Nii nii, ma hakkan vist loomastuma, st loomad hakkavad mind omaks võtma – täna Saaremaal viludas ühe heinamaa ääres seistes tuli minu poole põldhiir, minu arvates täiesti täiskasvanud hiir, ja jalutas üle minu jalalaba, lihtsalt. Mul olid kingad jalas. Õhtupoole merest (elutegevuse jätkumiseks tuleb neil päevil pool aega ju vees istuda) välja kõndides ja kivide juures seisma jäädes vaatan, vares seisab minu kõrval, 1 m kaugusel. Vahib ringi. Ma siis nihkun lähemale, paarikümne cm kaugusele, vaatab mulle otsa, ja siis vahib jälle ringi. Nii muuseas, rahulikult. Ma ei hakanud teda noka alt sügama, tulin ära, ta jäi sinna edasi kivile seisma. Veel õhtupoole näen, tee ääres 4 rebasekutsikat. Auto seisma, kutsikad astuvad tee pealt kõrvale, autost paari meetri kaugusel vahivad minuga tõtt, ja mängivad omavahel edasi.
Tänast päeva on veel pea 2 tundi, nüüd hoian küll fotokat kramplikult kogu aeg peos. Endast väga palju suuremate loomadega ma sellist lähedust täna vist rohkem ei ihaldaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar