Inimesed jalutavad, lehed langevad hääletult, kass läheb üle tee, vahel harva sahiseb kitsast tänavat pidi mõni sõiduauto, lapsed sõidavad ratastega…AGA SIIS!, vaikus rebeneb!, kostub tundmatu kohe-kohe puruneva mehhanismi majade vahel kaikuv röögatus!, tänava otsast kostub kohtutav PLÖRIN!, inimesed võpatavad!, kass põgeneb!, lapsevankreid lükkavad emad keeravad päid, minulgi jääb lahtise akna tõttu lause või paar raadiost kuulmata – mööda sõitis mootorratas, kiunuvad autoalarmid saatmas. Huhh, ei olnudki 100 Vene tanki.
Piinlik on asjaolu, et see rattur on tõenäoliselt kirjaoskaja, arvatavasti mahub tema minapilti definitsioon inimisiksusest, loodetavasti suudab ta enesele märgatavaks teha teised inimesed, kõigepealt need, kes ehmunult kõnniteel seisid. Siinkohal näikse midagi nihkes olema, kusagil on mingisugune lõtk või arusaamatus. Sest, MIKS ei tee too rattur oma kolu korda? Sisepõlemismootoreid osatakse üle juba üle 100 aasta vaikseks teha, MIKS ajas rattur oma kolu välja, teades, et ta kaherattaline kolu on rikkis? MIKS ta otsustas minna linnapeale häirima tuhandeid inimesi? Ja nii ongi, praegusel hetkel liigub linnas ringi üks raadius, nii vähemalt
Jah, tõesti, ilus ja vaikne on siin.
PS Tehniliselt korras motikad on lahedad, võtavad vähe ruumi, ei lärma, viivad käbedalt kohale ja mootorratturite jagu on autosid vähem/vabasid trammiistmeid rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar