Kui on mingi häda, tung, surve, ja selle vallandumine oleks halb, siis on kolm võimalust:
a) hoida häda kinni, panna punn ette, üritada sulgeda väljund;
b) luua hädale, tungile, alternatiivne väljund. Kanaliseerida surve vähemhalba kanalisse;
c) vähendada häda, tungi, surve teket.
Üks häda, mis inimest vaevab, on prügihäda, prügitung, prügisurve, vaev, mis tahab rahuldamist - prügist tuleb vabaneda. Et inimene ikka veel allub oma rumaluses reklaamile, st toote puhul etendab pakend (koos oma hinnaga) ebanormaalselt suurt tähendust, ostetakse odavat/ebakvaliteetiset/kohe katkiminevat kraami ja prügi koguste vähendamisega on seega suuri raskusi, siis, minu arvates saaksime me metsaalused puhtamaks, kui prügist vabanemine oleks võimalikult lihtne. Sest, nagu ma aru saan, ei tea väga paljud inimesed midagi jäätmejaamadest. Nad on hädas oma prügiga, ei oska seda kuhugi viia. Väikesed prügilad on suletud, igas hoovis olevasse väikesesse plasttünnikesse suvilas kogunenud prügi ei mahu, vanast voodist või autokummidest rääkimata.
Ehk siis, jutu mõte – jäätmejaamade olemasolu ja olemus vajaksid ulatuslikku teavituskampaaniat. Teles, raadios, ajalehes jne. Ilma moraalita, õiendamata, nn ümberpööramist võimaldamata kirjeldada, millal avatud, mida vastu võetakse, kas ja kui palju maksab.
Sest jah, tuleb nõus olla, et metsad on taas laga täis. Juhul kui pool prügist jäi aasta tagasi koristamata, siis ikkagi on sodi jõudsalt siia-sinna juurde tekkinud. Ehk siis, kuna me eestlasi siin maal välja vahetada ei saa, inimesed on siin sellised nagu nad on ja prügi tekkele ja voolule punni ette ei pane, siis peame prügist vabanemise veel ja veel lihtsamaks ja selgemaks tegema! Prügi metsavoolamise mujale ümber suunama.
Või mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar