Tuhala nõiakaevu ümber käiv kisa on piinlikuks muutunud. Kõik need udujutud maaalustest jõgedest ja Nabalas kaevandamise puhul kaevu ärakuivamistest. Sama piinlik on asjaolu, et sealsamas kaevu juures esitletakse mingisuguseid energiasambaid. Ja seda ka riiklik-ametlikkusele viitava pruuni, tegelikule vaatamisväärsustele vihjava märgiga, viidaga, millel võiks olla teatav tõeväärtus, millede paigaldamisi võiks kuidagigi reguleerida, nagu ka kaevu juures kuuri seinal oleval sildil kirjutatakse 2010 aastal tõsimeeli müstilisest energiasambast. (see, et prouad „energiakivilt" läbi puuvõra paistva päikese poolt ebaühtlaselt soojendatud alasid leiavad ja niimoodi kosmilise energia pühadusest osa saavad, on teine teema, las nad olla, peaasi et elu huvitav oleks).
Ma saan aru, et vald tahab tuntust, vaatamisväärsusi tulutoovalt müüa, aga selle käigus ei tohiks ometigi ulme valdkonda sattuda. Vastasel juhul võivad meie maakaardid ja teeääred täituda absurdsete viitadega totratele „vaatamisväärsustele".
Linke:
http://erikpuura.wordpress.com/2010/03/10/tuhala-maa-aluste-jogede-moistatus/
1 kommentaar:
1 oluline allikas jäi märkimata: prof Enno Reinsalu ajaveeb.
Postita kommentaar