Hommikul vara ärkamine seostub meil tublidusega. Sest vara ärgatakse tavaliselt selleks, et minna tööle või kooli, et teha midagi, mida tuleb teha. St äratuskella või telefoni plärinat saadab mõte „PEAB ärkama“. Poole päevani põõnamine on aga paha, ainult laisad ja loodrid magavad kaua. Tublid on ju juba ammu sel ajal tööl, mh, miks essaolemine alati nii hirmus oluline on. Ega hiljemärkaja ei pruugi siis vähem korda saata. Nii. Aga mis asi on maailmas kõige magusam? Hommikune uni! Mis asi on üks kõige jubedamaid ja loomuvastasemaid asju? Tõusta hommikul vara! Miks need asjad küll nii valesti on? Miks tublidus = suured ebameeldivused, miks see eeldab kohutavat võitlust unega?
Järeldus, vastavalt loomuvastasusseadusele (selline loodusseaduste hulka kuuluv seadus on kindlasti olemas): varajased ärkajad ei olegi tegelikult tublid. Nad eiravad inimese loomupärast vajadust magada kõige magusamal uneajal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar