Njaa, kunst võib liialdada. Tegelikkust ilustada ja mustata, rõhutada ja marginaliseerida (no ei tulnud siia ühtegi normaalsemat sõna meelde). Kunstnik võib aga ka kunstitarbija mõttemaailma mürgitada ja masendada. Mõtteid juhtida mõtetele, mis mõtlemist ei vääri. Kas ja kuidas seda õigustada?
2 kommentaari:
Kas pole inimesel mitte mõttevabadus ja vabadus ome mõtteid ükskõik kuhupoole suunata ükskõik millise kunstiga, kas siis seda ise luues või juba midagi eelnevalt loodud kasutades.
Samas, kui keegi ei taha mingisse kohta oma mõttetes minna, siis keegi ei sunni teda kogema kunsti, mis ta mõtteid sinna viib.
Jah, meil on vabadus kunsti teha ja kunsti nautida. Kuid võtame nt multifilmid, mittevägivaldseid annab ju otsida, st see valikuvabadus polegi nii väga suur. Või mängufilmid, need mida igal õhtul telekanalid pakuvad, kui nt näkku-makku teema ebameeldiv on, siis jällegi, valik pole teab-mis suur. Jah, õige, meil on vabadus sellest kõigest mitte osa saada ja omi mõttekäike ise juhtida, sobivamaid filme vaadata. Aga kas me viitsime valikuid teha? Või vahime tuima näoga õhtul telekast kõike mida pakutakse? Nüüd jõudsin ummikusse, igaüks valigu siiski ise, millest osa saada...
Just praegu turgatas pähe sõnapaar "kunstniku vastutus". Ja nimi Kurt Cobain.
Postita kommentaar