Vaatasin Lippmaa-Lahtvee arutlust (inimtekkelisest) kliimasoojenemisest… ma ei viitsi kuigi tihti ärrituda, aga vot see klipp ärritab, väga. (hr Lahtvee, ja me kõik võiksime vaevuda tutvuda FAKTIDEGA, mitte vaid kellegi, mingisugustest võimalikest huvidest kallutatute järeldustega)
Miks on nii, et me ei soovi arutlevat, fakte pakkuvat infot kuulata? Miks on midagi uskuma jääduna nii raske usule vastukäivat kuulata ja analüüsida?
2 kommentaari:
Ja mis fakte see Lippmaa siis esitas? Ütles, et on põlevkivikatlaid ehitanud. Ütles, et tal on õigus, sest ta on Akadeemik. Ajas seosetut juttu Taani valitsuse väidetavast kaebusest,et keegi taanlane (kui see taanlane oli Lomborg, siis on arusaadav, et)ei saanud klimmapaneeli üritusel sõna, tõi välja asjassepuutumatu tõdemuse et per capita CO2 emissioon on püsinud sama (aga jättis targu mainimata, et rahvastiku arvukus on kasvanud)jne.jne. Aga fakte polnud kuskil.
See saateformaat, ja üldse kõikvõimalikud meie Eesti saated ei võimaldagi ju tõsikindlaid fakte põhjalikult esitada. Kõikvõimalikest arvudest ja põhjuslikest seostest libisetakse hirmust vaatajat tüüdata, kiiresti üle.
Nii noorel kui vanal mehel on rääkimiseks antud minuteil väga keeruline pikemat käsitlust nõudvaid seisukohti hetkega selgelt välja pursata. Ehk siis antud juhul, minu arvates üks vestluspool üritas üldsõnaliste loosungite asemel väitlusse konkreetsust lisada, paraku jah, mitte väga õnnestunult.
Ega kommenteerija ei soovi Eesti professuuri pädevuses kahelda? Mina seda ei julgeks. Ja kindlasti mitte ei usu ma Lippmaad vaid tema nime usalduskrediidi tõttu, vaid tema kirjutised ja väited kattuvad vägagi TTÜ energeetikateaduskonnas õpituga, teadusajakirjadest loetuga, järeldustega, milledeni mina ise olen kuivi arve ritta seades jõudnud.
Postita kommentaar