Pigivigi

Isa vedas mõnda aega piimaautoga kondenspiima. Tallinnasse. Tol sügaval veneajal tõmmati auto paagid pumpadega rauhti tühjaks, kuid kondenspiim jääb ju paagi seinte külge, teda nõrgub sealt veel oi kui palju… kondenspiimast said osa maavanaema sead, kodus sahvris oli ikka ämbritäis kondenspiima, teine vanaema kasutas seda usinasti kõikvõimalike magustoitude tegemisel. Päris värskena oli teda niisama mõnus juua, või siis koos küpsisega või saiaga süüa. Ja see kõik oleks kanalisatsiooni pestud! Ja eks tavaliselt pestigi. Hiljem, kui isa enam piimaautoga ei sõitnud, oli ikka mõni tuttav autojuht, kes enne paagi pesemist sealt midagi välja nõrutas, nii et lapsepõlvekodus oli meil kondenspiim ikka olemas. Ma ikka imestan, et me küll paksuks ei läinud ja et hambad enamvähem vastu on pidanud.

Käisin vist 4 klassis, kui sõber Ints kondenspiima Pigivigiks ristis, ja PigiVigi on ta siiani. :-) Huvitav, kuidas PigiVigi selles tähenduses kirjutada võiks? Olen seda sõna üle 20 aasta kasutanud, kuid vist mitte kunagi kirja pannud. Väga huvitav tähelepanek.

Sellised mõtted, sellised seoste jadad tekivad mul piimaleti ääres Leedu pigivigi vaadates ja heldimusega ühte purki korvi tõstes.