Vaadates, kuidas Jamie Oliver taas Briti koolidest rämpstoitu üritab välja juurida, meenuvad pea kõigi meie söögikohtade menüüde lastemenüüd, kus läbivaks ja vahel ainsaks artikliks friikartulid ja viinerid on.
Vaadates, kuidas Jamie Oliver taas Briti koolidest rämpstoitu üritab välja juurida, meenuvad pea kõigi meie söögikohtade menüüde lastemenüüd, kus läbivaks ja vahel ainsaks artikliks friikartulid ja viinerid on.
4 kommentaari:
Ei ole üldsegi soovitatav kasutada sõna "rämpstoit". Toit ei ole rämps, on "väärtuslik" ja "väheväärtuslik". Muidu õpivad lapsed, et toit ongi rämps ja seda ta ei ole.
Mulle kangastub terminitega "väheväärtuslik" ja "väärtuslik" mingisugune toidu väärtuslikkuse skaala, kus Sinu nimetatud on pigem seal kusagil vahepeal, telje otstest kaugel. Neid seespidiseks tarbimiseks mõeldud ollusi, mis kohe ära ei tapa, aga mis tervisele juba nn igapäevastes kogustes ohtlikud võivad olla, need nõuaks mu arvates äkilisemat nimetamist.?
Ehk tõesti mõni sõna, mis kriiskab rohkem oma ohtlikusest on parem. Kuid sõna "rämpstoit" ei soovita ma jätkuvalt kasutada lastele millegi mittekasulikkusest rääkimisel. Ma ennem ei pööranud isegi sellele tähelepanu, kuni seda mainis üks õppejõud. Ja ongi tegelikult - lapsed peavad toitu rämpsuks. Mis ei ole hea.
(Õpin lasteaiaõpetajaks ülikoolis)
Mnjaa, ma pole osanud selle peale tulla, et lapsi ei tohi toidust kui sellisest kuidagi eemale tõugata... et vaekausil võib peale "hea toit" - "rämpstoit" olla ka "parem siis üldse mitte süüa" - "rämpstoit".
Tänud vaatenurga eest!
Postita kommentaar