teisipäev, jaanuar 20, 2009

Kompressormees ja muu lärm kontserdisaalis

Muusikalise helikvaliteedi etaloniks võiks pidada võimenditeta instrumentide muusikat ja inimese häält, tegelikult üldse igasugust võimendeis-valjuhääldeis moonutamata heli. Helisüsteemi headuse, st autentsuse testide testiks oleks see, kui kuulaja ei saa aru, kas teiselpool riiet mängib orkester või kõlarid. Ja just sellist ülimat helikvaliteeti saame nautida helivõimenduseta kontserdisaalis. Kuid seda juhul, kui su taga ei istu kompressormeest, kes kogu kontserdi aja hingeldab ja puhib, kui vanaprouad läheduses kommipaberitega ei mölla ja ei sosista.

Ehk siis, kõige viimasem koht mingisugustki välditavat lärmi teha on kontserdisaal. Kohas, kus on võimalik kõige kvaliteetsema heliga (st moonutamata) muusikat kuulda. Puhas heli on liiga õrn ja haruldane, et seda oma möla või puhkimisega lõhkuda.

 

Varem muusika kuulamisest, ja helide teemal üldisemalt.

Kommentaare ei ole: