Paar mõte,t mis aknast kostva kära peale tekkisid

On äärmiselt kahetsusväärne lugeda muidu asjalike inimeste ajaveebidest õigustusi praegustele rahutustele, ja et oli ikka suur viga seda mädapaiset torkida. Tulgem mõistusele. On inimesi, kes ei ole teisaldamisega rahul ja on inimesi, kes on rahul (mh mina ja kõik keda ma tunnen ja kelledega sel teemal juttu on olnud). Ühtede jaoks oli ta mälestamispaik, teistele (eakatele eestlastele) tegi see võõrvõimu sümboliseeriv monument haiget. Nüüd viiakse ta lõpuks ometi surnuaeda, sinna kus on mälestamiseks õige koht. Juhul kui ta teisaldamata oleks jäänud, kas siis teisaldamise pooldajate sarnaseid rahutusi oleks ka kuidagi õigustada saanud? Neil ju ka õigused.

Me oleme Eesti Vabariigi pealinnas, ei tohi eksisteeri sellist mõtet, et midagi tuleb meil teha või tegemata jätta ainuüksi sellepärast, et äkki kellelegi või mõnele teisele riigile see ei meeldi. Absurd. Kõik ilmaasjad ei saagi kõigile meeldida, ka demokraatlikus riigis mitte. Tulnuks pidada dialoogi? Nendega kes praegu õues jauravad? Koolilastega, kes päeval linnas räuskasid? Ürituse algatajatega? Igas kogukonnas on haigeid ja mitte kuigi arukaid inimesi, sellistega dialoogi pidamine ei pruugi kuigi tulemuslik olla, ka aastatepikkune dialoog mitte.

Nüüd on hirm venelaste ees? Korrektne oleks öelda, venekeelsete pättide eest, sest arukamad venelased häbenevad parasjagu silmi peast. Ja selle hirmu pärast pidanukski me võõrvägede kuju teisaldamata jätma? Tule taevas appi! Mida nüüd teha? Vaadates televiisorit tundub, et riik enamvähem toimib. Korrarikkumised surutakse maha, pätid püütakse kinni, tõenäoliselt määratakse maksimaalsed karistused. Ja nii ka homme, ülehomme, seni kuni vaja. Istume need mõned õhtud kodus ja laseme politseil tööd teha. Veelkord, oleks 100,00% absoluutselt täiesti lubamatu sellise näruse kontingendi hirmus midagi tegemata jätta. Ei ole mittemingisugustki õigustust registreerimata kogunemistele ja veel vähem igasugustele korrarikkumistele.

 

Minu varasemad mõtted sel teemal.