Naine kirjutab ühest õua-õua loengust.
Ma arvan, et taoliste umbluuteemade tolereerimistega võime liiale minna – popp on rääkida, et tõde on suhteline, las igaüks usub mida tahab, aga on rumalusi, millede levitamist tuleks mu arvates taunida.
Kes ütleb, mis on rumalus? Teaduslik meetod.
2 kommentaari:
Tead, olen sinuga põhimõtteliselt nõus, aga kui ma vaatasin neid sadu ja sadu inimesi, kes tões ja usus sinna kogunesid ja tõesti seda usuvadki, siis mu meelest ei aita neile alguses kindlasti mitte teema taunimisega sisse sõita, vaid tuleb ikka ääri-veeri ja tasapisi püüda neid reaalsesse ellu tagasi tuua. Sest muidu võib meid, õigekspöörajaid tabada sama saatus, mis omal ajal misjonäre - sind puuakse ilma pikemalt arutamata üles või lüüaks risti. Kedagi isegi ei huvita, mis sul vastu on öelda, sest usk on nii võimas!
Aga tänan toetuse eest! Muidu ma tõesti jäin kahtlema, et viga minus, kuna ma ei suutnud onust vaimustuda...
Karta on, et kellegi usu kallal kangutamine näib neile nende usu pühaduse teotamisena. Aga ega muud võimalust ju ole, kui taolistest umbluuteooriatest rohkem räägitaks, nt ajalehes noid teooriaid lammutataks.
Gripi vastu saab süstiga vaktsineerida, lolluse vastu lolluse kritiseerimisega.
Postita kommentaar