laupäev, aprill 04, 2009

Miks elektriarve nii suur on?

Selline küsimus tekkis, kui Eesti Energia kodulehel e-teeninduses aastate ja kuude tarbimise graafikuid vaatasin. Vastus on arvuti. Juhul kui 300 W tarbiv arvuti 24/7 tuba kütab, teeb see 30 päevaga üle 200 kWh-i. Kuigi elektri hinda on tänapäeval keeruline öelda - EE lehel leiab hinnakomponendid, kokku tuleb need ise liita - võiks keskmise lauaarvuti tarbimise maksumuseks kuus nii umbes 200..300..400 krooni arvestada.

Noh, kütteperioodil ei saa seda raiskamiseks nimetada, 100% tarbitavast energiast jääb tuba kütma (va netti saadetud bitid, st pinge ja vool mis = võimsus, mis ruuter üles laeb. Ning energia, mida WIFIruuter elektromagnetlainetena korterist/majast välja tambib. Teisalt, kodus tirime tavaliselt alla rohkem datat kui üles laeme, seega, (soojus)energia bilanss on siiski positiivne). (Jah, viimane osa jutust kisub millivattide tagaajamiseks)

 

Jutu kokkuvõte, suvel oleks arukas arvuti ööseks siiski välja lülitada.

 

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Eesti keeles sõnade järjekord tähtis on.
Kui see eelnev tundus häiriv, siis loodetavasti edaspidi ei lõpeta enam lauseid "on" sõnaga.

Oudekki ütles ...

Eesti keeles verb lause lõppu küll jääda võib. Eriti seesuguses hüüatuses, rõhuküsimus.

Urmas ütles ...

:-)

Jah muidugi leiab siit lehelt nii keelelist lodevust, õigekirja vigu ja ka ülemäära sõlme keeratud lauseid.

Jah muidugi oleksid alus - öeldis - määrus - sihitis, määrus - öeldis - alus - sihitis jne lihtlaused korrektsed ja kõigile reeglitele vastavad, aga... mõelgem nüüd "õige" kirjakeele ja „vale“ köögikeele kõrval ka ilukirjandusele. Lutsu Kevade algab sõnaga "kui", Kaplinski kirjutab kõike muud kui normeeritud kirjakeelt. Ja nt kas luule on seetõttu, et sõnad vales järjekorras trehvavad olema, üleüldse väärnähtus? Sõnade ümberpaigutamine lauses võib tollele lausele teise värvingu anda, rõhuasetusi muuta, lausele eelnenud lauset ja/või mõtet jätkata.

"Miks elektriarve nii suur on?", aga nagu ka küsimus "miks see tee nii libe on?“, „miks see maja nii suur on?“, „miks kuradi pärast auto nii must on?“ eeldavad minu arvates sellise sõnastuse juures mingisugust eelnevat pingestatust. Ehk siis, küsimus "miks elektriarve nii suur on?" oli minu kujutluses loogiline jätk nõutusele, imestusele.

Eks näis, kas või millal „on“-ga lõppevad laused mulle häirivaks muutuvad ja siinsel lehel oma sulge nii vabalt enam joosta ei lase.