Rääkisin siin kunagi ühest mp3 mängijast. Lugedes selle vidina tutvustust (pdf), hakkas silma, et see olla seksikas. Kahtlemata väga huvitav. Proovisin siis mitut moodi neid nuppe näppida ja käes hoida ja, no et kas mõjub ka… aga ei midagi. Seega, toode ei vasta tutvustusele! Kuhu peaks kaebama?
Tahan öelda, et sõna seksikas on viimasel ajal ikka väga üleekspluateeritud. Kõik asjad on meil seksikad. Näiteks liiklusvahendid, ma nüüd ei tea kas juba ka tõukerattad, trollibussid või reisirongid, kuid sõiduautod küll. Ja ka kodumasinad, nt plastikust kõlaritega värvilisi tulukesi vilgutav muusikakeskus, ja ka väiksemad elektroonikaseadmed, nt telefonid, ja isegi ka näiteks mingid raportid ja statistikad. Või ka mingid helid, ei ma ei mõtle neid helisid, vaid nt kodumasinate hääli. Huvitav, on üldse midagi, mida tänapäeval ei sobi seksikaks nimetada? Villaseid sokke? Labidat? Putru? Juhul kui neid reklaamima hakataks, küll siis ka villane sokk ja puder seksikas oleks. Maru värk. Tahad ka seksikas olla? Langeta vastav ostuotsus, ja muutudki seksikaks! Või, ei eeldatagi ostuotsust, piisab kasutamisest, tarbimisest. Äge.
ÕS ütleb, et seksikas = seksapiilne = teise sugupoole veetlus. Ja minu arvates venib see mõiste ikka vaid selles suunas, kus ta riivab, viitab, seostub, jätkub, viib ja lõpeb kopulatsiooniga, või kui soovite, soojätkamisega, no nagu ka sõnatüvi viitab. Päris karm, me oleme ikka üksjagu väärastunud, kui plekist painutatud auto poritiivas vastassugupoole veetlust näeme ja mobiiltelefon tunge tekitab. No rõivaesemete seksikusest saan ma ehk kuidagi veel aru. Õigemini küll otsusest, mõttekäigust, et selga pannakse rõivaese, mis midagi rõhutab, midagi katmata jätab, ja seksikas on ikkagi just see otsus, see mõttekäik just taolist riietust kanda, mitte vabrikus toodetud-väljalõigatud-kokkuõmmeldud-poodiveetud kangatükk ise. Hea küll, selle otsuse iseloom on vist üle kandunud rõivale endale, olgu, vahet pole. Jalatsite ja peakatete seksikusega on raskem, meie kultuuriruumis eeldab see mingisuguse metakeele tundmist. Filmidest ja ajakirjadest nähtu põhjal peaksid tekkima mingisugused assotsiatsioonid? Et siis seksikus tähendabki viimasel ajal paljuski assotsiatiivsust? Aga kes neid loob? Ja miks loob?
Kas me oleme tõesti nii lambad, meedia ja reklaamidega nii äraloputatud ajudega, et ostu-, rahaloovutamise otsuse langetame märksõna seksikas peale? Ja ühtlasi saame ka teada, et punane ja nuppudega plastjunn on seksikas. Nüüd natukene pealkirjast eemale, alles käis läbi uudis, et USA-s on viimastel aastatel suitsetamine vähenenud 20%, alates sellest ajast, mil sigarettide reklaame piirama hakati. St need 20 % kes on nüüdseks tossutamise maha jätnud, et need oinad suitsetasid enne vahvate reklaamide tõttu??? Masendav. Tundub, et meid võidakse osava reklaamiga midatahes tarbima panna. Ja vastupidi, kui filmides keelata suitsetavate inimeste näitamine, kas siis langeks suitsetajate arv kolinal?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar