Anneli kirjutab rumalatest, või siis psühholoogilistest tühmakatest, tuimadest tüüpidest, või kuidas veel nimetada inimesi, kellede leksikas, käitumist juhtivas mõtteaparaadis puudub mõiste empaatia. Empaatia. Empathy.
Vot see on üks mitteostensiivsetest mõistetest, kategooria, millele ei saa näpuga näidata, mille mõistmiseks on vaja läbida mõttekäik, teekond. Seda läbi lugude, vanarahvatarkuste, ilukirjanduse. Inimene, kes on õpikutest ühtteist meelde jätnud, oskab meeldejäetut vastavalt oludele kombineerida, ei pruugi osata inimene olla. Nagu samuti ka inimene, kes sihiteadlikult soovib kedagi halvasti tundma panna.
Mida taolistega teha? Lihtne. Lahendada võrrandsüsteem nimega Iseloom ja leida koefitsient. Ja siis see meelde jätta. Ja järgmine kord tolle inimesega kokku puutudes alati, ALATI vajalik tehe sooritada. Tõsiseltvõetavuse tehe. Jah muidugi, halvustamise asemel võib eelnevat nimetada ka omapäraks. Vahet pole.
Kas neid koefitsiente tuleks varjata? Sõltub olukorrast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar