Kännust paberini

Panen kiiruga paar arvu siia. Seoses paberiga. Seda, mismoodi mootorsaage toodetakse ja hommikul saebrigaad metsa sõidab, ei oska ma numbritesse panna, kuid metsaveotraktor põletab ööpäevas, ütleme keskmiselt 200 l diislit. Et neid masinaid üldjuhul seisma ei panda (sellest teemast, tööst metsas, kirjutan kunagi pikemalt), siis 6 tonni kuus, sinise diisliga on see 60 000 krooni kuus. Metsaveorekkad põletavad tiba rohkem, 100 000 EEK-i kuus kütusele olla normaalne kuu. Siis laevad, mis puidu Soome viivad, meil õnneks suured paberitööstused siinsamas kõrval, sealne tootmisprotsess, toodangu laialivedu, heal juhul taaskokkukorjamine ja taaskäitlemine jne. Piiik pikk ahel, ja kõik see ahel läheb käima hetkel, kui ajaleht postkasti kukub või me poes paberkoti, raamatu, pakendi jne kassalindile tõstame. Ah mis ma ikka ilmselgetest asjadest nämmutan. Bitte raiskan. Aga see meie majandusmudel ei kajasta kõige adekvaatsemalt asjade tegelikke omahindu, ressursside kasutust.

Ahjaa, siia tuleks lisada veel see diesel, mis tuleb kulutada et seesama diisel metsa ja veoautosse tuua. Keegi võiks selle iga riigi kohta eraldi välja arvutada, saaks teada, mitu grammi miskit loodusvara selles õnnetus paberkotis ja kilekotis on.

Nüüd aga tööle.    

Ematehnik sapist

Kui viitamisteks läks, siis ematehnik räägib sapist. Lisan omalt poolt siia veel 3 sõna, tolerantsust, tolerantsust, tolerantsust.

Võta kilekott

Mõtisklesin millaski, et ei tea kas kilekott on ikka nii paha, võrreldes paberkotiga. Targutajal on mingit inffi. Kahjuks pole praegu aega neid linke seal lugeda. Igatahes, nn rohelisuse ümber kipub palju müüte olema.

Öösel on teistmoodi ujuda

Ma ei ole vist mitu aastat kell 2 öösel, täiskuu ajal, uduga ja alasti ujumas käinud. …enne vette minekut on väike tõrge, et õhk juba jahe, mis sinna vette ikka ronida, aga mõistus ütleb, et pärast on mõnus… kaldast tibake eemale ujudes ei kosta ka tirtsude saagimine, tahaks vees selliseid liigutusi teha, et täielik vaikus kuidagi häiritud ei saaks, ei raatsi sulistada. Tahaks udusse ujuda. Aeg kaotab oma mõtte, ei ole olemas sellist sõna nagu kiire, ka pärast kaldal kuivatades, mis siis et külm on. Elu on mõnus.

Ahjaa, viimati käisin laupäeva öösel vastu pühapäeva Gerliga ujumas, ja aasta tagasi ujusin öisel Xdreamil. Ja tõenäoliselt ka homme.

Taarast, jälle

Minu hiljutisele tagasihoidlikule mõtisklusele taarakogumisest ja selle loodussäästlikkusest tuleks lisada veel asjaolu, et kuna taaraautomaadid on nagunii üldjuhul rikkis (nagu ka täna, st siis eile õhtul), siis veavad pooled Eestis ringisõitvad autod pagasiruumides hunnikut taarat kaasas. Ja peale selle kirjutavad minutaolised nördinud taarakogujad poolteist internetitäit hädakisa, mis tuleb kõik kuhugi serveri ketastele toimetada ja nagu näha, sealt ka vahel bitthaaval laiali pillutada. Klaviatuuridest, kõvaketastest, suuremate pagasiruumidega autodest me täna ei räägi.

Tahaks ka vanapaberi kogumise üle inguda, et miks neil kastidel nii pisike pilu on, miks peab sealt ajalehti paarikaupa sisse toppima, müslikarpi kokku litsuma, et ta sealt pilust sisse mahuks? Miks on Sadama Hyper Rimis patareide kogumiskastike konisid täis ja minu kokkukogutud patareid sealse koristaja käe läbi kõrvalseisvasse prügikasti satuvad? Võiks veel iriseda, aga ei viitsi.

Las laps mängib, peaasi et ei nuta

Nädalavahetusel Võsul rannas kõhutades tirisin telefonisse male… misjärel selgus tõsiasi, et ma ei tea malest enam tuhkagi, st saan iga laks telefonilt pähe. Igavene jama. Vähe sellest, selle mänguga on sama lugu. Ja tollega on ka kõvasti tegemist. Pagana targaks on need pisikesed telefoninärud tehtud. Vähemalt tahan loota, et nemad erakordselt väga targad on….

Ütelus las laps mängib, peaasi et ei nuta tuleb ümber teha – las laps mängib ja võidab, siis ta ei nuta.

Nokia remondikoht. Lihtsalt infoks.

Nokia telefonile vaja softi vahetada või muud remonti teha? Mustika emt esinduses (Prisma kassade vastas) tehakse selliseid asju kohapeal, väiksemaid asju (soft, korpused jne) kohe ootetööna.

Kristiine Elisa hoolduskeskus või_kuda_nad_seda_nimetasid on kinni pandud, väidetavalt ei tehta kohapeal selliseid töid ka enam Pärnu mnt viadukti juures olnud EMT esinduses. Suvalisse EMT esindusse telefoni viies minevat mitu päeva, eile Mustikas sai poole tunniga uus soft peale.

Tahan kaa külma

Ma olen seni lolli näoga vaadanud reklaame, kus räägitakse jäisest värskusest. Alates sellest, et hambaid pestakse talveriietes ja lõpetades muu pahnaga. Et külm ja jää ei ergasta ju muudmoodi kui sunnib sooja tegema või soojemat kohta otsima. Aga nüüd, nüüd ma saa aru, miks pooled reklaamid ümber külma keerutavad - neil seal lõuna pool, kus neid väljamaa reklaame vorbitakse, on ju veel palavam!

Tahaks sinna. (Antioksüdandi pildigalerii)

3 artiklit

Punane Hanrahan viitas -
- EPL-s ilmunud Jaak Urmeti artiklile (minu jaoks jäi J. Urmeti ponnistus üksjagu arusaamatuks, nagu ka kommentaarides märgiti, võib jubedatest asjadest nn värvideotsimisega absurdini jõuda, ei ole arukas jubedustest ilusaid nüansikesi otsida ja teiselt poolt ebaõnnestunud induktsioone teha), kus mainiti muuhulgas
- Berk Vaheri artiklit, juba hoopis parem. Ta ei vastandu vaid pigem ikka täiendab järgmist artiklit:
- Margit Sutrop, VÄGA oluline teema! Üks lihtne näide:  Saaremaal on söögikoht, APTEK, st artek. Meie noorele ja soomlasele on seal põnev, aga vanematele inimestele õõvastav, ja seda õõvastust tuleb kindlasti noorele selgitada. Olen küll vaid 31 aastane, aga et isa ja vanaema on mulle veneajal toimuvast üksjagu rääkinud, siis ka mulle näib veneaja ihalus absurdsena. Vaatamata sellele, et ka minul oli ilus ja roosa lapsepõlv.  

Täiendus: on väga väga vajalik veneaegse „oh kui lahe“ juures mäletada „samas kohutav“.

Hakkan vist loomastuma

Nii nii, ma hakkan vist loomastuma, st loomad hakkavad mind omaks võtma – täna Saaremaal viludas ühe heinamaa ääres seistes tuli minu poole põldhiir, minu arvates täiesti täiskasvanud hiir, ja jalutas üle minu jalalaba, lihtsalt. Mul olid kingad jalas. Õhtupoole merest (elutegevuse jätkumiseks tuleb neil päevil pool aega ju vees istuda) välja kõndides ja kivide juures seisma jäädes vaatan, vares seisab minu kõrval, 1 m kaugusel. Vahib ringi. Ma siis nihkun lähemale, paarikümne cm kaugusele, vaatab mulle otsa, ja siis vahib jälle ringi. Nii muuseas, rahulikult. Ma ei hakanud teda noka alt sügama, tulin ära, ta jäi sinna edasi kivile seisma. Veel õhtupoole näen, tee ääres 4 rebasekutsikat. Auto seisma, kutsikad astuvad tee pealt kõrvale, autost paari meetri kaugusel vahivad minuga tõtt, ja mängivad omavahel edasi.

Tänast päeva on veel pea 2 tundi, nüüd hoian küll fotokat kramplikult kogu aeg peos. Endast väga palju suuremate loomadega ma sellist lähedust täna vist rohkem ei ihaldaks.

Tuletan meelde, et

laeva/praami vibra paneb autoalarmi röökima. Sama teeb ka autosse sattunud parm.

Politseil on palju tööd

Miks ma nii arvan? Ootasin täna hommikul politseid poolteist tundi, seletuse kirjutamiseks pisteti pihku tühjakskirjutatud pastakas. Ju oli kogu tint seletuste kirjutamiseks raisatud.

Politseiga oli tegemist seetõttu, et öösel käidi bussis sees, osa tööriistu viidi minema. Ja mõne kuu eest (enamvähem soliidses firmas) paigaldatud Cobra alarm oli miskipärast vait. Auto ukseasendi lülitid on korras, hommikul salongis tuled põlesid.

Kurat küll, Itaalia võitis. Ja niimoodi.

Mul tulevad varsti punnid peale, kui ETV Tallinna stuudios enne mängu jalgpalli kommenteeritakse. A’la, no mitu väravat ja millal lüüakse?

Kurat küll, Itaalia võitis. Ja niimoodi.

TV ja raadio äärealadel

Kaastunne lääne-Saaremaal elavatele ja toimetavatele inimestele (st aegajalt ka mulle) - seal ei näe telekat (ETV-d ja K2-e) ja ei kuule raadiot.

Kuulujutt

Kiviraiumisest.

Pingutatud matemaatikast

Veel üks asi millest ma hästi aru ei saa: miks peab kogu aeg nalja saama? Ja pingutama selle nimel, et oleks naljakas. Nalja saab ju niigi. Kogu aeg.

Keegi kunagi kusagil (P. Laurits? Ah, vahet pole) küsis, miks peab kõik aeg meelt lahutama, miks mitte liita või korrutada? Mina ka aru ei saa.

Maha stereotüübid!

Inimesi tuleb vahel ikka liigitada. Kasvõi selleks, et WC-sse minnes õige uks valida. Veel saab liigitada rahvuse, vanuse, harituse, jõukuse, elukutse, hobide, huvide jne jne põhjal. Huvitavaks läheb aga asi siis, kui peale mõningaste nn oluliste kriteeriumite põhjal liigitamist hakatakse konkreetset inimest ekstrapoleerimise abil edasi liigitama, liigitamisel eeldusi tegema. Üks tugevamaid kõikvõimalikke oletusi tekitavaid liigitusi on vist jõukus. Kui inimesel on palju raha, (mitte segi ajada sellega, kes palju kulutab) siis on tal kindlasti need ja need (kallid) hobid, ta pühendab oma tähelepanu tollele ja tollele teemale, nt tekstiiliteemale (rõivastele :-).

Teine päheturgatanud metafoor oleks selline, et mingi kriteeriumi piires vedada sarnaste inimeste vahel „samakõrgusjooned“. Teatud inimeste vahel joonistub muster. Teiste kriteeriumitega samamoodi, ja need mustrid peaks siis justkui kattuma hakkama. Ja nii on väge kerge jõuda reeglini, et bemmimeeste ja liikluses hullajate jooned saavad ühtima, töötu venelane on narkar, poliitik on tropp. Ja suurele hulgale inimestele saab liiga tehtud. Ja paljudele teenimatut au osutatud.

Valdo Praust ja mõisaportaal

Aastate eest (ma räägiks nagu 100 aastane…) võttis autolistis sõna mees nimega Valdo Praust, rääkis kuidas ta oma Ladaga külavaheteedel mõisaid otsides hädas on, küsis, mismoodi vanu jalgrattaid ja mootorrattaid taastada saaks jne. Seda siis muu töö kõrvalt. Tänaseks on ta väga tänuväärse töö ära teinud ja loonud mõisaportaali, väga vinge koht.

Igatahes, jõudu ja edu talle!

E-

Seoses nädalavahetusega meenus Kristjani ettepanek. Eieiei, Anne ja Risto pulmas oli see kohustuslik jutt väga lühike ja vähekoormav, vähemalt 100 korda meeldivam kui konveier-meetod-ilmajaamaonul, aga liikumispuudega, linnast eemal elavatele inimestele ja kindlasti veel paljudele oleks Kristjani ettepanek kindlasti abiks.

Keskkonnaalast teadmist vajaka

Ma tahaks näha arvutusi või kuulda mõne minu jaoks autoriteedi arvamust paaris asjas:

1. kas Eestis plastpudelite kogumine ikka vähendab keskkonnakoormust? Kas alates taaraautomaatide tootmisest kuni plasttaarat vedama hakkava veoki tootmiseni ja tema jaoks kütuse siiatoomiseni, kas see kõik kompenseerib nende (päevas kümnete, sadade?) tonnide plastiku tootmise või sorteerimise „prügisorteerimisvabrikutes“? See, et paljudes riikides nii tehakse, ei ole 100% veenev. Öko on in, tuleb projekte kirjutada, ja raha tuleb. Keskkonnamõjusid tendentslikult hinnates on ju ikka võimalik vajaliku tulemuseni jõuda. Ma loodan, et ma eksin.

1. poes kassaaparaadi juures on muuhulgas paber- ja kilekott. Kõikjalt võib kuulda, et kilekott on jube. Küsimus: kas paberkott mitte jubedam ei ole? Jah, neid ei saa võrrelda kaalu järgi, et mitu g mingit toorainet tootmiseks kulus, kuid kilekotti kasutatakse kindlasti rohkem kui 1 kord, ta pistetakse vahel poodi minnes taskusse, temaga viiakse prügi välja, paberkotti ei pista naljalt tasku, tema ei talu prügikotina kasutamist. Mh, ma ei saa ikka grammidest päris üle, kilekoti tootmiseks kulub tooret ikka suht vähe, mitu kilekotti mahub 1 tonni sisse? Mitu tonni kilekotte päevas kodudesse veetakse=toodetakse? Ma ei räägi siin praegu esteetilisest kategooriast, st et kusagil vedelev kilekott on väga inetu ja ta laguneb aastaid. Kokkuvõte, kasutagem riidekotte, sadu ja tuhandeid kordi.

1. Eesti olla omapärane riik selles osas, et 90% meil ostetud piimast on kilepakendis. Ja see olla halb, et tervist hoidev inimene peaks ikka papp-pakendis piima ostma. Täiesti arusaamatu jutt minu jaoks. Ka papp-pakend on ju seestpoolt kilega kaetud, ta liguneks ju muidu laili. Ja ka kilepakend on nö toiduainekile. Või kuidas? Ja nende pakendite tootmisest rääkides julgeks ma kahelda, et nn papp loodustsäästvam on.

Mul on selliseid küsimusi veel ja veel, aga teine kord.