esmaspäev, veebruar 09, 2009

Milline tõde on õige tõde? Millist rumalust tuleks taunida?

Skeptik kirjutab, et Sir Attenborough saab mingilt seltskonnalt ähvarduskirju. Maru värk ikka küll.

 

Et ma alles ka ise siin avaldasin arvamust, et on „tõdesid", millede levikut tuleks taunida, siis, veelkord, seisukoht „igal on oma tõde" ja „las igaüks usub mida ise tahab", võib meid rappa tüürida, rumalus võib liialt prevaleerivaks muutuda. Rumalus, see on teadmatus, teadusliku meetodi seisukohalt. Rumaluse mahategemises on vägivalduse alge, soov et teadmised domineeriksid mitteteadmise üle? Jah, on, nii lapse kui põllu harimine on teatud mõtted sunniviisiline, lapsevanema sund on see, mis noore inimese intellektuaalsetele radadele lükkab. Et milline tõde see õige tõde siis ikkagi on? Tõde on see, et naela ei tohi seinakontakti pista, pistja võib uskuda või loota mida tahes, surma saab ikka. Nagu ka rongi ette astudes. Samamoodi on kõigi reaalteadustega, kõigi tõsiteaduslike faktidega, nii evolutsiooniteooriaga, silla projekteerimisega kui ka sellega, et lennuki kõrval ei ole mõtet jumala meeleheaks kitse veristada vaid lennukile tuleks nõuetekohane tehniline hooldus teha. Me ei tohiks oma elude ja tervise huvides lubada, et energiasambad ja vaimud jne ebatõesed mittetoimivad mehhanismid meie reaalsesse ellu satuksid. Ning me ei tohi vastutust oma tegude eest kellegi suure ja vägeva kaela veeretada, me ei tohiks loota millelegi olematule ja jätta seetõttu tegemata asju, mis võiks meid ja meie lähedasi säästa (nt lapsi vaktsineerida).

 

Ühesõnaga, tuleks vedada piir, kustmaalt ei tohiks rumalusi aktsepteerida, nt pendli- ja muude võlumeeste tegevust seadusega piirata. Tahan tõe monopoli välja kuulutada? Aga tõel ongi ju monopol. Kes ütleb, mis on tõde? Teadus, teaduslik meetod.

Kommentaare ei ole: