionaalsetest vajadustest lähtuvatest inimestest.)

Oleks arukas vastava ala spetsailiste kuulata

Kultuuritegelastel ehk ei sobiks hukka mõista kohtuotsuseid ja lüüa kaasa alusetutel hüsteerilistel „planeedi päästmise” aktsioonidel.


Kõlab küll "omade liistude juurde jäämise" jutuna, aga meie keerulises maailmas oleks arukas vastava ala spetsailiste kuulata.