Keelame ära isiklike autode omamise, mootorrattad, alkoholi, sigaretid, sportimise, keelame riigis pallide, jalgrataste ja suuskade müügi, keelame koerapidamise, küünlad ja muu taolise. Keelame riigi territooriumil vettemineku ja ujumise. Tehtud? Nii, nüüd keelame siis ära ka mere äärde minemise. Siis kui tuul puhub ja meri kõrge, keelame „uudistajatel" (st mh minul) mere juurde pääsu. Pole vaja, ohtlik.
Huvitav, millist seadusepügalat järgides politsei nn uudistajaid merest eemal hoiab?
2 kommentaari:
Kui uljaspea paneb oma elu suht asjata ohtu ja selle päästmiseks peab päästetöötaja oma samavõrd kalli elu ohtu panema, siis on keelamisel ka natuke jumet. Samas tormiga mere lähedal olemine ei ole tõenäoliselt eriti ohtlik. Peab jälgima, et veetõus su taganemisteed ootamatult ära pole lõiganud. Ja neid Darwini laureaate, kes muulile tsunamit vaatama lähevad, on ka suht vähe ilmselt.
"Jamad algasid sellest, kui inimene kodust välja läks.", seda ütles vist Pascal. (viimasest Ööülikoolist jäi kõrvu, kui ise parasjagu Kuressaare linna kippuvat merd uudistasin) See lause sobiks ka hästi Toomas Šalda lausele Vikerraadios, et "inimesed ei märka kodus püsida".
Ah mis ma hädaldan, peale Eesti iseseisvumist pole mind isiklikult keegi merest eemale peletanud. :-) Ja õige mere äärde minek käib nii, nagu Lennart Meri Hõbevalges kirjeldab, Uuralite poolt tulnud ürginimene kuulis mingi hetk mühinat, läks mühina peale ja lükkas viimase põõsa kõrvale, ja nägi merd. Esimest korda. St tänapäeal, auto jäägu eemale.
Postita kommentaar