Viimases Mnemoturniiris kõlas küsimus, miks jäid umbes 100 aastat tagasi ühe sakslastest delegatsiooni liikmed ühele kongressile hiljaks? Vastus: delegatsiooni liikmed jäid rongist maha kuna nad ei leidnud perroonilt piletikontrolli kellele piletit saanuks näidata.
Oh aegu, oh kombeid. Vaadates tänapäeva, kostub kõrvu ütelus „oskab elada"? Kellegi tagant tõmbamine, teades et vahele ei jääda, rahulik suhtumine varastamisse, „kasutamisse", „laenamisse" ei kipu kuidagigi haakuma tolle vana ajaga. Mis siis veel 100 aasta pärast saab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar