Meie riigis otsitakse nüüd rahvuskala taga, eesotsas sisutiheda põllumajandusministriga. Tublid oleme, ei istu käed rüpes. Vend Vahuriga täna varahommikul kohvi juues kuulasime Vikerraadiot, ja sääl oli väike telefoniküsitlus, et mis kala siis ikkagi. Meelde jäi ühe vanadaami pakutud lõhe, see olla sidruni ja saiaga maitsev. Ma oleks krabipulkasid pakkunud, see leedukate Vici on ka hea odav. Siit mõte edasi, et kuidas siis rahvusloomaga jääb? Vahur pakkus ahvi, loomaaias olemas ja puha, iga eestlane võib veenduda, et mida kõrgemale ta ronib, seda kaugemale paljas tagumik paistab. Rahvuspuu võiks olla bambus, kasvab kiiresti (mis sest et seest tühi). Rahvusjalats võiks olla (nt Nokia) kummik, rahvusauto maastur, rahvusjook oleks lauaviin või mõni 10%-line õlu, rahvusbänd Kuldne trio. Loogiline jätk oleks rahvustoit, teine eestlane, aga seda ma ei ütle, ei ole siia klišeesid vaja ja selleks korraks aitab tobedustest küll..
Eks see ole ikka nii, et kui midagi teha ei ole või teha ei oska, siis hakatakse lollusi tegema.
Samal teemal räägib Larko, Leheneeger ja veel väga paljud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar