Mart Raukas puudutas 24.08 EPL-s muuhulgas koputajate teemat. Ka mina tean üht KGB koputajat, aga et ta on nüüd pensionärist vanamehenäss, kes käib vaid kalal ja poes, siis las ta olla, las neab ja kirub ennast või riigikorra muutumist omaette, heal juhul on ehk arusaamisele jõudnud, et reetmine ei olegi kuigi väärikas tegu. Koputajate nimede avalikustamisele järgnev tunne „paras raisk, las saavad kõik teada mis sigadusi tol ajal tegi“ ei oleks samuti kuigi väärikas, ja see ei muudaks midagi. Aga, kui ta kandideeriks riigikokku? Kas see oleks õige, kui „madala hingemustriga närune ilalakkuja“ (samast artiklist kopeeritud sõnad) mõne erakonna kaudu meie rahvast pääseks esindama? See võib juba nii mõndagi muuta. Analoogse hingemustriga tüüp võib talle mõnd mõnusat töökohta, infot, pakkuda, ja jutt mida enne valimisi räägiti, võib ruttu meelest ära minna.
Nii et, vahel siiski tuleb ka minevikus sorkida. Muide, sorkimist ei oleks, kui sorgitav teaks mida tähendab sõna piinlikkus ja ei tikuks püünele.
Seda artiklit lugedes tekkis ka taas 1 küsimus, mis sunnib professorit taolist nõrka juttu ajama? …näo (ja nätsu närimisel alalõualiikumise) järgi valime inimest, kel palume rannas asjadel silma peal hoida, mil ise ujumas käime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar